Kaur Lass loengu slaidid TTÜ üliõpilastele 19.10.2012 transpordiplaneerimise loenguks (5h).

1. TRANSPORDIPLANEERIMINE
KOHALIKU OMAVALITSUSE
ÜLDPLANEERINGUS
TTÜ 19.10.2012
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
Arhitekt, MA
www.headandlead.com

2. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
RT I 2002, 99, 579; 2004, 38, 258; 84, 572; 2005, 15, 87; 22, 150; 2006, 14, 111; 2007, 24,
128; 67, 414; 2008, 16, 114; 30, 191; 2009, 3, 15; 19, 115; 28, 170; 37, 251; 39, 262; 2010,
8, 37; 19, 101; 24, 115; 29, 151, 21.03.2011, 4; 29.12.2011, 1 (paksu tekstina on toodud
peale 2009 suve muutunud seadusetekst, mis muutis senist planeerimiskorda)
§1 Seaduse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Käesolev seadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste
isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel.
(3) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse
tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv
ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis
tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna
ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
SEEGA RUUMILINE PLANEERIMINE HAARAB ENDAS KA
ÜHISKONNAKORRALDUSE JA LIIKUMISVAJADUSTE SEOSTE
MÕISTMIST NING KESTLIKULT KAVANDAMIST.
www.headandlead.com

3. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
TRANSPORDIKORRALDUS KOHALIKUL OMAVALITSUSE TASANDIL VÕIKS
LÄHTUDA:
1) Riigi ruumilise arengu visioonist ja riiklikest infrastruktuuride arendamise
põhimõtetest.
2) Kohaliku omavalitsuse visioonist ja kohapealse arengu suunamise
põhimõtetest.
3) Optimaalsusest – kuidas võimalikult lihtsalt leida kestlike lahendusi.
4) Kliendikesksusest – kuidas teenindada kasutajasõbralikult elanike või kuidas
tagada ettevõtluse toimimiseks tõhusaimad lahendused.
5) Kestlikkusest – seda nii keskkonnasõbralikkuse (mis saastab vähem) kui ka
majanduslikust aspektist vaadates (mida me suudame üleval pidada).
EESTIS KEHTIB SIINJUURES KAHE TASANDILINE VALITSEMINE – RIIK JA
OMAVALITSUS TEEVAD MÕLEMAD OTSUSEID ISESEISVALT.
www.headandlead.com

4. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil
on kohaliku omavalitsuse pädevuses (v.a seaduse ptk 6 juhul).
Kohalik omavalitsus:
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute
olemasolu;
2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning
huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on
planeeringu kehtestamise eeldus;
3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise.
MAANTEEDE, RAUDTEEDE, SADAMATE, LENNUVÄLJADE JMS
KAVANDAMISEL ON VAJA LISAKS RIIGI ASUTUSTEGA KOOSTÖÖ
TEGEMISELE, TEHA KOOSTÖÖD KA KOHALIKU OMAVALITSUSEGA.
RIIKLIKULT TÄHTSATE JOONOBJEKTIDE PUHUL ON RIIGIL HEAD
VÕIMALUSED TEID JA RAUDTEESID ISE PLANEERIDA.
www.headandlead.com

5. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
RIIGI KOOSTATUD PLANEERINGUD ANNAVAD ÜLDPLANEERINGULE
SISENDI TRANSPORDI OSAS:
1) üleriigiline planeering annab üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise
ning tehniliste infrastruktuuride arengu suunamise põhimõtted. St üldprintsiibid
tulenevad üleriigilisest planeeringust.
2) Maakonnaplaneering annab maakonna territooriumi arengu üldistatud
käsitlemise ja asustuse arengu tingimuste alusel ka olulisemate infrastruktuuri
objektide asukohad määramine. Joonobjektide puhul antakse need
üldplaneeringu täpsusega ja joonobjekti kajastav maakonnaplaneering on
erandina otsese projekteerimise aluseks. ... kuid ka joonobjektide asukohad
tuleb kohalikul omavalitsusel kanda enda üldplaneeringusse.
www.headandlead.com

6. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§291 Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku
planeeringu koostamise erisused.
(1) Mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis (edaspidi joonehitis)
käesoleva seaduse tähenduses on:
1) riigimaantee;
2) raudtee;
3) torujuhe;
4) kõrgepingeliin.
(2) Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul
maakonnaplaneeringuga. Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku
asukohta.
(5) Pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist
kantakse joonehitise asukoht vastavasse varem kehtestatud
üldplaneeringusse. Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu
otsus jõustub järgmisel päeval pärast joonehitise asukoha kandmist
kõigisse joonehitise asukohavaliku ala kehtestatud üldplaneeringutesse.
www.headandlead.com

