Transport ja riigi ruumilise arengu planeerimine - Kaur Lass, OÜ Head

TRANSPORT JA RIIGI
RUUMILISE ARENGU PLANEERIMINE
TTÜ 2012-2016
Kaur Lass
OÜ Head juhatuse liige
Planeerimisekspert ja juhtimiskonsultant
Arhitekt, MA

HEAL TASEMEL TRANSPORDI PLANEERIMINE JA
KORRALDAMINE ON PALJU MUUD KUI VAID MASINATELE
LIIKUMISVÕIMALUSTE LOOMINE.
“Järgmiste aastakümnete jooksul peame muutma transpordi korraldust,
energiasüsteeme, toodanguga seotud asjaolusid ülemaailmsel tasandil.
Peame aja jooksul ellu viima tähelepanuväärsed muudatused, et
saaksime võitu õhu saastatusest ja vähendaksime kütusevaegust.
Selleks on mitu võimalust. Üks võimalus on võimu detsentraliseerimine,
et toiduallikad ja tootmisüksused oleksid lähedal inimestele, kes need
teenivad. Järgmine samm on muuta kasutatava kütuse liiki. See ei pea
olema ohverdus – tegelikult on osa sellest vägagi ahvalev ettepanek. Kui
me ei vasta väljakutsele, siis on meil tegemist ühiskonnaga, mida on
raske ülal pidada.”
Raamatust “Teeme Ära!” Richard Branson.
©KaurLass,OÜHead2012

AUTO AJALOO ALGUSES EI OLNUD SISEPÕLEMISMOOTOR
LOOMULIK VALIK, KUID JÄI SELLEKS ÜLE 110 AASTA. MIKS?
Esimene elektriauto 1839.
Elektriauto laiaulatuslik masstootmine toimus juba 1900 aastatel. Aastal
1900 oli olemas üle 300 firma, kes tootsid elektriautosid! Nende
kogutoodang oli selleks ajaks üle 30 000 masina. Lohner-Porche
elektriautod suutsid sõita kuni 65 miili/tunnis!
Esimene hübriidauto: 1901 (Lohner-Porche)
Esimese hübriidauto rallivõit 1901!
Hübriidauto masstootmine: 1902 aastal.
Esimene sisepõlemismootoriga auto: 1881 Gustave Trouvé
Sisepõlemismootoriga auto masstootmine: 1902, Oldsmobile; 1904
algas Ford T masstootmine, mis lõi eelduse bensiinimootori pikaks
võidukäiguks.
VAHEL ON PROGRESS KA TAGASIMINEK VANA JUURDE!

LOOMULIK VALIK, SEST SEDA OLI KEERUKAS KASUTADA!
©KaurLass,OÜHead2016,foto:Autoleht
Elektriauto algusaeg oli paljulubav...

LOOMULIK VALIK, KUID JÄI SELLEKS ÜLE 110 AASTA
MARKETINGI VEA TÕTTU.

LOOMULIK VALIK ISEGI MITTE VEOAUTODE PUHUL. LISAKS
ELEKTRIAUTODELE OLID TOOTMISES KA HÜBRIIDAUTOD!

MIKS BENSIINIMOOTOR VÕIDUTSES OLI SELGE, HEA ELUSTIILI
AUTO ASEMEL EI SOOVINUD KEEGI NEID...

KUNI GM PAKKUS KORRAKS VALGUST TUNNELIS, ET SEEJÄREL
KOHE EV1 TAAS KOKKU KOGUDA JA JULMALT LAMMUTADA...

OLUKORDA MUUTIS ALLES TEINE FIRMA... PILDILT SAAB HÄSTI
ARU MIKS ELON MUSK TAKTIKA OLI ÕIGE!

KUIGI MEIE ETTEKUJUTLUSES OLI ELEKTRIAUTO “PUNN” VÕI
NISSAN LEAF ON OLUKORD MUUTUMAS.
... elektriautod nagu Tesla Model S ja Model X on väga ahvatlevad. Neil
on nt 8 aastane akude garantii. Lisaks Teslaga sarnaste kiirenduse
näitajatega on reeglina üle 100 000 € hinnaga autod! Bransonil on õigus!
©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.teslamotors.com
2013 aastal algasid Tesla
Model S tarned Europasse.
Täna näeb neid ka Eestis.

ELON MUSK ON HÄSTI ADUNUD, ET MUUTUST EI TEKITA MITTE
“NEED” VAID “WANT”.
... Teie ees on maailma parima kiirendusega tootmises olev auto 2016 a.
©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.teslacom

PARADIGMA MUUTUS: AUTO, MIS SÕIDAB TASUTA!
Elon Musk müüb Teslat kontseptsiooniga – ostad auto ja sõidad igavesti
tasuta taastuvenergia toel. Kostub liiga hea? Kuidas tasuta?

PARADIGMA MUUTUS: AUTO, MIS SÕIDAB TASUTA!
Elon Musk oli SolarCity osanik! Nüüd on selge see, et see oli osa
äriideest. Model S läbisõit ühe laadimisega on 370 km (algsed mudelid)
ja kuni 557 km. Seega Supercharger võrgu abil saab peagi läbida kogu
USA-d. Ja see on olemas ka Euroopas.
©KaurLass,OÜHead2016,Infojakaardid–www.tesla.com
20 min laadimist = 3h sõitu.
Tesla võimaldab ka 2
minutiga akude vahetust!

