Recommandé
Contenu connexe
En vedette
En vedette (17)
Plus de MerilisSlide
Plus de MerilisSlide (8)
Fotokogu - eripära & säilitamine. Merilis Roosalu . 9-4-2012
- 1. FOTOKOGU ERIPÄRA SÄILITAMINE - Merilis Roosalu - Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu koguhoidja ja fotokonservaator – 9. aprill 2012 -
- 2. Johannes Koitmets II Eesti Mängud – rongkäigu algus Vabaduse väljakul, Tallinnas. 16. juuni,1939 Diapositiiv, kromogeenfilm Agfacolor; kaader: 2,4x3,6 cm, slaidiraam: 5x5 cm. Johannes Koitmetsa diapositiivide kogu; Eesti Ajaloomuuseum: N45041:195 J. Koitmetsa slaidikogu enne ümberpakendamist 2008
- 3. FOTOKOGU • Fotomuseaali staatus • Fotokogu esemeline mitmekesisus • Fotokogu säilitamise põhimõtted _______________________________________________ Anne Isomursu. Kuvansa kullakin – valokuva-arkiston hallinnan kysymyksiä. Soome Fotokunstimuuseum, 2011. Merilis Sähka. Foto muuseumis: kujutis versus ese. Muuseum. Nr 2 (24) 2008, lk 42-46. Merilis Sähka. Fotokogu säilitamine muuseumis. Magistritöö. Eesti Kunstiakadeemia. Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond, 2008.
- 4. FOTOMUSEAALI STAATUS MuIS 10.01.2012 Kokku 550 149 Kokku 1 640 701
- 5. FOTOMUSEAALI STAATUS • Fotograafia paljundatavuse idee traditsioon – originaalsus, autentsus ja autorlus – digiteerimine kui kultuuriline tõlkeprotsess
- 6. FOTOMUSEAALI STAATUS • Fotograafia paljundatavuse idee traditsioon – originaalsus, autentsus ja autorlus – digiteerimine kui kultuuriline tõlkeprotsess • Fotode suur hulk – suur väljakutse: teabe vahendamine – kirjelduspõhimõte: üldiselt üksiku suunas kollektsioon > sari > üksikfoto
- 7. FOTOMUSEAALI STAATUS • Fotograafia paljundatavuse idee traditsioon – originaalsus, autentsus ja autorlus – digiteerimine kui kultuuriline tõlkeprotsess • Fotode suur hulk – suur väljakutse: teabe vahendamine – kirjelduspõhimõte: üldiselt üksiku suunas kollektsioon > sari > üksikfoto • Fotograafia tehnoloogiad on pidevas muutumises – visuaalkultuuri ajaloo rikkus
- 8. FOTOMUSEAALI STAATUS • Foto pole ainult illustratsioon, vaid kindla otstarbe ja ajaloolise kontekstiga artefakt. • Foto tähendus sünnib sümbiootilisest suhtest foto esemelisuse, sisu ja konteksti vahel. • Fotode algne kontekst on neis peituva teabe lahtimõtestamisel esmatähtis, sarnaselt mistahes muud liiki museaaliga.
- 9. FOTOMUSEAALI STAATUS OLULINE TEAVE - TULMELEGEND - kollektsioon: • Algse kollektsiooni moodustumine • Kollektsiooni sisu ja ülesehitus • Kasutusajalugu (kus ja milleks?) • Peamised väärtused • Säilitusajalugu (seisundi põhjendus) • Seisund
- 10. FOTOMUSEAALI STAATUS OLULINE TEAVE üksikfoto: • autor • materjal ja menetlus (valmistamistehnika) • formaat • kuuluvus seeriasse, kollektsiooni, albumisse
- 11. FOTOMUSEAALI STAATUS KOKKUVÕTE • Fotomuseaalid on mitmetähenduslikud ja –tahulised kõrge kasutatavusega museaalid. • Fotomuseaalid on artefaktid, millel on autor ja autentsust kandvad omadused. • Fotomuseaali kõiki väärtuseid tuleb säilitada.
