Riigikogust ja valitsusest, 2009. a novembri seisuga. Seaduste loomise mehhanism. Põhikoolile.

1. Riigikogu

3. Riigikogu alatised komisjonid
• Riigikogu alatine komisjon valmistab ette
eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks,
teostab oma valdkonna piires kontrolli
täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning
täidab muid seadusega või Riigikogu
otsusega talle pandud ülesandeid.

4. Riigikogu juhatus
• Riigikogu esimees - Ene Ergma
• Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv
• Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas

5. Riigikogu alatised komisjonid
• Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse
komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu
juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse
komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate
kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab
Riigikogu juhatus.
• Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad
komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel
istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli
kogunud kandidaat

6. Riigikogus on järgmised alatised
komisjonid:
1) keskkonnakomisjon;
2) kultuurikomisjon;
3) maaelukomisjon;
4) majanduskomisjon;
5) põhiseaduskomisjon;
6) rahanduskomisjon;
7) riigikaitsekomisjon;
8) sotsiaalkomisjon;
9) väliskomisjon;
10) õiguskomisjon;
11) Euroopa Liidu asjade komisjon

7. Erikomisjonid
• Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse
alusel, samuti seadusest või välislepingust
tulenevate ülesannete täitmiseks.
Erikomisjon moodustatakse Riigikogu
otsusega, milles määratakse tema koosseis,
asendusliige igale komisjoni liikmele,
ülesanded ja tegevusest aruandmise kord.

8. Erikomisjonid
• Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega
avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks.
Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas
vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel
lõpparuande.
• Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega
probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon
moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse
tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni
liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse
lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta.

9. Praegused Riigikogu erikomisjonid:
•
•
•
•
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigieelarve kontrolli erikomisjon
VEB fondi koondatud nõuete menetlemise
ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise
uurimiskomisjon

10. Riigikogu fraktsioonid
• Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna
peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu
liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi.
Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed
võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.
• Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus.
Fraktsioon valib oma liikmete hulgast
esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on
üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine
aseesimees.

11. Riigikogu fraktsioonid
• Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa
parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku
poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja
Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust
esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi
kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi
kunagi lahkarvamusi olla.
• Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel
on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka
opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma
eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus.

12. Praegused Riigikogu fraktsioonid:
• Eesti Keskerakonna fraktsioon - 21 liiget, esimees
Kadri Simson
• Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget,
esimees Jaanus Tamkivi
• Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget,
esimees Kaia Iva
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget,
esimees Sven Mikser

13. Parlamendirühmad
• Parlamendirühmi luuakse, et tõhustada
kahepoolset suhtlemist teiste riikide
parlamentidega. Parlamendirühmade tegevus on
suunatud Eesti Vabariigi välispoliitiliste
eesmärkide elluviimisele ja Eesti tutvustamisele
välismaal.
• Parlamendirühm luuakse Riigikogu liikme
algatusel kokku kutsutud asutamiskoosolekul,
liikmete arv ei ole piiratud. Parlamendirühmad
registreerib Parlamentidevahelise Liidu Eesti
rühma juhatus.

14. Riigikogu töögraafik
Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad
jaanuarikuu teisest esmaspäevast kuni juunikuu
kolmanda neljapäevani ja septembrikuu teisest
esmaspäevast kuni detsembrikuu kolmanda
neljapäevani.
Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel:

15. Riigikogu esmaspäev :
kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö
kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud
Euroopa Liidu asjade komisjoni töö
kell 14.00–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-,
uurimis- ja probleemkomisjonide töö
kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse
arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele
arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba
mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni.
Kui Riigikogu istungi päevakorda ei ole kavandatud
arupärimistele vastamist, algab pärast täiskogu töönädala
päevakorra kinnitamist Riigikogu liikmete vaba mikrofon,
mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni;

16. Riigikogu teisipäev:
• kell 9.00–10.00 – fraktsioonide töö
kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung
kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja
arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni
töö, mis kestab kuni päevakorra
ammendumiseni

17. Riigikogu kolmapäev:
• kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö
kell 13.00–14.00 – infotund
kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis
kestab kuni päevakorra ammendumiseni
Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude
osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase
istungi alguseni