PARADIGMA MUUTUS: ÄRA VAHETA AUTOT, UUENDA TARKVARA!
... ehk auto, mis teeb end ise paremaks!
Lisaks on sellel autol olemas ka hea
turvalisus ja võimekus ise sõita!

KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSET TEHNOLOOGIAT?
4x4 maailma elektrimaastur?
MÜÜGIS!
Odav elektriauto massidele?
BRONEERITAV!
Miks uus ei domineeri?
Elon Muski Master Plan 2 idee on
tulla turule ka isesõitvate veokite
ja bussidega!
... aga see pole kõik!
©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.tesla.com

KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSET TEHNOLOOGIAT?
Loe lisa: https://www.tesla.com/blog/master-plan-part-deux
©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesladest–www.tesla.com

KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSEID PÕHIMÕTTEID?
Loe lisa: https://www.tesla.com/blog/master-plan-part-deux
Mis on investeering?
1.  Kas sinu korter/maja on investeering?
2.  Kas sinu auto on investeering?
3.  Kas sinu arvuti on investeering?
4.  Kas sinu mobiiltelefon on investeering?
Mis tunnus on kulutusel? Mis investeeringul? Musk’i Master Plan Part
Deux teeb võimalikuks muuta tavaline isesõitev auto ... raha teenimise
objektiks, sellel ajal kui teie seda ise ei kasuta.

KAS ME LIIGA SAGELI EI KASUTA EILSEID PÕHIMÕTTEID?
©KaurLass,OÜHead2016,InfojapildidTesla,Toyota,NanoFlowCell
Kui marketing määrab, siis tuleb vastata küsimusele: Millist sa tahad?
2016: Kas VolksWageni
emissiooni skandaal lõpetas
sisepõlemis mootorite ajastu?
... ja avas ukse elektrimootori (see on kõigi
kolme tehnoloogia alus) ajastule!

... JA TESLA ASUTAJA ELON MUSK PEAB PLAANE KA
ÜHISTRANSPORDI VALDKONNAS.
Me elame murrangulisel ajal, kus
teil on võimalus luua, midagi uut ja
senisest paremat. Nii transpordi
kui ka planeerimise valdkonnas.
Kasutage seda unikaalset hetke!

PLANEERIMISE VAATENURGAST ON KASULIKUM VÄHENDADA
LIIKUMISVAJADUST, KUI SELLELE REAGEERIDA.
See eeldab aga teadliku planeerimist. Transpordi planeerimisel
tähendab see, et transpordi planeerimine on liiga hiline faas, enne on
vaja planeerida ruumikasutust ja suunata ühiskonna arengut.
Kui inimesed liiguvad määravad liikumisviisi valikut, peamiselt:
- Mugavus (kasutamise lihtsus on auto peamine eelis! Eesti
ühistranspordi kasutajavaenulikkus on selle kasutamise vähesuse
põhjus);
- Kiirus (sageli on just see eraauto eelis, pikal vahemaal on see ka rongi
või lennuki eelis, ühistransport langeb eelistusest välja, kui vahepeal on
pikad ooteajad ehk sõidugraafikud ei ühildu jne);
- Odavus (ühistranspordi, jalgsi liikumise või rattaga sõitmise eelis, sest
puudub nö kalli ja pidevalt hooldust ja kütust vajava sõiduvahendi
hankimise kulu).

MIS ON ÜHISKONNALE LIHTSAM JA ODAVAM?
- Iga täiskasvanud isik peab ostma auto ja siis liigub kuidas tahab?
- Heal tasemel ühistransport ja selle kasutajamugavus ning
autokasutuse piiramine kohtades, kus see pärsiks ühistranspordi
kasutust?
Mida see valik tähendab ruumiliselt?

MIS ON ÜHISKONNALE LIHTSAM JA ODAVAM?
Tegelikult pole valik mustvalge! Enne seda tuleb suuta vastata
küsimustele:
- Miks, kuhu ja kui palju me peame liikuma?
- Kas ja kuidas seda liikumise vajadust saab mõjutada?
See on oluline, sest teede ja raudteede ning ka lennunduse ning
veeteede teenindamiseks vajaliku infrastruktuuri ehitus ja hooldus on
kallis ja muudatused nende taristut muutmisel väga aeglased.

Muudatused ruumis ja infrastruktuuri arengu suunamisel on reeglina aega
nõudvad ning kallid.
Põhimaantee või raudtee planeerimine ja projekteerimine võtab võtab aastaid.
Ehitamine sageli aastakümneid. Samas asustuse suunamise tulemusteni jõuab
sageli hoopis inimpõlvkonnaga. Kahjulike keskkonna mõjude leevendamine võib
aga võtta aastakümneid või olla teostamatu... Seega enne kui midagi teha tuleb
teada: MIKS?
Meil Eestis on puudunud riigi visioon. Visiooni vajadus on asjatundjatele ilmselge
ja nii tegeletigi 2010-2011 korraga kahe visiooni loomisega:
- Üleriigilise planeeringu aluseks olev ruumilise arengu visioon;
- Kasvuvisioon 2018.
See võimaldas saada ülevaate sellest, mida ootasid kodanikud, ettevõtjad,
spetsialistid ja ametnikud ruumilise arengu suunamise ja majandusvaldkonnas.