- 12. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS Fotomaterjalid ja fotode vormistusviisid läbi ajaloo Valter Toomsalu Viru tänav, Tallinn. Mai, 1964. Kromogeenfoto, 6,7x8,6 cm Eesti Ajaloomuuseum F32785:121. Albumis: Ella ja Valter Toomsalu album nr. 56. Mälestusi aastatest 1963-1964 (F32785:1-181)
- 13. VÄRVISLAID 1939 Johannes Koitmets Eesti Ajaloomuuseum, N45041:195 DAGERROTÜÜP u 1850 Carl Borchardt (?) KIIRFOTO u 1930 Järvamaa Muuseum, PMF22 Tuvastamata autor POLAROID-FOTO 2011 Fotomuuseum TLM F10000:299 Foto: Kerly http://polaarium.blogspot.com/
- 14. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS FOTOMATERJALID VORMISTUSED: soolapaber, albumiinpaber, fotod paberil hõbeželatiinpaber (kile- ja fotonegatiivid fiiberpaberid), kromogeenpaber (kile- ja diapositiivid, slaidid fiiberpaberid); fotoalbumid kolloodiumemulsiooniga klaas, raamitud fotod hõbeželatiinemulsiooniga klaas, dagerrotüübid, ambrotüübid, nitrotselluloosfilm, ferrotüübid, … atsetaattselluloosfilm, polüesterfilm autokroom-plaadid digitaalsed fotod kromogeenemulsiooniga filmid
- 15. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS FOTOPABER soolapaber fotod aluspappidel albumiinpaber kolloodium- ehk kaartfotod (visiit-, tselloidiinpaber kabinet-, imperiaal-, hõbeželatiinpaber stereo- jm formaadis fotod (kile- ja fiiberpaberid) aluspappidel) kromogeenpaber fotopostkaardid (kile- ja fiiberpaberid) suurendusfotod värvidifusioonpaber (nn Polaroid) formaatpaberid
- 16. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS FOTOMEHAANILISED TRÜKISED … fotogravüür (1879-…) kollotüüpia (1873-1920…) … dikromaatmenetlused (1870-…) nt. broomõlitrükk rastertrükk (1881-1950…) … ofsettrükk (1950-…) digitaalne väljatrükk (tindiprinter) (…1990…) nt. pigmenttrükk
- 17. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS FOTONEGATIIVID ja DIAPOSITIIVID PÕHIMIK FORMAADID paber (kalotüüpia EMULSIOON 1840-1850) kolloodium- e tselloidiinemulsioon klaas (1850-1980) (1850-1880) film (1886-…) Hõbeželatiinemulsioon (1880-…) nitrotselluloosfilm värviraster- (1886-1950) emulsioon(autokroomia- atsetaattselluloosfilm diapositiivid) (1920-…) (1907-1940) polüesterfilm (1970-…) kromogeenemulsiooniga (1936- …)
- 18. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS FOTOALBUMID
- 19. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS RAAMITUD FOTOD o Tuvastamata autor o Mehe portree. o Ambrotüüp o u.1860. o 16,3x14 cm o Eesti Ajaloomuuseum F22397
- 20. FOTOKOGU ESEMELINE MITMEKESISUS KOKKUVÕTE • Fotomaterjal ja foto vormistusviis kannab teavet fotokujutise autentsusest, kontekstist ja kasutusviisidest. • Fotokogu esemeline mitmekesisus on väärtus, mille teadvustamine on fotode säilitamiseks oluline.
- 21. Martin C. Jürgens, http://www.graphicsatlas.org/ The Digital Print: Identification and Preservation. Getty, 2009 Bertrand Lavédrine Photographs of the Past: Process and Preservation. Getty, 2009 www.imagepermanenceinstitute.org http://paulmessier.com www.bl.uk/blpac/pdf/photographic.pdf
- 22. FOTOKOGU SÄILITAMISE PÕHIMURED 2 Fotosid on palju 3 Kogus on koos palju erinevaid materjale 4 Vähe on raha, ruumi ja spetsialiseerunud tööjõudu
- 23. FOTOKOGU SÄILITAMISE PÕHIMÕTTED • Fotosid on palju • Kogus on koos palju erinevaid materjale • Vähe on raha, ruumi ja spetsialiseerunud tööjõudu __________________________________________ • ajas süvenevate ja mittesüvenevate kahjustuste eristamine • ennetav säilitamine • prioriteetsed on kõik fotod, mis valmistatud enne 1880
- 24. FOTOKOGU SÄILITAMISE PÕHIMÕTTED • Ajas süvenevate ja mittesüvenevate kahjustuste eristamine • Aktiivsed kahjustused – atsetaat-ja nitrofilmide vananemine, sulfuratsioon; • Lõplikud, ent ka edasisele säilimisele mõju avaldavad kahjustused – emulsiooni irdumine, mustus; • Mittesüvenevad kahjustused – kriimud, survejäljed.
- 25. FOTOKOGU SÄILITAMISE PÕHIMÕTTED • Ennetav säilitamine ja konserveerimine • Õhutemperatuur • Suhteline õhuniiskus • Õhu puhtus ja ventilatsioon • Valguse mõju • Säilitusümbrised, objektide paigutus, hoiuruumi sisustus • Käsitsemine • Konserveerimine
- 27. FOTOKOGU ERIPÄRA - SÄILITAMINE KOKKUVÕTE • Fotokogu eristub teistest muuseumikogudest arvukuse, väga mitmekülgse sisalduva teabe ja suure kasutatavuse poolest. • Fotokogu esemeline mitmekesisus, erinevate fotomaterjalide tuvastamine ja vormistusviiside dokumenteerimine on fotode autentsuse ja kontektuaalse väärtuse säilimiseks väga oluline. • Fotokogu säilitamine seisneb ennetavas konserveerimises: tuvastada ja anda ajas edasi väärtusi ning vältida olemasolevate kahjustuste süvenemist ja uute tekkimist.
