3. Haapsalu Raudteejaam
• Haapsalu raudteejaam on
ajalooline raudteejaam Läänemaal
Haapsalus .Raudteejaamahoonet
ehitati 1905 - 1907 , hoone
projekteeris Karl Verheim ja insener
oli V. Vestfalen.
• Haapsallu viis aastatel 1905–2004
Keila - Haapsalu raudtee, mis pärast
liini sulgemist Riisipereni üles võeti.
• Tänapäeval asub raudteejaama hoones
Eesti raudteemuuseum
4. Haapsalu Kuursaal
• Haapsalu kuursaal on Haapsalu
Rannas Promenaadi tänav 1 asuv
hoone,mis ehitati tõenäoliselt 1898.
aastal. Tegemist on ainsa algupärasel kujul
säilinud kuursaaliga Eestis.
19.sajandil muutus Haapsalu populaarseks
suvituskohaks, seal käisid muuhulgas
puhkamas ka Romanovite
dünastia liikmed.
1897. aastal tellis linn arhitekt Rudolf
Otto von Knüppfferilt kuursaali projekti.
Tõenäoliselt valmis hoone juba järgmisel
aastal. Tegemist on historitsistlikus stiilis
hoonega, mis on kaunistatud ohtrate
puitpitskaunistustega.
5. Haapsalu Piiskopilinnus• Haapsalu
piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv
linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13. -
16. sajandini
Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks
loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8
meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem,
nii et see küündis koos rinnatisega 15
meetrini.
14.sajandil linnuse ehitamine jätkus. Kastelli
põhjakülgedele kerkis kaks nelinurkset torni.
15.sajandil kõrgendati linnusemüüre veelgi, nii
et need saavutasid tornide müüriosaga peaaegu
sama kõrguse.
Aastail 1507- 1508 rajati suur idapoolne
eeslinnus (laagerkastell).
•
Linnus sai palju kahju Liivi Sõjas .
6. Haapsalu Toomkirik
• Algselt Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuks
ehitatud Haapsalu Toom-Niguliste kirik, mis
valmis 13. saj. 60ndatel aastatel, on 11,5 m
laiuse kandeava, 15,5 m kõrgusele ulatuvate
domikaalvõlvide ja 425 m² pindalaga suurim
ühelööviline kirik kogu Baltikumis.
Toomkirik on romaani stiililt gooti stiilile
üleminekuaja nähtus.
Ainulaadne on toomkiriku ümara põhiplaaniga
ristimiskabel
Kabel on tõenäoliselt ehitatud 14.sajandi teisel
poolel ja pühitsetud neitsi Maarjale.
Täiskuuöödel ilmub kabeli aknale Valge
Daami kujutis.
7. Valge Daam ja selle legend
• Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud
ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti
täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud
nimetama Valgeks Daamiks.
Keskajal, kui siinmail Saare-Lääne piiskop valitses,
pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi
kasinalt elama ja naistele oli piiskopilinnusesse
tulek surmaähvardusel ära keelatud. Juhtus aga nii,
et ühe toomhärra ja Eesti soost tütarlapse vahel
puhkes kirglik armastus. Et noored teineteise
läheduses igatsesid olla tõi toomhärra tütarlapse
poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Kauaks ajaks jäi
see saladuseks, aga ühel päeval tuli pettus siiski
avalikuks. Piiskopi kohtuotsus oli ränk: toomhärra
heideti linnuse vangikongi nälga surema ja tütarlaps
müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina.
Õnnetu naise kaeblemine oli kostnud veel mitu
päeva kuni ta kustus