Kuidas muuta ruumi ja infrastruktuuri?
Enne kui kaalutleda, mis on hea või halb on selleks vaja kriteeriume. Need saaks
anda visioon.
Visioon on ettekujutus sellest, milline võiks olla tulevik mingiks ajahetkeks.
Laiemalt ühiskonnas kokku lepitud visioon saab olla lähtekohaks ratsionaalselt
toimivate planeeringute koostamisele. Kui visiooni alusel on teada riigi
eesmärgid on võimalik kokku leppida, kuidas need saavutada nii üldisel kui ka
detailsel tasandil.
Eestis koostatakse nelja liiki planeeringuid, milles kõigis käsitletakse ka
infrastruktuuri ja transpordi teemat. Nende koostamist reguleerib
planeerimisseadus. Hea ekspert transpordi valdkonnas peab teadma, mis
tasandi planeeringu kaudu, midagi kavandada saab. Siis saab leida tõhusaid
lahendusi nii ühiskonna kui ka transpordi planeerimiseks.

EESTI PLANEERIMISSÜSTEEM
RUUMILINE STRATEEGIA
ÜLERIIGILINE PLANEERING
MAAKONNAPLANEERING
ÜLDPLANEERING
DETAILPLANEERING
MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED
©Siseministeerium2011+KaurLass2016
eriplaneering
eriplaneering

ÜHEGI RIIGI TARISTU EI EKSISTEERI VAAKUMIS.
See, milline infrastruktuur või transpordivahend on meile kasutatav on
siseriiklikult on kinni meie valikutes. Samas kui meieni ei tule kiirrongide
kihutamiseks sobiliku raudteed ei saa me ka kiirrongi üksi kavandada.
Teadmaks oma võimalusi tuleb tunda Euroopa Liidu arenguprioriteete.
1993 2020

1995. aastal valmis Euroopa Liidu territooriumi hõlmav European spatial
development perspective (E.S.D.P.). Töö algatajaiks on liikmesmaade
planeeringuministrid ja selle eesmärk on süvendada liikmesmaade valitsuste
vahelist koostööd.
E.S.D.P. kolm põhi-eesmärki olid:
• majandusliku ja sotsiaalse arengu sidumine;
• säästva arengu põhimõtete järgimine ja elluviimine;
• tasakaalustatud konkurentsivõime tagamine kogu Euroopa territooriumil.
E.S.D.P. kohaselt mõjutavad Euroopa edasist arengut kõige enam kolm
peamist suundumust:
• demograafilise situatsiooni muudatused ja linnade struktuuri areng;
• Euroopa majanduse eripära ja sellest tulenevad muudatused majanduselus;
• keskkonnamuutuste pikaajalised protsessid.
Aluseks: European spatial development perspective. First official draft. Presented at the informal meeting of Ministers responsible for spatial
planning of member states of the European Union. Noordwijk, 9 and 10 June 1997. European Commission, Luxembourg, 1997.
EUROOPA LIIDU TASAND

Euroopa Liidul on olemas täna ka strateegia Euroopa 2020. Selle põhieesmärk
on nutikas, säästlik ja kaasa arvav kasv aastaks 2020.
See tähendab:
1) Tööhõive osas, seda, et oleks tagatud 75% tööhõive 20 kuni 64 aastaste
hulgas.
2) Teadus ja arendustegevuse (R&D) osas seda, et 3% SKT-st panustatakse
teadus ja arendustegevusele.
3) Kliima ja energeetika osas, et tuleb:
- vähendada kasvuhoonegaase 20% võrreldes 1990.a tasemega;
- saada 20% energiast taaskasutavatest allikatest;
- saavutada 20% kasv energiakasutuse tõhususes.
4) Hariduse osas, et tuleb:
- vähendada kooli pooleli jätvate inimeste hulka nii, et see oleks <10%,
- saavutada olukord kus >40% 30-34 aastastest on kõrghardusega.
5) Sotsiaalse heaolu osas:
- saavutada eesmärk, et vaesuspiiril elavate inimeste hulk väheneks 20 miljoni
võrra.
Allikas: http://ec.europa.eu/europe2020/

Paljuski tähendab eelnev fookust ka senisest energiatõhusamale
transpordikorraldusele. See võiks tähendada:
- Senisest vähem liikumisvajadusi vajava ühiskonna loomist (parem
planeerimine, kaugtöö jms);
- Elektriautode kasutamise kasvu (parem energiatõhusus);
- Sisepõlemismootorite tõhususe kasvatamist (nn downsizing,
hübriidtehnoloogia);
- Ühistranspordi osakaalu suurendamise vajadust (kiiruse osas on siin kesk-
pikal maal suur kiiruse kasv võimalik saavutada raudteel);
- Keskkonnasõbralikumaid kütuseid (biokütuste kasutamine otse või segatuna
bensiini)
Kuidas see võiks mõjutada meid? Eelkõige Eestis seni paigal tammunud
raudteetransport vajab paremat sidustamist muude transpordiliikidega ja olulisi
uuendusi.

