07.06.2010 toimus KUMU auditooriumis üleriigilise planeeringu lähtekohti tutvustav avalik arutelu ja konverents „Eesti 2030+ Milline on meie ruumilise arengu visioon?“ Siin olev on Kaur Lass ettekanne konverentsilt: Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus. Kuidas visioon toimib: Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti planeerimispraktikale?

1. Eesti 2030+
Esialgse ruumilise arengu visiooni tutvustus.
Kuidas visioon toimib:
Mis mõju on olnud Läänemere visioonil Eesti
planeerimispraktikale?
Kaur Lass
Üleriigilise planeeringu projektijuht
OÜ Head juhatuse liige ja ruumilise planeerimise ekspert
KUMU 07.06.2010

2. © Siseministeerium 2010
Esialgne visiooni töömaterjal on pakutud välja
ekspertrühma liikmete ja Siseministeeriumi koostöös.
Seejärel küsiti visiooni sõnastuse muutmiseks ja
täiendamiseks arvamusi ministeeriumite ja
maavalitsuste töörühmalt (sinna on kaasatud ka
omavalitsusliitude esindajad). Saadud tagasiside alusel
töötati välja nüüd esitletav esialgne ruumilise arengu
visioon.

3. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Tänane olukord
Eestis on head:
• Vabadus ja avatus uutele lahendustele;
• Loodus, traditsionaalne asutus, kultuurmaastikud ja
ruumi vahelduvus;
• Üldine haldussuutlikus ja avaliku sektori avatust IT
lahenduste laiale kasutamisele;
• Eestlase tahe elada omaette;
•jne.

4. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Tänane olukord
Eestis on lahendamist vajavaid probleeme:
• Koordineerimata areng;
• Valglinnastumine ja ääremaastumine;
• Kehv teedevõrgu ja ühistranspordi kvaliteet.
Ühendused on harvad ja omavahel vähesidustatud;
• Linnad ja linnapiirkonnad on väikesed ning nõrgad
rahvusvahelise kontekstis;
• Kokkuleppimatu ja lühiajalise fookusega tegutsemine
väheneva rahvastiku kontekstis.

5. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Muutuse tekitamiseks on vaja kokkuleppida tegutsemise
suund. Selle aluseks saab olla visioon.
RUUMILISE
ARENGU
VISIOON STRATEEGIA

6. © Siseministeerium 2010
RUUMILISE ARENGU VISIOON
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja
kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise
elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.
Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja
majandusliku konkurentsivõime võrreldes naaberriikidega
tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi
sidustatud asulate võrgustik.

7. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Hajalinnastunud ruum

8. © Siseministeerium 2010
Hajalinnastunud ruum
Hajalinnastunud ruum saavutatakse kompaktses
linnaruumis pakutavate teenuste paljususe, maal elamise
eeliste ja võrgustunud ühiskonnakorralduse sihipärase
kombineerimise abil. Hajalinnastunud ruum on
läbimõeldud transpordikorralduse abil sisemiselt hästi
ühendatud.

9. © Kaur Lass, OÜ Head 2010

10. © Siseministeerium 2010
Hajalinnastunud riigi piirkondlikud eripärad võimaldavad
inimesel leida omale ruumis sobiva elu- ja töökoha ning
ühiskonda sobituva elustiili. Meie väiksus ja hajutatud
asustus on seeläbi meie võimalus. Kaasaegsed
innovaatilised tehnoloogilised lahendused annavad meile
senisest paremad eeldused hoida seda eripära ja
väärtustada omaetteolemist meie naaberriikide
suuremate linnade vahelises võrgustikus.

11. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
© Fotod: Kaur Lass, Merje Muiso, AS Tuulepargid ja Kaarel Tamm

12. © Siseministeerium 2010
Ligipääsetavuse parandamine ja
aegruumiliste vahemaade
vähendamine
Euroopaga seotud kaasaegse rongi-, kiirrongi-, laeva-,
lennu- ja teedeühenduste ning
kommunikatsioonivõrgustiku abil.

13. © Kaur Lass, OÜ Head 2010

14. © Siseministeerium 2010
Asustuse eripära ja
konkurentsivõime
Eesti asulate toimivuse ja võime olla oma tagamaa
arengumootoriks tagab väheneva rahvastiku kontekstis
nende kultuuri- või oskustepõhine spetsialiseerumine.

