1. Meedia demokraatlikus ühiskonnas
Sõnavabadus – vabadus võtta avalikult sõna, ilma, et
riik sekkuks. Tuleneb põhiseadusest (§45).
Ajakirjandusvabadus – ajakirjaniku õigus edastada
informatsiooni sõltumatult riigivõimust, reklaamiandjast,
omanikest jne.
Kommunikatsioonivabadus – kodaniku õigus
väljendada oma mõtteid vabalt ja valida vastuvõetavat
informatsiooni ning infokanalit.
Demokraatlikus ühiskonnas peaks meedia olema vaba,
kuid totaalne vabadus pole võimalik.

2. Meedia demokraatlikus ühiskonnas
Sõnavabadus – vabadus võtta avalikult sõna, ilma, et
riik sekkuks. Tuleneb põhiseadusest (§45).
Ajakirjandusvabadus – ajakirjaniku õigus edastada
informatsiooni sõltumatult riigivõimust, reklaamiandjast,
omanikest jne.
Kommunikatsioonivabadus – kodaniku õigus
väljendada oma mõtteid vabalt ja valida vastuvõetavat
informatsiooni ning infokanalit.
Demokraatlikus ühiskonnas peaks meedia olema vaba,
kuid totaalne vabadus pole võimalik.

3. Massikommunikatsiooni
reguleerimise viisid
kommunikatsioonipoliitika - riigi seadused ning
avalik-õigusliku meedia toetamine.
tururegulatsioon - majanduslik konkurents
(auditoorium, reklaamiandjad). Tekib monopolioht.
rahvapoolne regulatsioon - kodanikeühendused, kes
esitavad meediale nõudmisi (nt Soomes tegutses
Kansan Radioliitto)
eneseregulatsioon - ajakirjandus jälgib iseennast.
Ajakirjaniku eetikakoodeks ja muud reeglid.

4. Ajakirjandusvabaduse
põhikonfliktid
Ajakirjandus kui kasumit Ajakirjandus kui
tootev ettevõtlus “ühiskonna valvekoer”
Inimese õigus väärikuse Riigi- ja
kaitsele, eraelu puutumatusele ärisaladused
Ühiskonna vajadus
neutraalse, tõese ja
olulise teabe järele