Esitlen järgnevalt Rail Baltica idee
alusel, kuidas VASAB 2010 käigus
pakutud idee kiirraudteest on
kandunud planeeringutesse erinevatel
rahvusvahelistel planeerimiskoostöö
ja Eestis kasutusel olevatel
planeerimistasanditel.
EESTIT MÕJUTAVAD OTSESELT MITMED RAHVUSVAHELISED
PLANEERINGUD

VASAB 2010 raport tõi välja:
Improved railway transportation system shall
provide connections for long distances among
“European” and “Baltic cities”. This includes
high-speed long-distance passenger trains
along selected corridors which interlink with the
corresponding network for Western Europe via
Berlin and Hamburg.
Main high-speed railway lines 2010 and
beyond:
4. Tallinn-Riga-Kaunas-Warsaw-Berlin-
Hamburg.
Kuidas visioonid muutuvad reaalseks?
Allikas: VASAB 2010 Towards a Framework for Spatial Development in the
Baltic Sea Region (Tallinn Conference), 1994, lk 59
©KaurLass,OÜHead2012,skeemidVASAB2010

Via Baltica Spatial Development Zone
aruanne tõi välja:
eesmärgina:
D.1.1. Fast international railway access to
Central Europe
Tegevusena:
D.1.1.1 To develop Rail Baltica as an high-
speed railway Helsinki-Berlin
Allikas: Via Baltica Spatial Development Zone Summary
Report 2000, Riga 2000, lk 95

Eelmine üleriigiline planeering Eesti 2010, mis
kehtis kuni 30.08.2012, tõi välja:
“Tehniliselt kõrgel tasemel raudteeliiklus
võimaldab autoliiklusest oluliselt suurema kiiruse
tõttu keskuste aegruumilist vahemaad enam
lühendada. See on omakorda keskuste
võrgustumise oluline eeldus. Raudtee-
liikluse kvaliteedi tõstmine rahvusvahelistel
trassidel on seetõttu Eesti asustussüsteemi
tasakaalustatud arendamise olulisi
tegureid.”
Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2010, heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19.09.2000.

Eelmine üleriigiline planeering Eesti 2010 näitaski seetõttu Rail
Baltica raudteetrassi asukoha Tallinnast otse Pärnu kaudu Riia
suunas.
Tekstis kajastati trassi järgmiselt:
“Kesksel kohal on siin selge
Seisukohavõtt kaasaegse kiire
Reisirongiühenduse loomise
suhtes Kesk-Euroopa suunal,
Kuhu praegu puudub
Igasugune reisirongiliiklus.
Selle loomine eeldab
Ulatuslikke Infrastruktuuri-
investeeringuid ja kokkuleppeid
naaberriikidega.”
Allikas: Üleriigiline planeering Eesti 2010, heaks kiidetud Eesti Valitsuse poolt 19.09.2000.
. Rail Baltica trass
©KaurLass,OÜHeadjaSiseministeerium2012

… ja täna saab öelda, et uus Rail Baltica trass on leidnud
kajastamist ka uues 30.08.2012 kehtestatud üleriigilises
planeeringus Eesti 2030+.
. Rail Baltica
©OÜHeadjaSiseministeerium2012

Kiirraudteetrass on kajastatud
ka Harju Maakonnaplaneeringu
I etapis (kehtestatud 19.04.1999)
järgnevalt:
“Üleeuroopalise tähtsusega
transpordikoridoridest läbib Eestit
põhja-lõunasuunaline koridor, mis
esialgu sisaldab VIA BALTICA
nime all tuntud maanteeühenduse
parendamise meetmeid ja
kaugemas tulevikus RAIL
BALTICA nime kandva kiirraudtee
tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja
Riia Tallinnani.
Viimatinimetatud projekti
loomulikuks jätkuks oleks Soome
lahe aluse raudteetunneli
rajamine Helsingini”
. Rail Baltica ja
Selle tunnel
Helsinkisse
©KaurLass,OÜHead2012,kaartHarjuMaavalitsus

Harju Maavanem nõudis riikliku huvina Harju maakonnaplaneeringu I etapi alusel
kiirraudtee trassi suudme ala näitamist ka tänaseni kehtivas Viimsi valla
mandriosa üldplaneeringus (kehtiv alates 11.01.2000).
. Rail Baltica
tunneli suue
©KaurLass,OÜHead2012,kaartASEntecEesti

Üldplaneeringus oleva trassi
asukoha täpsustamiseks viidi läbi
uuring ja algatati Viimsis
Äigrumäe küla, Laiaküla,
Metsakasti küla ja osaliselt
Muuga küla üldplaneering.
Nüüdseks on ka see planeering
kehtestatud.
Raudtee mainimine
rahvusvahelisel tasandi visioonis
on seega viinud tunneli rajamist
võimaldava üldplaneeringuni
Viimsis. Selles on juba
raudteetrass määratud
arvestades reaalset kiirust,
pöörderaadiust ning võimalike
kaldeid jms.
Rail Baltica raudtee ja tunneli
täpne asukoht Äigrumäel .
©KaurLass,OÜHead2012,kaartASEntecEesti

http://harju.maavalitsus.ee/talsinkifix;jsessionid=45BA3CFBA5E1DD884D4E81E0B104AAA7.jvm3
©KaurLass,OÜHead2016,info:HarjuMaavalitsus

Skeem: Üleriigilises planeering Eesti 2030+ eelnõu.