Notes de l'éditeur
- Fotokogu on muuseumile ühekorraga visuaalsete teabeallikate arhiiv, uuringuid illustreeriva pildiainese arhiiv, muuseumi enese tegevuse ja kogude visuaalse dokumentatsiooni alalhoidja. Peaasjalikult kogutakse fotosid neil jäädvustatud isikute, sündmuste, objektide ja visuaalsete keskkondade olulisuse tõttu vastavalt muuseumi tegevussuunale. 10.01.2012 seisuga oli MUIS-i kantud 1 640 701 museaali. Olemus oli määratud 550 149 museaalil. Fotosid 202 608.
- Fotosid on väga-väga palju ja kasutatavus aina kasvab. Digitaalsed võimalused lükkavad hoogu juurde. Kuid siin varitsevad ka uued ohud fotomuseaalide väärtuste säilimisele ja seeläbi museaalide endi säilimisele. Mistahes väärtuse säilitamiseks tuleb seda teadvustada. Võrdluseks: hoonete kohta koostatakse muinsuskaitse eritingimusi, et need, kes hoone kallal töötavad või seal sees tegutsevad, teaksid arvestada selle iseärasusi ega kaotaks midagi tähtsat ja olemuslikku maja küljest või seest ära.
- Ettekanne põhineb temaatilisel magistritööl, 6-aastasel töökogemusel AM-i fotokogu juures (suuruselt 4-5 Eestis) ja Soome Fotokunstimuuseumilt hiljuti ilmunud väga tänuväärt trükisel fotoarhiivide haldamisest. Fotokujutis sisaldab oma tehnoloogilise iseärasuse tõttu hulgaliselt eeldatavalt tõest visuaalset teavet ning on sellisena olnud kõigis teabe- ja mäluasutustes alati kõrges hinnas ning meeleldi kogutud. 2.) Ajalooliste fotode puhul on selleks fotode esemelisus – kui pole fotot, pole ka pilti. Fotograafia kui meedium on ja jääb aineliseks. Muuseumid säilitavad ainelist pärandit. 3.) Eelmainitu põhjal kooruvad lahti fotokogu säilitamise põhimõtted – lähtuvalt fotokogu eripäradest.
- Fotomuseaalide määr võrreldes teiste museaalidega muuseumides MUIS-i sissekannete järgi.
- Muuseumid koguvad originaalset, autentset esemelist ainest. Foto puhul on selleks negatiiv või positiiv, digifoto? Kuidas anda ajas edasi autentsuse ja originaalsuse väärtust, kui foto on “nii hõlpsalt paljundatav”. Fotode algne kontekst on oluline autentsuse mõõdupuu. Igal fotol on autor. Foto kui aken peatatud ajahetke on tegelikult alati subjektiivne. Tuvastatud autorlus on väärtus omaette aga samas ka alus ja võimalus allikakriitiliseks lähenemiseks. Väga rikastav. Digikoopial on väärtus, kui originaalainesel on väärtus. Repro ei kanna originaali väärtusi ise edasi. Iga repro vaesustab. Kusagil on kuldne kesktee. Tuleb panna kaasa palju lisateavet.
- Fotosid on hoomamatu hulk – nii muuseumides kui kodudes-asutustes ootel. Mass-töötlemise võtted on vältimatud – fotomuseaali dilemma: mass versus üksikobjekt. Kuidas leida vajalik üles? Ajaloolised tavad on välja kujunenud. Arhiivipõhimõtted (üldiselt üksiku poole) – varem: ainult temaatiline jaotamine, nüüd uued digitaalsed võimalused. Päevakajaline: kogumispoliitika sõnastamine – vajalik endale ja avalikkusele. Siis teataks, kuhu mida viia ja kust mida otsida.
- 3)Probleemiks fotomaterjalide mitmekesisus. Ajalooliste fotomenetluste ununemine on ohuks fotode väärtuse mõistmisele. Säilitataksegi materjale ja vahendatakse sisu - sisu on väga muutlik. Tuleb säilitatada ja vahendada väärtusi. Digifotod – uus keskkond, uus mõtteviis. Digifotol on ka mõõdetavad väärtused – mis siis, et virtuaalsed. Pikslite vähendamine on sama kole, kui emulsiooni hävitamine.
- Lähtekohad fotomuseaali väärtuse ajas edasiandmiseks. Fotomuseaalil on esemeline väärtus . .