7. © Kaur Lass 2012 plaanid: AS Entec Eesti ja AS Teede Tehnokeskus 2012
RIIK PEAB SEEGA ENDA JAOKS VAJALIKE JOONEHITISTE PUHUL
ANDMA LAHENDUSED – KOHALIK OMAVALITSUS KANNAB NEED ENDA
ÜLDPLANEERINGUSSE.
Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Tahkuranna üldplaneering
Via Baltica asukoha määramiseks
www.headandlead.com

8. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§4 Planeerimisalase tegevuse korraldamine
(3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva
seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse
ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud.
SELLISTEKS EHITISTEKS ON KÕIK SADAMAD (KAID, MUULID JMS) – SH
NII RIIKLIKU TÄHTSUSEGA SADAMAD (a la TALLINNA VANASADAM,
MUUGA SADAM) KUI KA KOHALIKUD KALA- JA JAHISADAMAD.
ERANDINA EI OLE KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDADA
RIIGIKAITSELISE OTSTARBEGA SADAMA PLANEERIMINE. SEDA
PEETAKSE RIIKLIKULT TÄHTSAKS EHITISEKS.
www.headandlead.com

9. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
NB! RIIKLIKULT TÄHTSA EHITISE KAVANDAMISE ERISUSED
PLANEERIMISSEADUS
§32 Riiklikult tähtsa ehitise mõiste
Riiklikult tähtis ehitis käesoleva seaduse tähenduses on:
1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli;
2) sõjaväelennuväli;
3) rahvusvaheline tsiviillennuväli;
4) elektrijaam, mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi
elektritarbimisest;
5) üleriigiline ohtlike jäätmete lõppladustuspaik;
6) üleriigiline radioaktiivsete jäätmete hoidla;
7) riigikaitselise otstarbega sadam.
§33 Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanek
(1) Riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle
valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub.
www.headandlead.com

10. RTI, 16.07.2003, 54, 369 - Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 198
© Kaur Lass, OÜ Head 2011
OLULISE RUUMILISE MÕJUGA OBJEKTIDE NIMEKIRI
Olulise ruumilise mõjuga objektid on:
1) toornafta töötlemise tehas, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem;
2) naftatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 m3;
3) keemiatoodete terminal kogumahutavusega üle 5000 m3 D- või C-kategooria kemikaali või 500 m3
B-kategooria kemikaali või 50 m3 A-kategooria kemikaali;
4) aatomielektrijaam;
5) elektrijaam, mille energiatoodang ületab 500 MW;
6) rohkem kui 5 tuulikuga tuuleelektrijaam koguvõimsusega üle 7,5 MW;
7) radioaktiivsete jäätmete ajutine või lõppladustuspaik;
8) lennuväli;
9) kauba- või reisisadam mererannal;
10) tavajäätmeprügila või püsijäätmeprügila üle 25 000 tonni jäätmete ladestamiseks;
11) tavajäätmete käitlemise ettevõte võimsusega üle 100 tonni ööpäevas;
12) ohtlike jäätmete prügila;
13) ohtlike jäätmete käitlemise ettevõte;
14) tammid ja veehoidlad rohkem kui 10 000 000 m3 vee kinnipidamiseks või hoidmiseks;
15) tselluloosi-, paberi- või kartongitehas;
16) mootorsõidukite alaline võidusõidu- või testimisrada;
17) kaitseväe keskpolügoon;
18) tsemenditehas;
19) loomsete jäätmete matmispaik ja käitlemise tehas;
20) pärmi tööstusliku tootmise tehas;
21) lõhkeainete tootmise tehas.
www.headandlead.com

11. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§292 Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku planeeringu
koostamise erisused (NB! Erisusi on lisaks siintoodule veel!)
(1) Olulise ruumilise mõjuga objekt käesoleva seaduse tähenduses on
objekt, millest tingitult transpordivood, saasteainete hulk, külastajate
hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus
muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt
ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.
(2) Olulise ruumilise mõjuga objektide nimekirja kehtestab Vabariigi
Valitsus.
(3) Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse üldplaneeringu
alusel.
(4) Olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikul tuleb kaaluda mitut
võimalikku asukohta.
(5) Kui olulise ruumilise mõjuga objekti võimalik asukoht jääb mitme
kohaliku omavalitsuse territooriumile ja üldplaneeringute koostamine
mitme kohaliku omavalitsuse omavahelisel kokkuleppel ei ole
asukoha valikuks otstarbekas või võimalik, valitakse olulise ruumilise
mõjuga objekti asukoht maakonnaplaneeringu alusel.
www.headandlead.com

12. © Kaur Lass, OÜ Head 2009; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti) ja OÜ ARS Projekt
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering.
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute
koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja
juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele
väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
www.headandlead.com

13. © Kaur Lass, OÜ Head 2012; väljavõte Viimsi valla kodulehest, Viimsi Vallavalitsus 2009
PLANEERIMISSEADUS
§5 Valla või linna ehitusmäärus
Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse:
1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite
seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine;
2) kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks ning
menetluskorra seadmiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.
www.headandlead.com

14. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
EHITUSMÄÄRUS MÄÄRAB PLANEERINGU KOOSTAMISE TÄPSE KORRA,
KUID EI SAA SEADA PIIRANGUID EHITAMISEL JA MAAKASUTAMISELE.
ÜLDPLANEERING MÄÄRAB MIDA JA KUS TEHAKSE NING MIS
TINGIMUSED SELLEKS ON. ÜLDPLANEERING SAAB SEADA REEGLEID
JA PIIRANGUID.
www.headandlead.com

15. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
www.headandlead.com

16. © Kaur Lass, OÜ Head 2009
ARENGUT EI SAA KÄSITLEDA SEOTUNA VAID ÜKSIKU KINNISTUGA EGA
KA OMAVALITSUSES OLEVATE KINNISTUTE ARENGU KOGUSUMMANA.
KUI ARENG TOIMUB AINULT LÄBI KINNISTUTE ARENDAMISE, EI
TEGELETA OMAVALITSUSES SIHIPÄRASE ARENDUSTEGEVUSEGA.
Hea näide: Jõhvi Linna sihipärane planeerimine,
sh kavandatud tööstuspark
www.ivia.ee
www.headandlead.com

17. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
VISIOONI OLEMASOLU JA TUNDMINE LOOVAD EELDUSED
EESMÄRGIPÄRASEKS TEGUTSEMISEKS JA OMAVALITSUSE
JUHTIMISEKS. VISIOONI ELLUVIIMISE STRATEEGIAT VÕIB VAJADUSEL
KORRIGEERIDA VASTAVALT TEGELIKELE OLUDELE.
STRATEEGIA VISIOON
KUI ÜLDPLANEERINGUS VALITUD ARENGUSUUND KEHTIB, SAAB SELLE
ELLUVIIMISE ÜKSIKASJU VAJADUSEL TÄPSUSTADA VÕI MUUTA
DETAILPLANEERINGUGA.
www.headandlead.com

18. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
PLANEERIMISSEADUS
§9 Detailplaneering
(1) Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see
on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks.
(7) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud
üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine;
3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik
üldplaneeringu muutmine.
www.headandlead.com

19. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
PLANEERIMISSEADUS
§9 Detailplaneering
(71)Kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu
koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste
ettepanek.
M 1:2000
M 1:500
www.headandlead.com

20. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KUI ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ON MUUTUNUD SAGEDASEKS,
VAJAVAD ÜLE VAATAMIST OMAVALITSUSE VISIOON JA SELLELE
TUGINEVAD ÜLDPLANEERING NING ARENGUKAVA. VAHEL EELDAB UUE
VISIOONI ELLUVIIMINE MUUDATUSI KA TRANSPORDI PLANEERIMISES
JA KORRALDAMISES.
UUS
VISIOON VISIOON
STRATEEGIA
www.headandlead.com

21. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KÄSIRAAMAT “Soovitused üldplaneeringu koostamiseks”
Planeering ei ole eesmärk
omaette, see on visioonile
tuginev ja arengukavaga haakuv
omavalitsuse ruumilise arengu
juhtimise vahend.
Üldplaneeringu, arengukava ja
sektorarengukavade elluviimine
seotult eelarvega tagab
soovitud arengu ka keerukas
olukorras.
www.headandlead.com

22. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Viimsi vald 2000
www.headandlead.com

23. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Viimsi vald 2012
www.headandlead.com

24. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PEAMISE EESMÄRGI TEADVUSTAMISE VAJADUS
Kuna üldplaneering on detailplaneeringute koostamise, ehitamise ja
maakasutuse suunamise aluseks, tuleb selgitada omavalitsuse
peamised tuleviku eesmärgid. Sh tuleb selgitada:
1) Kes või mis on omavalitsusele olulised?
2) Milliseid ettevõtteid vajatakse?
3) Millised teenused peavad olema pakutavad kohapeal?
4) Mida ei ole mõistlik kohapeal pakkuda (elanikkonna vähesuse tõttu)?
MIDA ENAM ON TEENUSEID MIDA KOHAPEAL EI PAKUTA, SEDA ENAM
TAGAB ÜHISKONNA TOIMIMISE TRANSPORT. ÜKS TRANSPORDI
ROLLE ON ÜHENDADA MEID TEENUSTEGA, MIDA KOHAPEAL POLE.
ETTEVÕTLUSE SEISUKOHAST MÄÄRAVAD TEEDE, RAUDTEEDE JA
SADAMATE OLEMASOLU PALJUSKI ÄRA KOHALIKE ETTEVÕTETE
ARENGUVÕIMALUSED.
www.headandlead.com

25. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMINE ON NII ARENGU SUUNAMISE KUI KA JUHTIMISEVAHEND
KOKKUVÕTE EELNEVAST: Arengu suunamise aluseks on visioonile,
üldplaneeringule ja arengukavale tuginev tegutsemise strateegia.
Kokkulepitud dokumente saab ellu viia läbi teadliku ning sihipärase
(strateegilise) juhtimise. Selleks peaks üldplaneering, arengukava jt
sektorarengukavad ning detailplaneeringud ja eelarve olema omavahel
hästi sidustatud.
SEE SIDUSTATUS MÄÄRAB KA KAS TRANSPORDIKORRALDAMINE SAAB
OLLA OPTIMAALNE JA PROAKTIIVNE VÕI ON SEE KÕIGEST REAKTIIVNE
PROTSESS.
www.headandlead.com

26. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMINE ON NII ARENGU SUUNAMISE KUI KA JUHTIMISEVAHEND
KUIDAS TAGADA OMAVALITSUSE (SH TRANSPORDI)
ARENGUSUUNDADE MÕISTETAVUS? Üldplaneeringut koostades tuleb
visiooni ja selle alusel valmiva üldplaneeringu sisulisse kokkuleppimisse
kaasata elanikkond, ettevõtjad, spetsialistid (eksperdid) jt huvitatud isikud.
LAIALDASE AVALIKUSTAMISE KONTEKSTIS ON VÄGA OLULINE, ET
EKSPERDID SUUDAKSID OMA SEISUKOHAD VIIA AVALIKKUSENI.
VASTASEL KORRAL JUHTUB TALLINNA BUSSIRADADE SÜNDROOM –
ÕIGE ASJA VALESTI TEGEMISEL TEKKIB PROTESTILAINE.
www.headandlead.com

27. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERITU ELLUVIIMINE
Planeeringud ja arengukavad on elluviidavad, kui need on mõistetavad.
Mõistetavuse ja motiveerimise (ehk kaalutlemise) eeldus on sisulise ja
teadliku valiku tegemine.
Ellu viidud muutus
Grupi käitumine Teadlik tegutsemine
raske
Isiklik käitumine
Suhtumine
saavutamise
lihtsus
Teadmised
teadlikkus kerge
koheselt tulevikus
ajaliselt teostatav
www.headandlead.com

28. © Kaur Lass 2012, skeem Ingvar Villido 2006 a loengu alusel
PLANEERIMISE EESMÄRK:
Teha teadlikke (tulevikku suunatud) ja sisuliselt motiveeritud valikuid/
otsuseid.
Minevik Tulevik
Olevik
www.headandlead.com

29. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISE EESMÄRGI SAAVUTAMINE:
Ainult olevikus saab luua raamistiku teadlikult soovitud tuleviku
meieni jõudmiseks.
Minevik Tulevik
Planeeritav lahendus
Leevendav meede
Olevik
www.headandlead.com

30. © Kaur Lass ja Valdeko Palginõmm 2000
“PLANEERIMISEL ON VÄLTIMATU ETTE MÕTLEMINE.”
Tsitaat käsiraamatust
“SOOVITUSED ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS”
www.headandlead.com

31. © Kaur Lass, OÜ Head 2009, fotod: Kerttu Kõll, AS Entec (AS Entec Eesti) 2003
PLANEERIMISSEADUS
§3 Planeerimise põhimõtted
(1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et
tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus
kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.
www.headandlead.com

32. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Tagamaks edukat planeeringu menetlemist peab planeeringu koostajal
olema selge arusaam, kuidas luua ja ellu viia avalikkusega suhtlemise
strateegia (st kes ja millal planeeringu ja KSH menetlemisesse
kaasatakse, kes kellega suhtleb jne).
Avatud ühiskonnas määrab meedia inimeste arvamust vägagi suures
ulatuses! Kord meediasse sattunud väärinfo ümberlükkamine on
võimalik aga selle hind on väga kõrge. Lihtsam on kohe luua tegevusele
positiivne foon. Samuti on lihtsam kohe kuulata ära kõik ideed.
Esmapilgul “loll idee” võib osutuda mingis kontekstis vägagi toimivaks.
www.headandlead.com

33. © Kaur Lass, AS Entec (AS Entec Eesti) 2006
Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu
puhul talitati järgnevalt:
• Avalikkus kaasati:
1. Läbi maaomanike ja alal tegutsevate ettevõtete ankeetküsitluse,
mille eesmärk oli selgitada välja erahuvid planeeringualal.
Küsitleja külastas firmasid personaalselt.
2. Läbi avakoosoleku, kus tuvastati avalikkuse poolsed probleemid ja soovid.
• “Eesti Päevaleht” oli nõus avaldama üldplaneeringu põhiteesid enne teisi ja veel
olulisem enne igasuguste muude vastuväidete üles kerkimist. Seda planeeringu
koostaja initsiatiivil.
• Planeeringu koostamise 3 aastase perioodi jooksul ilmus planeeritava ala arengut
(sh ala sees paiknevate kinnistute arengut) ja osa üldplaneeringut käsitlevaid
artikleid enam kui 150 juhul.
• Kõige kummalisem avalikkuse poolt tulnud idee oli luua Paljassaarele Natura 2000
linnuhoiuala. Idee realiseerus just avalikkuse survel.
www.headandlead.com