RAIL BALTICA PEAMISEKS VÄÄRTUSEKS, LISAKS KAUBA VEDUDELE,
ON INIMESTE ÜHENDAMINE! SELLISE OBJEKTI KAVANDAMISE
EELDUSEKS ON TOIMIVAD RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED!
Pärnu kaudu ca 240 km/h
– algatatud
maakonnaplaneeringud
… Varssavist edasi 400 km/h
liikumine võib saada 10… 20
aastaga tõeks.
Via Tartu 120 km/h – trass olemas!
©KaurLass,OÜHead2012,kasutatudNokialogojasloganitninginternetistsaadaolevaidpilte
Raudtee iva on:
ühendada inimesi
ja võimaldada
vahendada
kaubavoogusid.

... JA KA RIIGI SISESED KOKKULEPPED.
Käimas on
maakonnaplaneeringud:
Harjumaal,
Raplamaal,
Pärnumaal.
Info on leitav:
©KaurLass,OÜHead2013,kasutatudRailBaltickodulehelsaadaolevaidpiltejamaterjale.

http://www.nordregio.se/en/Maps--Graphs/
04-Economy-trade-and-industry/
RAIL BALTICA VÄÄRTUSEKS ON INIMESTE ÜHENDAMINE.
©KaurLass,OÜHead2012,kaart:Nordregio

Kiirus loeb
Siin on Euroopa
raudteede kaart,
kus kajastuvad
vahemaade
läbimise ajad
ja kavandatud
vahemaade
läbimise ajad
Rail Baltica rongiga.
http://www.eurail.com/sites/all/files/eurail.com/maps/traveltimes-2012.jpg
http://www.rbgc.eu/media/
kick_off/kakulis.pdf

Rail Baltica võiks avaldada ruumilise arengule järgmist mõju:
• Lähendab naaberriike ja suurendab seeläbi isikute vahelise suhtlemise
võimalusi. Tekkib lihtne võimalus tööpäeva jooksul külastada naaber(riigi
pea)linna ja jõuda õhtuks koju tagasi;
• Suureneb turism (läbi liikumise lihtsustumise ja kiirenemise saab
külastada rohkem kohti);
• Tekkib uusi logistilisi võimalusi (sh senisest loogilisemad tarneahelad
Soome ja Euroopa vahel, kauba liikumise kiiruse kasv);
• Väheneb põhja-lõuna suunalise kiirtee vajadus (Via Balticalt saab
reisijaid meelitada rongi, mistõttu pole vaja senist teed laiendada. See
on oluline, sest suures plaanis on 4 realise kiirtee ja kaasaegse raudtee
1 km rajamise hind sama);
• Hea ühenduse korral riigi siseste raudteede ja muu ühistranspordiga
tekkib reaalne alternatiiv eraauto kasutamisele;
• Saame reisida ka siis kui vulkaanid purskavad või lennundust segavad
muud klimaatilised asjaolud!

• Ühised tööjõuareaalid Tallinna ja Pärnu; Pärnu ja Riia;
Riia ja Panevezysise; Panevezyise ja Kaunase; Kaunase
ja Varssavi vahel jne. See võimaldaks ka enam igapäevast
pendelrännet ehk parandaks inimeste võimalusi leida
töökoht või teha äri kodukohast kaugemal.
• Reaalne kiire ühendus Euroopaga neile, kes kardavad
lendamist (mõningatel andmetel kuni 20% elanikkonnast);
• Piiratud puhkuse perioodiga turist saab külastada enam
raudtee äärseid sihtkohti;
• Võimalik on arendada enam koolide, teadusasutuste ja
ettevõtete vaheline koostööd jms.
• jne
Siiski olulise aeg-ruumilise vahemaa vähendamiseks
tuleb vaadelda Rail Balticat kogu Balti riikide ja Soome
(ühis)transpordi korralduse kontekstis. Tõhusus
tekkib graafikute ühildamisel jms tulemusel.
Aeg-ruumilise vahemaa vähenemise mõju regioonis:

VAHE KOKKUVÕTE:
Rahvusvaheliste planeeringud loovad arengule laiema raamistiku.
Nendes osalemine annab võimaluse tajuda nii eesti kui ka konkreetse
omavalitsuse arenguvõimalusi laiemas kontekstis.
Samas kui kavandada kallist infrastruktuuri nagu raudtee on vaja see toimima
panna kogu riigile ja ühiskonnale parimal viisil. Seega on vaja riigi tasandil
läbi arutada, mis on meile oluline. Äsja just selline pikk planeerimisprotsess
lõppes. Selle tulemuseks oli uus 30.08.2012 kehtestatud üleriigiline
planeering Eesti 2030+.

ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+
•  Algatati Vabariigi Valitsus 04.02.2010. a korraldusega nr 32.
•  Läbiviijaks oli Siseministeerium (projektijuht Kaur Lass, OÜ Head).
•  Regionaalminister algatas 16.02.2010. a käskkirjaga nr 23 üleriigilise
planeeringu „Eesti 2030+“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).
KSH eksperdiks oli Tõnu Oja, KSH menetluse korraldas Siseministeerium.
•  Planeeringu kehtestas Vabariigi Valitsus 30.08.2012.