18. Riigikogu neljapäev:
• kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung
kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide,
välja arvatud Euroopa Liidu asjade
komisjoni töö
kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja
probleemkomisjonide töö

19. Riigikogu reede:
• kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö
kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade
komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra
ammendumiseni.
Riigikogu liikmed töötavad valijatega,
täidavad Riigikogu, fraktsioonide ja
komisjonide poolt antud ülesandeid või
muid Riigikogu liikme kohustusi

20. Kuidas valmib seadus?
• Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd,
mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele
Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja
seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse
reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst,
määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga
kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid
selgitama, miks vastavat seadust vaja on.

21. Kuidas valmib seadus?
• Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu
algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab
Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige,
fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus.
Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu
juhatus juhtivkomisjoni.
Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon
seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule.
Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil
nimetatakse lugemisteks. Kokku peab
seaduseelnõu läbima kolm lugemist.

22. Kuidas valmib seadus?
• Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse
tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu.
Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad
riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile
muudatusettepanekuid.

23. Kuidas valmib seadus?
• Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu,
samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud
muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige
avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige
nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud
muudatusettepanekud hääletusele.
• Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada.
Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks.
Ettenähtud tähtajani saab taas esitada
muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei
toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse
kolmandale lugemisele.

24. Kuidas valmib seadus?
• Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu
lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised,
millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale
läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu
lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on
nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete
poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104
on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis
Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51
häält.

25. Kuidas valmib seadus?
• Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse
väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile.
President võib kasutada oma vetoõigust ning
seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu
seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus
pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab
põhiseadusega vastuolus olevad seadused.
• Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see
Riigi Teatajas.

26. Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga?
• Eesti riigipea on VABARIIGI PRESIDENT, kes valitakse
ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks.
Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu
kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui Riigikogu kahe
päeva jooksul kolmes voorus ei suuda Vabariigi Presidenti
valida, siis kutsutakse kokku Vabariigi Presidendi
Valimiskogu. See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade
ning linnade volikogude esindajatest.
• Vabariigi President peab pärast Riigikogu valimisi nõu
fraktsioonide esindajatega ja esitab Riigikogule
kinnitamiseks peaministrikandidaadi.
• Riigikogu poolt vastuvõetud seadused jõustuvad alles pärast
seda, kui Vabariigi President on nad välja kuulutanud.

27. Valitsus

28. Valitsus vahetub:
• Pärast Riigikogu valimisi
• Pärast valitsuskriisi

29. Valitsuse moodustamine
•
•
•
•
Valimistulemused
Erakondade läbirääkimised
President määrab peaministrikandidaadi
Kandidaat tutvustab oma plaane
Riigikogule
• Riigikogu hääletab poolt
• Peaministrikandidaat asub valitsust
komplekteerima

30. Valitsused:
• Üheparteiline valitsus
• Koalitsioonivalitsus
• Praegune
valitsuskoalitsioon:
– Reformierakond (31)
– IRL (19)

31. • Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5.
aprillil 2007. aastal ametivande andmisega
Riigikogu ees:
• "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme
kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis
vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse
ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti
Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning
pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku
kindlustamisele."

32. Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist
Riigikogu Valges saalis 05.4.2007

33. Praegune valitsuse koosseis:
• Andrus Ansip (R)
Peaminister
• Tõnis Lukas
(IRL) Haridus- ja
teadusminister
• Rein Lang (R)
Justiitsminister
• Jaak Aaviksoo (IRL)
Kaitseminister
• Jaanus Tamkivi
(R) Keskkonnaminister
• Laine Jänes (R)
Kultuuriminister
• Juhan Parts
(IRL) Majandus- ja
kommunikatsiooniminister
• Helir-Valdor Seeder
(IRL) põllumajandusminister
• Jürgen Ligi
(R) Rahandusminister
• Siim Valmar Kiisler
(IRL) Regionaalminister
• Marko Pomerants
(IRL) Siseminister
• Hanno Pevkur
(R) Sotsiaalminister
• Urmas Paet
(R) Välisminister