3. Olümpia asub Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul umbes 20 km kaugusel Joonia merest, muistse Elise riigi maadel. Elis oli oluline paik nii vana-Kreeka religioonile kui ka ajaloole – see piirkond on mitmete kreeka müütide ja kultuste sünnipaigaks. Just sealt on pärit ka Zeusi kui peajumala kultus. Olümpia. Hera templi varemed
6. Esimesed võistlusmängud peeti Olümpias aastal 884 eKr. Alates aastast 776 eKr on need täpselt dateeritavad, sest just sellest aastast algas kreeklaste ajaarvamine olümpiaadides.
7. Mängude ajal pidid kõik kinni pidama ekeheiriast , ehk olümpiarahust. Selle järgi võisid kõik mängudel osalevad atleedid, ametnikud ja huvilised rahus Olümpiasse ja hiljem tagasi koju rännata ning kõik konfliktid pidid vaibuma. Esialgu olevat rahuaeg väldanud kuu, hiljem kolm kuud. Samuti ei võinud Olümpia pühamus Altises liikuda relvadega ja keelatud oli mängude ajal surmaotsuseid täide viia.
10. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus), rusikavõistluses ja pankraationis (segu rusikavõistlusest ja maadlusest)
11. Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooksu dolichos ega, seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jools diaulos. Samal päeval võisteldi ka maadluses, rusikavõistluses ja pankraationis.
13. Naiste sport ei olnud vanas Kreekas eriti levinud, seda tänu Kreeka ühiskonna sügavale maskuliinsustele ja hoiakule, et naise koht on kodus. Nii on ka vähe märke sellest, et naised üldse sportinud oleksid (st võistlenud avalikult auhinna nimel). Hilisemal ajal, juba pärast klassikalist ajajärku, olukord pisut muutus ja sellest ajast on olemas ka teateid tütarlaste osalemisest spordivõistlustel. Olümpiamängudel naised võistelda ei tohtinud, neile toimusid eraldi Heraia mängud. Ainsa alana oli seal kavas lühendatud staadionijooks, auhinnaks oli oliivipärg.
14. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Olümpiavõitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga.
15. Mängude toimumise lõpetas aastal 393 Rooma keiser Theodosius I pärast seda, kui ristiusk oli saanud Rooma riigi ametlikuks usuks. Theodosius keelas kõik paganlikud pidustused, kaasa arvatud olümpiamängud ja kõik teised panhelleeni mängud. Suure osa Olümpia varasid (kaasa arvatud Zeusi kuju) laskis keiser Konstantinoopolisse viia.