ÜLERIIGILISE PLANEERINGU KOHUSTUS TULENES
PLANEERIMISSEADUSEST:
Üleriigiline planeering
Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.
Üleriigilise planeeringu ülesanded on:
1) säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste
määratlemine;
2) riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine;
3) asustuse arengu suunamine;
4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning tehniliste infrastruktuuride
arengu suunamine;
5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest
koosneva süsteemi (roheline võrgustik ) aluste kujundamine;
6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine.
Üleriigilise planeeringu koostamise eest vastutas Siseministeeriumi planeeringute
osakond. Järgnevalt on kasutatud osaliselt nende koostatud materjale.

•  Töö aluseks koostati ruumilise arengu visioon ja uuriti, millised olid olulisemad
ruumi arengut mõjutada võivad rahvusvahelised trendid (2010 keskel):
–  Visiooni väljatöötamisel osalesid ekspertide töörühm; ministeeriumide
töörühm; maavalitsuste töörühm, visiooni täiendati avaliku arvamuse
alusel (ankeedid);
–  Visiooni tutvustamiseks toimus KUMU-s visioonikonverents riigi
ruumilisest arengust aastateni 2030+ (osales ca 170 inimest).
•  Üleriigiline planeering valmis laiapõhise kaasamise tulemusel. Kokku oli
protsessi kaasatud läbi arutelude ja tutvustuste üle 1200 inimese. Lisaks on
avaldatud ohtralt infot ajakirjanduses, vt ilmunud artiklid –
http://eesti2030.wordpress.com/meedia/.

ÜLERIIGILISE PLANEERINGU ALUSEKS OLEV RUUMILISE ARENGU
VISIOON:
Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise
struktuuriga, mitmekesise elukeskkonna ning välismaailmaga hästi
ühendatud riik. Meie hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja
majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane
keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.

Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, neid
ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See kujuneb läbi
olemasoleva hajusa asutuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning
koduselt armsaks muutmise. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud
linnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis, maal
elamise eelised ja seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.

•  Visiooni väljatöötamisele järgnes selle tutvustamine piirkondades avalike
aruteludena;
•  Töö planeeringu sisu väljatöötamiseks toimus 2010-2011, selleks olid ellu
kutsutus ekspertrühm, asustuse, energeetika ja transpordi teemarühmad, ning
merealade töörühm;
•  Tagasiside ja arvamuste saamiseks tutvustati planeeringut ka otse mitmetele
ühendustele ja ettevõtetele (sh Eesti Raudtee; Eesti Logistikaklaster jt);

•  Tagamaks lahenduse sobivust riigile viide läbi ka planeeringu põhiteeside
tutvustamine Siseministeeriumi poolt riigikogu fraktsioonidele
(Reformierakonna, Keskerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja
IRL fraktsioonid, 2011);
•  Planeeringuga samal ajal koostati ka KSH – KSH aruande avalikustamine ja
avalik arutelu toimusid 21.11.2011;
•  Planeeringu esialgset lahendust tutvustati taas avalikult – arutelud toimusid
23.11 kuni 09.12.2011 viie piirkondliku avaliku aruteluna.

•  Kehtestati 30.08.2012 Vabariigi Valitsuse poolt ja see on aluseks uute
maakonnaplaneeringute koostamisele alates 2013 aastast;
•  Juba on algatatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu läbiviimine Rail
Baltic raudteerassi kavandamiseks ja merealade planeerimiseks Hiiu ja
Pärnu maakondades;
•  Planeeringu elluviimise tagamiseks on kavas tegevuskava perioodiline
ülevaatamine ja planeeringu elluviimise seire.

Üleriigilise planeeringu ja KSH materjalid on leitaval kodulehel:
http://www.eesti2030.ee

ÜLERIIGILISE PLANEERINGU EESTI 2030+ ARENGUEESMÄRGID
Tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas, kogu riigi territooriumil.
Selleks on vajalik tagada:
• Kvaliteetne elukeskkond nii maal kui linnas:
–  Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine;
Avatus merele ja avatud rannikualad; Kestlik transport ja energeetika.
–  Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine;
Liikumisvõimaluste loomine.
• Head ja mugavad liikumisvõimalused:
–  Siseriiklikud – toimepiirkondade keskne kestlik ühistranspordisüsteem.
–  Eesti sidumine välismaailmaga – transport kui riigi konkurentsivõime üks
eeldus.
• Varustatus elutähtsate võrkudega:
–  Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem.
–  Korras tehnilised taristud.

Asustuse valdkonna peamised eesmärgid:
•  Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi
pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine.
•  Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse
tagamine läbi toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise.

Toimepiirkondadepõhise transpordikorralduse tagamine:
•  Eesti hajalinnastunud ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll.
Vajalik on tagada kiired, soodsad, kvaliteetsed, kasutajale mugavad ja
ohutud ühendused toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel Eesti
asustussüsteemis. Keskse tähtsusega on just inimeste igapäevaste
liikumisvajaduste rahuldamine.
•  Lähtuvalt keskuste suurusest ja geograafilisest asendist tuleb
transpordiühendused kavandada erinevate rõhuasetustega, arvestades
transpordiliikide spetsiifikat ja toimimise efektiivsust – linnalähialadel ja
hajaasustuses tuleb rakendada erinevaid meetmeid.