15. © Siseministeerium 2010
Asustuse eripära ja
konkurentsivõime
Eesti linnades ning muudes asulates on kvaliteetne ja
mitmekesine elamiskeskkond. Hajusa asutuse
võimaldamise kõrval on oluline tõsta linnaruumi ja
külakeskuste kvaliteeti.

16. © Siseministeerium 2010
Hajusa asustusega
Selle alalhoidjateks on:
põllumajandus, mis on orienteeritud ökoloogiliselt puhta
või tööjõumahuka tootmise suunas;
kasvukohapõhisel metsa taastumisel baseeruv
metsandus;
korraldatud turism ja
sidusad rohekoridorid.

17. © Siseministeerium 2010
Sidustatud veekogudega
Mereruumi sidustamine asustusega toimub läbi avalikult
kasutatavate ranna-alade, väikesadamate võrgustiku
ning kauba- ja reisisadamate. Tõhus mereruumi
kasutamine ja sadamate ühendamine muu
infrastruktuuriga tagab multimodaalse logistika. Hästi
välja arendatud meresadamad on Eesti rahvusvahelise
konkurentsivõime üheks võtmeteguriks.
Veekogud on Eesti ruumi eripära esile tõstvad.

18. © Siseministeerium 2010
Energiatõhusus ja nutikad
lahendused
Hoonete ja kasutatavate tehnoloogiate ning ruumilise
planeerimise uueks oluliseks mõjuteguriks on
energiatõhusus.

19. © Siseministeerium 2010
Energiatõhusus ja nutikad
lahendused
Meie kasvav energiaallikas on vajadusel akumuleeritav
taastuvenergia. Kaasaegsetes elektrivõrkudes on
kasutusel innovaatilised tehnoloogilised lahendused
energiasäästuks.

20. © Siseministeerium 2010
Haldussuutlikkus ja ruumi
planeerimine
Eesti regioonid ja omavalitsused on läbi muutunud
halduskorralduse saavutanud piisava suuruse ning
võimekuse oma eripära hoidmiseks ja
spetsialiseerumiseks. Selleks on kasutusel töövahendina
ajakohased ja omavahel integreeritud ruumilised
planeeringud ning arengukavad.

21. © Siseministeerium 2010
Julgus olla avatud
Mitmekesise ruumi alalhoidmiseks oleme avatud uusi
ideesid kaasa toovatele ja rakendavatele inimestele
väljapoolt, et ühiselt luua nutikaid lahendusi oma
inimsõbraliku ruumi toimimiseks.

22. © Siseministeerium 2010
Ruumilise arengu visiooni väljatöötamine jätkub selle
kokkuleppimisega. Esitletu oli vaid esialgne ideede kogum,
sul on võimalus anda sellesse oma panus täites täna
siin ja nüüd küsimustiku.
Sinu poolsest sisulisest kaasamõtlemisest on kasu kogu
planeerimisprotsessi vältel, sina oled ka see kes osaleb
selle planeeringu elluviimisel. Ilma sinu panuseta jääb
see vaid kellegi teise visiooniks.

23. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
Esitlen järgnevalt kuidas VASAB 2010
käigus pakutud idee on vahepeal
muutunud reaalsuseks läbi
planeeringute ka Eesti 2030+
kontekstis pakutud kiirrongi idee
näitel.

24. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
VASAB 2010 raport tõi välja:
Improved railway transportation
system shall provide connections for
long distances among “European”
and “Baltic cities”. This includes high-
speed long-distance passenger
trains along selected corridors which
interlink with the corresponding
network for Western Europe via
Berlin and Hamburg.
Main high-speed railway lines 2010
and beyond:
4. Tallinn-Riga-Kaunas-Warsaw-
Berlin-Hamburg.
Allikas: VASAB 2010 Towards a Framework for Spatial Development in the
Baltic Sea Region (Tallinn Conference), 1994, lk 59

25. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
Via Baltica Spatial Development
Zone aruanne tõi välja
eesmärgina:
D.1.1. Fast international railway
access to Central Europe
Tegevusena:
D.1.1.1 To develop Rail Baltica as
an high-speed railway Helsinki-
Berlin
Allikas: Via Baltica Spatial Development Zone Summary
Report 2000, Riga 2000, lk 95

26. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
Kus kohast on pärit see tsitaat?
“Tehniliselt kõrgel tasemel raudteeliiklus
võimaldab autoliiklusest oluliselt suurema kiiruse
tõttu keskuste aegruumilist vahemaad enam
lühendada. See on omakorda keskuste
võrgustumise oluline eeldus. Raudteeliikluse
kvaliteedi tõstmine rahvusvahelistel trassidel
on seetõttu Eesti asustussüsteemi
tasakaalustatud arendamise olulisi
tegureid.”

27. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
Kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2010 näitab
raudteetrassi asukoha Pärnumaa kaudu Tallinna ja toob
välja, et:
. Rail Baltica trass
“Kesksel kohal on siin
selge seisukohavõtt
kaasaegse kiire
reisirongiühenduse
loomise suhtes Kesk-
Euroopa suunal, kuhu
praegu puudub
igasugune
reisirongiliiklus. Selle
loomine eeldab
ulatuslikke
Infrastruktuuri-
investeeringuid ja
kokkuleppeid
naaberriikidega.”
Eesti 2010 on heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19. septembril 2000.

28. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
. Rail Baltica ja
Eesti 2010 alusel on kiirraudtee
Selle tunnel
trass kajastatud Harju Helsinkisse
Maakonnaplaneeringu I etapis
(kehtestatud 19.04.1999 enne
Eesti 2010 kehtestamist)
“Üleeuroopalise tähtsusega
transpordikoridoridest läbib Eestit
põhja-lõunasuunaline koridor, mis
esialgu sisaldab VIA BALTICA
nime all tuntud maanteeühenduse
parendamise meetmeid ja
kaugemas tulevikus RAIL
BALTICA nime kandva kiirraudtee
tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja
Riia Tallinnani.
Viimatinimetatud projekti
loomulikuks jätkuks oleks Soome
lahe aluse raudteetunneli
rajamine Helsingini…”

29. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
. Rail Baltica
tunneli suue
Harju Maavanem nõudis riikliku huvina Harju
maakonnaplaneeringu I etapi alusel kiirraudtee trassi
suudme ala näitamist Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus
(kehtiv alates 11.01.2000).

30. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
Üldplaneeringus oleva trassi
asukoha täpsustamiseks
viidi läbi uuring ja algatati
Viimsis Äigrumäe küla,
Laiaküla, Metsakasti küla ja
osaliselt Muuga küla
üldplaneering. Hetkel on see
Harju Maavalitsuses
heakskiitmisel ja Viimsi vald Rail Baltica raudtee ja tunneli
loodab selle kehtestada veel täpne asukoht Äigrumäel .
see aasta.
Raudtee mainimine
rahvusvahelisel tasandil on
seega viinud tunneli rajamist
võimaldava planeeringuni
Viimsis.

31. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
Ruumilise arengu visioon
Ruumilise arengu strateegia
(riigi ruumilise arengu põhiprintsiibid)
Eesti 2030+
Riigi arengu ruumilised eesmärkide saavutamiseks vajalikke selgitusi, skeeme
ja juhiseid andev üleriigiline planeering
- Säästva ja - Võrgustikud (rohevõrk, -Reeglistik edasiseks
tasakaalustatud transpordi-võrk, planeerimiseks
ruumilise arengu peapeamised -Arengukavade
põhimõtted infrastruktuurid jms) jt (muutmise) vajadus
- Asustuse suunamise skeemid ning nende -Koostööpõhimõtted
põhimõtted kirjeldused
Tegevuskava ja rakenduskava koostakse strateegia ja Eesti 2030+ alusel
tegutsemine

32. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
EESTI 2030+ ELLUVIIMINE
Riigi visiooni ja selle alusel koostatud planeeringut saab ellu
viia läbi riigi teadliku strateegilise juhtimise ja koordineeritud
tegutsemise igal tasandil. See tagab riigi igapäevaotsuste
kooskõla pika-ajalise eesmärgiga.
Grupi käitumine
raske
Isiklik käitumine
Suhtumine
saavutamise
lihtsus
Teadmised
kerge
koheselt tulevikus
idee
ajaliselt teostatav

33. © Siseministeerium 2010
TÄNAME:
Ekspertrühma liikmed;
Ministeeriumite töörühma liikmed;
Maavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad;
Aado Keskpaik;
ja kõiki küsimustikule vastanuid!
Siseministeeriumi planeeringute osakond ja OÜ Head

34. http://www.eesti2030.ee

35. OÜ Head
Kaur Lass
telefon: 50 83 906
e-post: kaur.lass@headandlead.com
http://www.headandlead.com/Planeerimine
www.headandlead.com