1. Raadio
(“ringhääling”, saksa rundfunk)
● Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväeline
kasutus I Maailmasõjas)
● Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastal
● Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline,
regionaalne, kohalik)
● Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus,
Star FM jne.)
● John Reith (BBC): Avalik-õiguslik ringhääling peab olema
sõltumatu igasugustest poliitilistest huvidest, eriti parteide
mõjust, ning selle organisatsioon peab olema sõltumatu
majanduslikest huvidest.
Peab võimaldama: olulist teavet, kuulaja harimist, saada osa
kultuurist, laiendada teadmisi, lahutada meelt...
2. Igal raadiol on oma formaat e. saatekava ülesehitus.
See peab vastama mingile sihtgrupile.
Laias laastus:
●Juturaadio – ülekaalus sõnalised saated
●Muusikaraadio – orienteeritud muusika mängimisele
Formaadist kinnipidamine on tähtis.
● Kuulaja harjumused
● Seaduslikud piirangud
Playlist – muusikapalade nimekiri, mida mängitakse teatud
järjekorras ja teatud ajavahemiku järel
3. Raadio keel - Kõnekeel ja kirjakeel korraga
● Iga lause peab olema lihtne ja kergesti mõistetav (mitte
liiga palju fakte ja numbreid korraga ja ilma kontekstita)
●Kõne peab olema selge ja ladus (diktori tämber, sõnarõhud
õiges kohas, intonatsioon)
●Raadiokõnet toetavad taustahelid ja muusika, mida saab
vastavalt valida
Neid võimalusi arvesse võttes saame teha saate kuulajale
nauditavaks või hoopis ebameeldivaks ja väsitavaks
5. Raadiouudis
lühiuudis – paarilauseline pealkiri, 1-3 sekundit
pikk uudis – üksikasjalikum uudis kuni 3 minutit
Uudiste valiku kriteeriumid – värskus, lähedus, mõjukus,
konfliktsus, erakordsus, päevakajalisus
Tunnused:
● Kõige olulisem info kohe esimeses lauses (headline)
● Lühidus ja selgus – igas lauses ainult üks peamine mõte
● Uudistediktor on neutraalne, mitte tingimata ilmekas
● Üldjuhul ilma taustamuusikata
Näide: http://vikerraadio.err.ee/
6. Intervjuu
Dialoog, intervjueerija küsib, intervjueeritav vastab
Erinevad intervjuud:
● Lühiintervjuu (nt uudistesaates)
● Isikuintervjuu (pikem vestlus, intervjueeritava tutvustus)
● Probleemintervjuu/ristküsitlus (ühe probleemi/konflikti
arutamine)
● Poliitiline intervjuu (vestlus tuntud inimestega poliitika
teemadel)
● Telefonivestlus (nt meelelahutussaates)
● Tänavaküsitlus
7. Intervjuu - nõuandeid
Enne intervjueerimist:
● Vali teema
● Vali intervjueeritav
● Vii ennast kurssi teemaga ja intervjueeritavaga (uuri tausta)
● Sea eesmärgid – mis peab kuulaja jaoks intervjuu käigus
selguma
● Strateegia – kuidas eesmärgini jõuda, vestlust õiges suunas
juhtida
● Pane kirja palju küsimusi ja mõtle, millised aitavad õiget suunda
paremini hoida
● Lepi kokku aeg ja koht
Intervjueerides:
● Loo vaba õhkkond vestluseks – ole sõbralik
● Ära anna juhtrolli käest
● Pea meeles eesmärki
● Reageeri vastaja kõnele – julgusta/manitse, kui vaja
● Väldi liigset taustamüra (paberikrabin, melu)
8. Intervjuu
Teema: alustamisjärgus õpilasfilm
Intervjueeritav: filmi autor
Eesmärk: saada aimu autori eesmärkidest filmi loomisel ning
vahenditest, mille abil ta püüab neid saavutada
Küsimused
Mis on loodava õpilasfilmi teema (millest räägib)?
Kui pikk see võiks tulla?
Mida soovid selle filmiga öelda?
Millisele vaatajale filmi tehes mõtled?
Millisena kujutad ette selle filmi tulevikku (kes seda näevad ja
kuidas selle võiksid leida)?
Filmitegemine on suur töö, kuidas kavatsed vahendid ja inimesed
leida?
9. Reportaaž
Heliliselt edastatud pilt mingist sündmusest, füüsilisest
keskkonnast või meeleolust. (Erik Farmann)
● Otsereportaaž mingilt sündmuselt
● Otselülitus keset mingit muud saadet
● Spordireportaaž
Sõltub palju reporterist ja ettevalmistusest – kiire
reageerimine ja asjatundlikkus (nt. Spordireportaažil oluline
teada mängijate nimesid ja tausta, turniiri üldist seisu jne.)
10. Kuidas kuulata raadiot
Kuidas olla tark kuulaja? Kuidas vältida ja ära tunda
manipuleerimist? Appi tuleb kriitiline mõtlemine ja analüüs.
Mõtle: Mis on kuulatava raadiojaama/-saate eesmärk?
● Teavitada
● Anda võimalus arvamusteks, arutluseks
● Meelelahutus
Mõtle: Millisele kuulajale on see programm mõeldud?
● Mis ajastu muusika? Kes siis noored/kuulsad olid?
● Millist intelligentsust/eelteadmisi nõuab teksti jälgmine?
● Kes räägib ja kes tahab teda kuulata?
● Mis ajal on saade eetris ja kes seda kuulata saaksid?
● Kui palju on reklaami ja mida reklaamitakse?
Mõtle: Milliste võtetega eesmärke saavutatakse?
● Familiaarne/korrektne kõnepruuk
● Hoiakuid väljendav-sisendav või neutraalne
● Kas kõneleja on arvamusliider või spetsialist?