Teenuste ja töökohtade kättesaadavus toimepiirkondades aitab kaasa:
•  Inimeste igapäevaste põhivajaduste rahuldamisele: tagatakse töö- ja
elukohtade, teenuste, hariduse, vaba aja teenuste kättesaadavus
arvestades ennekõike tööl käiva inimese vajadusi.
•  Keskuste tugevdamisele – avardades muu hulgas tööl käimise ja
spetsialiseerumise võimalusi ning võimaldades tõsta seal teenuste
kvaliteeti (lihtsam juurdepääs, enam teenuse tarbijaid).
•  Tööjõuareaalide omavaheline sidumisele (Eestis on olemas ettevõtete
poolne oskustööjõu puudus kui ka ka üldine tööpuudus, parem sidusus
loob siin uusi võimalusi).

Mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elukeskkonna kujundamine:
•  Säilitada olemasolev asustusstruktuur;
•  Head elutingimused;
•  Asulatevahelised horisontaalsed sidemed;
•  Ruumiliste barjääride vähendamine;
•  Parem liikuvus soodustab võrgustumist;
•  Tallinn kui rahvusvaheliselt atraktiivne keskus Läänemereregioonis;
•  Keskuste spetsialiseerumine ja tihedam koostöö piirkondliku potentsiaal
ärakasutamiseks;
•  Veekogude ja roheliste võrkude kasutus ja ligipääs;
•  Maapiirkondade teisenev hõive ja linnastuv eluviis;
•  Haja-asustuses, väikesaartel ja ääremaadel asustuse säilitamine.

“Peamised raudteeliinid peavad lennuliinidega võistlemiseks toimima
väga hästi, et tuua inimesed tagasi rongidesse või võistelda kiirteel
autodega.”
Raamatust “Teeme Ära!” Richard Branson.
Eesti kontekstis peab raudtee konkurentsivõime kasvama just
võrreldes autotranspordi kiirusega ja bussireiside mugavusega.
Visioon ja planeering ka seda rõhutasid.

Visiooni baasil sõnastud põhiteesid transpordi valdkonnale:
1)  Arengu fookus on aeg-ruumilise vahemaa vähendamine.
Parima tulemuse selleks annab raudtee liikumiskiiruste tõstmine:
• Rail Baltic planeerimine ja välja arendamine kiirusele 240 km/h
• Tallinn-Tartu-Koidula ja Tartu-Valga-(Riia) suund kuni 160 km/h.
• Tallinn-Narva- (Peterburgi) suund kuni 160 km/h + elektrirongi liikumise
võimalus.
• Tallinn-Pärnu suund kuni 120 km/h (Rail Baltic valmimisel liigub kiire
liikumine sellele, olemasolevat trassi on osaliselt kasutav Rail Baltic jaoks).
• Peamistes linnades vajalik muu ühistranspordisüsteemi sidumine
raudteega (selles on võtmeprojektiks Tallinnas Ülemiste ühistranspordi
terminali välja arendamine, sidumine lennujaama ja sadamaga, teistes
linnades raudteejaama ühendamine bussiliiklusega).

Regio AS koostas 2010 aastal töö “Ülevaade potentsiaalsete
reisirongiliikluse kasutajate hulgast ja tagamaast” – raudtee tagamaal
elab selle järgi ca 80% Eesti elanikkonnast.
©SiseministeeriumjaASRegio2011

2) ühistranspordi eelistamine autotranspordile. Selleks on vajalik:
• Läbi viia esmajärjekorras erinevate ühistranspordiliikide sõidugraafikute
ühildamine ja kasutajamugavuse tõstmine (nt kogu Eestis üks pilet);
• korraldada reisijate vedu arvestades toimepiirkondi (tööjõuareaale), sh tagada
reisijate ettevedu rongiliinidele;
• Kiire ja mugav raudteeühendus Tallinna lennujaamaga. Nii saavutame
suurema reisijate arvu, tagades võimaluse omada rahvusvahelisi lennuühendusi
võimalikult paljudesse sihtkohtadesse ja jõuda lennujaamast kiiresti
regioonikeskustesse.

3) Eesmärgiks on ohutu transpordi tagamine. Selleks on vajalik:
• Kaubavedude osas suurenda raudteede- ja meretranspordi osakaalu,
parandades raudteede ühendusi sadamatega ja rekonstrueerides Tallinn-Tartu
liini vähemalt osaliselt kahe rööpapaariga raudteeks.
• Hoida olemasolevat maanteedevõrku ja tõsta seal liiklusohutust (NB!
hajaasustuses liikumiseks on kõige olulisemad just kõrval ja tugimaanteed)
• Kergliikluse (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad, kergliiklusteed)
arendamisel on esmaseks eesmärgiks sidusa võrgustiku moodustamine.
Peamised ühendatavad sihtkohad on elu- ja töökoht, koolid ja avalikult
kasutatavad puhkealad (sh rohevõrgustik).
• Veeteede osas on oluline säilitada regionaalse tähtsusega
reisiparvlaevaühendused ja tagada väikesadamate arendamine võrgustikuna.

