1. Prendre la parole de l'autre.
Paradoxes dialogiques de la
nomination dans les récits de voyage
Par Olivia Guérin
Maarja-Liis Loo
Tartu 2014

2. Reisikirjad/jutustused

Kultuuridevahelised kirjutised (eriti just
reisikirjad) on väga raskeski kategoriseeritavad

Erinevates keeltes nähakse maailma erinevalt,
seega kerkib esile probleem, kus kirjeldatakse
sündmusi/tegevusi/asju, mida pole nende
keeles veel täpselt konseptualiseeritud

Peamine perspektiiv on, et tekib
deterritorialiseerimine ehk kultuurid segunevad
ja ei oskagi enam eristada ühele algupäraselt
kuulunud elemente

3. Piiratud kõne

Kuidas tuua keeleliskultuurilisse süsteemi sisse
sõnad/elemendid, mis keelele on täiesti
võõrad?

Võib eeldada, et reisijutud kujundavad tähtsa
osa arvamuse paigast, millest kirjutatakse, kuid
arvamus kujuneb tihti teisest kultuurist pärineva
inimese keelelise kategoriseerimise kaudu

Kirjanik-reisija kirjeldab asju ja sündmusi läbi
oma ja lugejate vaatevinkli arvestamata nende
tegelikku päritolu

4. 
Autor on teksti loonud eeldades, et lugeja ei tea
kirjeldatud paiga kultuurist ega selle eripäradest
midagi (dialogisme interactionnel constitutif)

Seega kirjeldab ta sündmusi(vahel sinna ka
midagi juurde lisades), et luua lugejale neist
mingisugune ettekujutus

Seetõttu võib aga lugejal jääda kirjeldatud
paigast väga piiratud pilt/kujutelm

5. Sõnade tähenduse muutumine

Ei muutu ainult sõnade diskursiivne
formatsioon, vaid sõna tuuakse üle
ühest kultuurist teise – see võib kaasa
tuua sõna tähenduse muutumise

Sõnalt eemaldatakse kultuuriväärtus

6. Télescopage de voix

Teisest kultuurist pärit inimese
kõne kirjeldamaks ühiskonda, kus
ta ise ei ela, on piiratud

Kultuuri ei kirjeldata läbi selle
võtme nagu näeb seda kohalik,
vaid see on kohandatud autorile
sobivamaks

7. Sõnade üle võtmine

On olnud tavaks märkida laensõnad,
mida prantsuse keeles ei
eksisteeri,teoses kaldkirjas

Siiski teose edenedes seda tihtilugu
enam ei tehta, keeldeon justkui
loodud uus sõna, mida enam eraldi
välja tuua pole tarvis

Uued sõnad on autori hääletooniga

8. Kokkuvõtlikult

Analüüsis jõuti järeldusele, et peavad olema
esindatud mitmed erinevad moodused, kuidas
edasi anda teksti reisikirjades

Kirjanikud panevad end ühest küljest silmitsi
seisma enda jaoks võõra kultuuriga, teisest
küljest diskursiivse kogukonnaga

Erinevad meetmed kategoriseerimaks põliseid
omadusi reisikirjades ja antropoloogilises kõnes
kinnitab seesugust hüpoteesi:

Reisikirjad on väga hierarhiline žanr(maailma
kultuurist kirjutatakse oma nägemuse arvelt)

9. 
Kuigi seda eksineb antropoloogilises
diskursuses rohkem

Artikli autor kasutab erinevaid meetodeid
saamaks vastust uurimisküsimus(t)ele
1) analyse le systeme de conceptualisation de
l'autre;
2) les faits de nomination
3) le deplacement de sens
4) l'observancences ponctuelles d'emprunts

10. 
5) comportement textuel
6) dialogisme interdiscursif constitutif
7) dialogisme interactionnel
8) Le phénomène de déterritorialisation

11. 
5) comportement textuel
6) dialogisme interdiscursif constitutif
7) dialogisme interactionnel
8) Le phénomène de déterritorialisation

12. 
Artikkel on põhimõtteliselt jaotatud kolmeks
osaks:
a)L'analysedu degré de présence du discours de l'autre
b) de la manière dont est construit l'accès au sens de ses categories
c) l'évaluation de la distance entre les voix enp presence