34. © Kaur Lass, AS Entec (AS Entec Eesti) 2006
Näiteks Tallinnas Paljassaare- ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu
puhul talitati järgnevalt:
• Tallinna linnapea Edgar Savisaar korraldas planeeringu koostamise käigus
muuhulgas PR konverentsi, et selgitada Tallinna linna eesmärke Paljassaare
sadamate arendamisel.
• Transpordi planeerimise fookused olid:
1. Sadamate arendamine (sh riigikaitseliste huvidega arvestamine, sadamate
saamine munitsipaalomandisse, sadama alade suletuse vähendamine).
2. Sadamate ja ülejäänud Eesti ühendamine, sh Põhjaväila kavandamine.
3. Uute jahisadamate kavandamine.
4. Sadama ja vanalinna sidustamine.
Avalikkuse kaasamine ja selgitamine lõid siin hea fooni keerukate otsuste
tegemiseks. Tagamaks edu kaasati selgitamisse transpordi valdkonna eksperte nii
Soomest kui Eestist.
• Planeeringu valmides avaldati ranna-ala arengu perspektiivid nö kodaniku jaoks
arusaadaval kujul selleks spetsiaalselt loodud planeeringu kodulehel, mis on
leitaval: http://veeb.tallinn.ee/rannaala/ranna_web/
www.headandlead.com

35. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KUIDAS AVALIKKUST KAASATA SÕLTUB SELLEST, KAS SEALT OTSIDA
PARTNEREID VISIOONI ELLUVIIMISEKS. KUI JAH, SIIS PEAB
KAASAMISEL ARVESTAMA KA PARTNERITE HUVE. ST KAASAMINE
PEAB OLEMA SISULINE.
PARIM STRATEEGIA VISIOONI JA PLANEERITU REALSEERIMISEKS ON
“WIN-WIN STRATEEGIA” EHK KÕIGILE OSAPOOLTELE VÕITU LOOV
LAHENDUS. SELLE LEIDMISEKS TULEB TEINETEIST MÕISTA.
TRANSPORDI PLANEERIMISEL EI PIISA SEEGA VAID HEAST
EKSPERDIST, ON VAJA HEAD EKSPERTI, KES SUUDAB SUHELDA JA
VÄLJA TUUA KA LAHEDUSTE KASU ÜHISKONNALE.
www.headandlead.com

36. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINE
Üks visiooni ja planeeringu sisu kokkuleppimise ning nende alusel
omavalitsuse edasiste maakasutustingimuste läbi arutamise võimalus on luua
omavalitsuse töötajatest, volikogu liikmetest jt huvitatud osapooltest koosnevad
töörühmad. Töörühmade töö tuleks korraldada avalike arutelude vormis.
Väiksemate omavalitsuste (kuni 10 000 elanikku) puhul on end õigustanud
kolme põhitöörühma kasutamine (nii on toimitud nt Audru, Koeru, Kõrgessaare,
Tamsalu ja Tahkuranna valdades jm):
1. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna töörühm.
2. Majandus- (sh põllu- ja metsamajandus), ettevõtlus- ja turismivaldkonna
töörühm.
3. Maakasutus-, infrastruktuuri- ja kommunaalvaldkonna töörühm (NB!
transport ei ole asi iseeneses, transporti tuleb planeerida muu maakasutuse
kontekstis).
Rühmatöid võib juhendada nii konsultant kui ka omavalitsus. Sündivate otsuste
otstarbekuse kaalutlemisesse saab kohe kaasata ka KSH eksperdi.
www.headandlead.com

37. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINE
Kui töörühmad on oma nägemuse paberkaartidel ja tekstiliselt
esitlemiskõlbulikuks vormistanud, tuleks see avalikul arutelul või temaatilisel
planeeringupäeval avalikkuse ees ette kanda.
Kui erinevate rühmade arvamused on lahknevad või on vastuolus mõne
huvitatud isiku seisukohtadega, tuleb lahkarvamust põhjustanud teema läbi
rääkida ja selle lahendamises kokkuleppeni jõuda.
Kokkulepped tuleb protokollida.
Kokkulepete alusel koostatakse
planeering. Kokkulepetest lähtuvalt
planeeritakse ka sobilikud transpordi
lahendused. Igas linnas ja vallas on
optimaalne lahendus erinev.
www.headandlead.com

38. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERINGU SISU VÄLJATÖÖTAMINE
Transport on hästi planeeritud siis, kui on mõistetud kasutaja vajadusi.
www.headandlead.com

39. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(3) Üldplaneeringu ülesanded on:
1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
2) kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle
alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas
maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja
muude tingimuste määramine;
4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu
ja aleveid;
5) maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine;
6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade,
maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse-
ja kasutamistingimuste seadmine;
7) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
8) teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse
üldiste põhimõtete määramine;
9) vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva tee avalikult kasutatavaks teeks
määramine teeseaduses sätestatud korras;
www.headandlead.com

40. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(3) Üldplaneeringu eesmärgid on:
… jätk eelmisele slaidile
10) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste ning olemasolevate
maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine;
11) puhke- ja virgestusalade määramine;
12) ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine
looduskaitseseaduses sätestatud korras;
13) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide
kaitsere!iimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
14) vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla
võtmiseks;
15) üldiste riigikaitseliste vajaduste arvestamine ja vajaduse korral riigikaitselise otstarbega
maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega
maa-alade piiride täpsustamine;
16) ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise
kaudu;
17) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate maakasutus- ja
ehitustingimuste kajastamine planeeringus.
www.headandlead.com

41. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(31) Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi
kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale
või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad.
NB! JUHTOTSTARVE ! KATASTRI SIHTOTSTARVE!
www.headandlead.com

42. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(4) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud
maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid.
(7) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele
detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning
maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool
detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.
(9) Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi.
TRANSPORDI PLANEERIMISE SEISUKOHAST ON HARVA VAJA MINNA
ÜLDPLANEERINGUGA MAAKONNAPLANEERINGUT MUUTMA. KÜLL AGA
TULEB JÄRGIDA, ET ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEL EI MUUDETA
VÕIMATUKS RIIGILE VÕI OMAVALITSUSELE OLULISI LAHENDUSI.
www.headandlead.com

43. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
ÜLDPLANEERING VÕIB LAHENDADA KIIRET EHITAMIST VAJAVAID
OBJEKTE AGA KA RESERVEERIDA MAAD TULEVIKUS VAJALIKE
OBJEKTIDE JAOKS.
www.headandlead.com

44. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§3 Planeerimise põhimõtted
(3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid
maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi:
1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud
detailplaneeringu alusel;
2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud
üldplaneeringu alusel.
NB! KEELDE, KITSENDUSI JA KOHUSTUSI, MIDA VÕIB SEADA
PLANEERINGU KAUDU ÕIGUSAKTIDE ALUSEL, EI SAA
KEHTESTADA OMAVALITSUSE ÜKSIKAKTIGA. SAMUTI EI SAA
ÜKSIKAKTIGA MUUTA KEHTIVA PLANEERINGU SISU.
www.headandlead.com

45. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
EHITUSTEGEVUSE JA MAAKASUTAMISE TINGIMUSED JAGUNEVAD:
1. Seadustest tulenevad tingimused.
2. Planeeringuga määratavad tingimused:
a) seadustes sätestatud tingimused, mille ulatus või muud parameetrid
määratakse planeeringuga (näiteks looduskaitse seaduses toodud
ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine);
b) planeeringuga määratavad tingimused (näiteks, arhitektuursed
eritingimused ja ehitusreeglid, elamu ehituseks lubatava krundi miinimum
suurus, hoonestuse maksimaalne kõrgus, detailplaneeringu kohustusega alade
ja juhtude määramine jne).
Maakasutust ja ehitamist tuleb planeeringus, vastavalt seaduses sellele
planeeringu liigile seatud eesmärkidele, reguleerida niipalju, kui on vaja
selleks, et isik (eraisik, huvigrupp) ei saaks oma huvisid realiseerides
muuta omavalitsusele olulis(t)e arengustrateegilis(t)e otsuse realiseerimist
pöördumatult võimatuks või ülemääraselt kalliks.
www.headandlead.com

46. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
PLANEERIMISSEADUS
§8 Üldplaneering
(1) Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle
osade kohta.
(2) Üldplaneeringu võib koostada:
1) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud
kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel;
2) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja
täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
eesmärkidele.
NB! TEEMAPLANEERINGUT EI SAA KOOSTADA ÜLDPLANEERINGU
PUUDUMISEL EGA SELLE MUUTMISEKS!
www.headandlead.com

47. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Planeeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi: slaidides KSH;
inglise k: Strategic Environmental Assessment - SEA; kasutatud vanemas
kirjanduses kohati ka Strategic Impact Assessment - SIA) puudutab
majandusruumi, sotsiaalset ja kultuurilist keskkonda (näiteks külamiljöö,
kultuuripärand), linnaruumi arengut, tehiskeskkonna esteetikat,
arhitektuuripoliitikat, looduskeskkonda jms.
KSH ! KMH (keskkonnamõju hindamine). Need on erineva eesmärgiga.
KSH sisu võib lahti seletada ka kui vajadust näidata otsustavale organisatsioonile
(st planeeringute puhul: riigile, omavalitusele) kavandatavate strateegiliste valikute
ja planeeritavate tegevuse elluviimise võimalikke mõjusid ning leida nende
leevendamise viisid. Hästi koostatud KSH on konkreetsesse kohta kõige
sobilikuma planeeringulahenduse ja selle elluviimise strateegia valimise
alus.
www.headandlead.com

48. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KSH eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel
keskkonna jätkusuulikku arengut tagavate säästva ja tasakaalustatud
ruumilise arengu tingimuste ehk keskkonnatingimuste kehtestamine
üldplaneeringu koosseisus.
KSH koostamise metoodiliseks aluseks on, et hindaja ehk ekspert on toeks
planeerijale ja kohalikule omavalitsusele planeeringu sisu ning selle säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste väljatöötamisel.
Kuna KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering, viib
keskkonnatingimused hinnatavasse planeeringusse planeerija koostöös kohaliku
omavalitsusega.
Üldplaneeringu koosseisus kehtestatud säästva ja tasakaalustatud
ruumilise arengu tagamiseks määratud keskkonnatingimused omandavad
planeeringu kehtestamisel juriidiliselt siduva jõu. St need on kohustuslikud
üldplaneeringu elluviimisel. Neist tingimustest lähtuvad edaspidi
detailplaneeringud (sh peavad üldplaneeringuga olema kooskõlas DP
keskkonnatingimused), projekteerimis-, maakorraldus-, ehitus- ja
arendustegevus.
Reeglite täitmist kontrollib kohalik omavalitsus.
www.headandlead.com

49. © Kaur Lass, OÜ Head 2012, planeeringud Kaur Lass ja AS Entec Eesti
Lähtuvalt omavalitsuse visioonist, olemasolevatest piirangutest ja KSH tulemustest
määratakse maakasutus ning ehitamisprintsiibid omavalitsuse territooriumil.
www.headandlead.com

50. © Kaur Lass, OÜ Head 2011
Üldplaneeringu eesmärk on toetada omavalitsuse visiooni elluviimist. Kui
sõnastusega jäädakse hätta on soovitatav kaasata pädev konsultant, kes
aitab omavalitsusel planeeringu seletuskirja sõnastused lihvida ja
planeeringu vormistada omavalitsuse enda võimalustest paremal tasemel.
Näiteid sõnastusest (Audru valla üldplaneering 2010):
Tootmishoonete ja tootmismaade planeerimisel, kavandamisel ja kasutamisel
tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• Detailplaneeringu algatamiseks tuleb koostada eskiis, kust peab selguma
hoonete paigutus ja tootmistegevuse spetsiifika. Kui neist lähtuvalt ilmneb
olulise keskkonnamõju avaldumise võimalikkus on vallavalitsusel õigus
algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule.
• Tootmishoone tuleb maantee äärde paigutada nii, et seda teenindavad
laoplatsid ja parklad jääks maantee poolsesse külge või kavandatava
tootmishoonestuse vahele. Sellisel juhul toimiks tootmishoone müraseinana
nii tee kui krundisisese liiklusmüra suhtes.
www.headandlead.com

51. © Kaur Lass, OÜ Head 2010; illustratsioonid AS Entec (AS Entec Eesti)
Planeeringu sisule annab viimase lihvi kooskõlastamine.
Omavalitsus peab
tagama
sihipärase ja kiire
haldusmenetluse.
www.headandlead.com

52. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
KOKKULEPPED,
PLANEERINGU MENETLUSE
KORREKTSUST TÕENDAVAD
MATERJALID
(AJALEHEKUULUTUSED,
KIRJAD JMS) JMS TULEB
KOKKU KOGUDA. NEED
OSUTUVAD VAJALIKUKS
LÄBIRÄÄKMISTEL MAA
OMANIKEGA JA
AMETIASUTUSTEGA,
JÄRELEVAVE KÄIGUS NING
KA VÕIMALIKE
KOHTUVAIDLUSTE KORRAL.
REEGLINA ON SEDA LIHTSAM
JA ODAVAM TEHA KOHE KUI
AASTAID HILJEM.
www.headandlead.com

53. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
Planeerimisseaduse § 24. Planeeringu kehtestamine
(3) Üldplaneeringu /…/ kehtestab kohalik omavalitsus.
NB! Motivatsioon!
www.headandlead.com

54. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Planeerimisseaduse § 25. Planeeringu kehtestamisest teatamine
(4) Üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise teate avaldab kohalik
omavalitsus vastavas ajalehes ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise
päevast arvates. Üldplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda
lühiinformatsiooni planeeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, millised on
linna või valla ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda
planeeringu elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja
kultuurilised mõjud ning mõjud looduskeskkonnale.
www.headandlead.com

55. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Seadus nõuab olemasolevate planeeringute ülevaatamist pärast kohalike
omavalitsuste valimisi. Kuna üldplaneeringute algatamine ja tühistamine on
volikogu ainupädevuses, peab üldplaneeringud üle vaatama volikogu. Tänu
sellele saavad uued volikogu liikmed planeeringutega tutvuda ja otsustada, kas
omavalitsus saab nende alusel oma arengut jätkata (ehk anda hinnangu kas
planeering vastab nende nägemusele valla/linna arengust ja kas nad saavad
end teadlikult selle elluviimisega siduda või mitte).
Kui ei üldplaneering ei vasta volikogu arengueesmärkidele tuleb algatada
uus planeering (üldplaneeringu teemaplaneering või omavalitsuse osa
üldplaneering või detailplaneering) ja arengu põhimõtted (teema või valla/
linna osa kaupa) taas uuesti kokku leppida. Kui üldplaneering muutub
tuleb sellega vastavusse viia ka arengukava.
www.headandlead.com

56. © Kaur Lass, OÜ Head 2010
Üldplaneeringu ja KSH hinda mõjutavad asjaolud:
1. Omavalitsuse enda panus – mida suurem see on, seda odavam saab olla
hind.
2. Omavalitsuse asukoht – reeglina on keerukamad ranna äärsete alade,
suurte kaitsealade (sh ulatuslik NATURA võrgustik) või mahukate
tootmisobjektidega või keerukate infrastruktuuriobjektidega omavalitsuste
üldplaneeringud.
3. Tiheasustuse osakaal omavalitsuses – reeglina on linnakeskkonna
planeerimine keerukam, sest seal põimuvad eri huvid (kommunikatsioonid,
teedevõrk, ühistransport, linnaruumi esteetika, ehitustavad, omanike
kinnisvarahuvi, kultuuri- ja sotsiaalasutuste võrgustik jne).
4. Omavalituse ehitusmäärus ja maavalituses ning keskkonnateenistuses
kujunenud asjaajamise tavad.
5. Nõuded koostamise ajale. Miinimum ajaga töö teostamine tõstab oluliselt
maksumust.
NB!
Omavalitsuse panuse puudumise korral toimivat üldplaneeringut
konsultant üksi koostada ei saa.
www.headandlead.com

57. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
EESTIS KEHTIVAD SEADUSED ON MÄÄRANUD ÜLESANDED JA
ÜLDNÕUDED PLANEERINGUTE SISULE. TÄPSE SISU OMA
PLANEERINGUTELE MÄÄRAB OMAVALITSUS KOOSTÖÖS TEISTE
HUVITATUD OSAPOOLTEGA. KUI VALITUD SÕNASTUSED AITAVAD
OMAVALITSUSEL ELLU VIIA OMA VISIOONI JA SAAVUTADA SELLE
ALUSEL SEATUD EESMÄRKE ON DOKUMENT TOIMIV.
TOIMIVA PLANEERINGU JAOKS SÕNASTUSI KIRJUTADES TULEB NENDE
TOIMIVUST KONTROLLIDA. SELLEKS TULEB END PANNA ELLUVIIJA
ROLLI KONKREETSES KOHALIKUS OMAVALITSUSES. ENAMUS VIIMSI
VALLA ÜLDPLANEERINGU REEGLEID KÕRGESAARE VALLAS EI TOIMI JA
VASTUPIDI. SAMUTI EI SA TALLINNA TRANSPORDILAHENDUSI
RAKENDADA JÕHVIS VÕI KÄRDLAS. IGAL KOHAL ON OMA ERIPÄRA!
www.headandlead.com

58. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
TRANSPORDI PLANEERIMINE
... on üldplaneeringu kontekstis lähtuv alati ekspertteadmistest, kuid kui
ekspert ei suuda oma teadmiste alusel oma otsuseid selgitada, ei jõuta ka
soovitud arenguni.
Soovitud areng
Grupi käitumine
raske
Isiklik käitumine
Suhtumine
saavutamise
lihtsus
Teadmised
kerge
koheselt tulevikus
ajaliselt teostatav
www.headandlead.com

59. © Kaur Lass, OÜ Head 2012
TRANSPORDI PLANEERIMINE
Eksperdid (sh transpordispetsialistid, teede projekteerijad ja planeerijad)
tulevad ja lähevad. Kodanikud peavad lahendustega, mis tekkivad aga
elama aastakümneid. Meie kohustus ekspertidena on arvestada kohalike
elanike ja omavalitsuste soovidega. Seda saame me aga teha kestlikult
vaid siis kui tajume kogu pilti (sh energiatõhusus, riigi huvid, kohalikud
huvid, lahenduste kasutajasõbralikkus, tehnoloogia areng jne).
www.headandlead.com

60. OÜ Head
Kaur Lass
telefon: 50 83 906
skype: headandlead
info@headandlead.com
www.headandlead.com
www.headandlead.com