4) Transpordi osas valikute tegemisel ja prioriteetide seadmisel tuleb
lähtuda tööjõuareaalidest, muutes süsteemis keskseks
esmatasandikeskused, maakonnakeskused, regioonikeskused kui tööjõu ja
koolis õppijate igapäevase pendelrände sihtkohad. Ühistransport ei ole ainult
sotsiaalabi süsteem (liikumisvahend neile kellel pole autot), vaid peab olema
eelistatud normaalne liikumise vahend (ka nende poolt, kellel on auto).
5) Ühistransporti korraldades tuleb arvestada, et hajali elamine on luksus.
Hajaasustust teenindab nutikas ühistransport ja seal kasutatakse
ennekõike individuaaltransporti.

Lõplikud transpordi valdkonna peamised eesmärgid:
•  Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus on tagatud läbi
toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike
transpordiliikide abil.
•  Kiired, piisava sagedusega ja kasutajale mugavad ühendused
välismaailmaga.
•  Tasakaalustatud erinevate transpordiliikide kasutus, mis arvestab
piirkondlike eripäradega.

Lõplikud energeetika valdkonna peamised eesmärgid:
•  Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele
energiaga. Uued energiatootmis-võimsused tuleb paigutada ruumis
ratsionaalselt ja kestlikult.
•  Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise
Läänemereregiooni energiavõrkudega.
•  Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur
osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine
ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Suurem taastuvenergia osakaal ja energiasäästlikud lahendused
avaldavad mõju ka transpordi valdkonnale.
Energiasääst hõlmab muu hulgas järgmist:
•  Planeerimist (planeerimisel ühistranspordiga senisest enam arvestamine,
olemasolevat taristut ja asustust arvestav planeerimine, kasutusest välja
langenud alade taaskasutamine jms).
•  Energiatõhususega arvestamist (sh ühistranspordi ja autokasutuse
vähendamine ennekõike linnades ja linnaregioonides).
•  Ühistranspordi eelistamist (see eeldab paremat toimimist, mida on võimalik
tagada korralduslike meetmetega liinivõrgu kujundamisel ja liiklusgraafikute
ühildamisel; uute liinivõrgu ülesehituse lahenduste sisseviimist (nt
nõudluspõhine ühistransport hajaasustuses) ning piletisüsteemi
kasutajasõbralikuks muutmist).
•  Kergliikluse eelistamist (sh jalg ja jalgrattateed, kõnniteed, matakarajad)

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ elluviimine toimub läbi:
•  Tegevuskava elluviimise (sh selle perioodiline ülevaatamine);
•  Riiklike arengukavade (sh transpordi arengukava uuendamine) – olulised
arengud on võimalik saavutada harukondlike poliitikate koordineerimise ja
suunamise kaudu;
•  Regionaalarengu strateegia (selle koostajatega oli tihe koostöö);
•  Ülesanded maakonnaplaneeringutele (sh teedevõrk, raudteejaamade ja
teede sidustamine jne).
•  Suuniste andmise maakonna ja kohaliku omavalitsuse koostatavate
planeeringute koostamiseks (sh energiatõhusus, planeerimisel riigi huvidega
senisest suurem arvestamine jms);
•  Maakonnaplaneeringute, kusjuures teatud juhtudel peab olema nende
algatajaks Vabariigi Valitsus (riigi kui terviku seisukohalt olulised teemad või
objektid a la Rail Baltic).

Planeeringu eesmärk on võimaldada
sihipärast arengut.
Üleriigilise planeeringu kasulikkus seisneb
valdkondade üleses lähenemises. Teed või
raudteed ei planeerita ja rajata tee või
raudtee pärast! Nende vajalikkus peaks
tulenema asustuse eripäradest, tööl käiva
inimese liikumisvõimlauste lihtsusest,
majandusliku edu tagamise võimalustest
jms.
Selleks oligi, enne millegi kavandamist, vaja
visiooni, mille alusel saaks selguse mida ja
miks muuta. See võimaldas ka arutelusid,
kuidas riigile vajalikud objektid ruumis kõige
ratsionaalsemalt ja optimaalsemalt paigutada.
PLANEERIMISE LÕPPTULEMUS

KOKKUVÕTTEKS, PLANEERIMISE EESMÄRK ON
TEHA OLEVIKUS TEADLIKKE (TULEVIKKU SUUNATUD)
VALIKUID/OTSUSEID.
Skeem: Kaur Lass, Ingvar Villido 2006 aasta skeemi alusel
Minevik Tulevik
Olevik
Arengu suunamise, ehitamise
ja keskkonnatingimused,
leevendavad meetmed
Planeeritud sündmus

Eesti eesmärk on olla 2030 aastatel sidusa ja
kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise
elukeskkonna ning välismaailmaga hästi ühendatud riik.
©OÜHead2010

"The future depends on what we do in the present"
Mahatma Gandhi
Teil on suurepärane võimalus
luua eeldused senisest ratsionaalsemaid liikumisvõimalusi
pakkuvaks tulevikuks!

Kaur Lass
telefon: +372 50 83 906
info@headandlead.com
www.headandlead.com
OÜ Head, Pirita tee 20
Tallinn 10127, Estonia

OÜ Head missioon on luua praktikas
hästi toimivaid planeeringuid ja äriplaane.

Transport ja riigi ruumilise arengu planeerimine - Kaur Lass, OÜ Head

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Tendances

Tendances (11)

En vedette

En vedette (17)

Plus de Kaur Lass

Plus de Kaur Lass (11)

Transport ja riigi ruumilise arengu planeerimine - Kaur Lass, OÜ Head

Notes de l'éditeur