- Fotokollekstioone kuhjub tegemata tööde hunnikuteks. Üksikfotode puhul selliseks analüüsiks aega pole. Suure hulga fotode korraga haldamiseks aga kuhjaga kasu. Me ei jõua täna kõike ära teha. Teeme siis vähemlt poole, aga teeme hästi. See on mõeldud sõnumiks tulevikku.
- Mida teha täna ja praegu? Tuua tähelepanu alla olulised nüansid – autoriõigus – isiku konkreetse teose autoriks olemine on tema võõrandamatu õigus; Esemelisus – ajaloolise foto eripära, mis põhjendab kujutise sisu ja kvaliteeti; Formaat kui kasutusviis – see on viiteks visuaalkultuuri ajaloo teatud aspektidele, mida meil pole õigust ära kaotada; Seeria, album, kogunumber - kontekst, ajalooline ja kaasaegne. Foto autori nime ja kogunumbri puudumine on nagu kirjaliku allika viide, mille sisuks on raamatukogu nimi.
- VAHEKOKKUVÕTE Töövõit – kui kusagil trükitud muuseumist pärit foto juures on selle autori nimi ja kui ka kogunumber - siis on täitsa pidupäev.
- Fotokogu esemeline mitmekesisus ei peaks olema ainult säilitusspetsialistide pärusmaa ja huvi. Foto kujutis, vormistus ja ajalooline kontekst moodustavad ühe terviku, mille kõik osad kannavad dokumendi ja museaali staatuses foto tähendust ja väärtusi. Erinevaid fotomaterjale peab tundma selleks, et teada, mis on originaalne ja autentne ehk - mis on väärtuslik.
- Mis on ühist neil kolmel? dagerrotüüp – kiirfoto - värviline diapositiiv – polaroidfoto (2011) Kerly @ http://polaarium.blogspot.com/
- Nimekiri hirmutamiseks Praktilist: fotomaterjal ja formaat aitab dateerida pildi sisu või kujutise originaalsust; vormistus viitab algsele kasutusotstarbele
- Fotopaberite liigid ja fotomehaanilised trükised
- Piltpostkaardid, tirazeeritud fotod; parem säilivus, kui värvipigment on fotoemulsiooni asemel.
- Fotonegatiivi koht originaal-töövahend skaalal 1920-2000.a. – negatiiv on originaal (eriti fotožurnalistikas) Diapositiivid (pöördmenetlusel valmistatud) on ainukordsed originaalid.
- Albumite ajaloolised põhitüübid: Vihik – koodeks Paspartuuakendega album kaartfotodele – köitehingedega. Postkaardialbumid Albumköide ja fotonurgad Kilekatete ja -taskutega albumid
- Iluraami-tava võeti üle kujutava kunsti teistest valdkondadest – peam. graafika. Problemaatika – erinevate materjalide soetus, tervikliku säiltamise küsimused Kujutis versus vormistus kerkib eriti esile – digiteerimine jne. Ära kaota raami ära! Ambrotüüpia Dagerrotüüpia
- Materjali määramine on oluline dateerimiseks, originaalsuse ja säilivuse määratlemiseks.
- Allikaid menetluste tuvastamiseks, dateerimiseks. Fotomenetlused on rah.vaheline teema. Teave uutest menetlustest liikus kiiresti.
- Mistahes säilitusviis on kompromiss – ideaalset säilitusviisi saavad lubada väga vähesed. Kompromiss etteantud standardite, tegelike vajaduste, olemasolevate võimaluste ja ohtude vahel. Tuleb kokku hoida aega, panna paikka prioriteedid ja tegeleda siis asjadega selles järjekorras.. Need põhimõtted leevendavad kaht esimest põhiprobleemi. Kolmandale ei oska lahendust pakkuda muud, kui et olemasolevate vahenditega nii hästi hakkama saada kui võimalik. Parem lahendus pakuks leevendust enamusele päevakajalistele globaalprobleemidele.
- 1. Aktiivsed kahjustused sõltuvad säilituskeskkonnast – suhteline seega – kui planeeritav säilituskeskkond süveneda ei lase, siis pole probleem. Selliseid kahjustusi peab vaatlema tingimuste kontekstis, kus fotosid säilitama hakatakse. 2. Lõplikud, edasisele mõju avaldavad – nt klaasnegatiivid murt tükkideks – sõltub käsitsemisviisist, keskkonnast, ka rebendid võivad pikeneda – sõltub peamiselt ainult käsitsemisest 3. Hõõrdejäljed ka. Muidugi võivad süveneda – käsitsemine on taas peaoht – eriti halb käsitsemine.
- AM-i fotokogu pildid
- Seega eeldab ka teatavat erikohtlemist, nt – kogu sisu hierarhilise kirjeldamise võimalust-> üldiselt üksiku poole ja sisestatud andmete mass-haldamist. Üksikfoto on ese, mille väärtusi kannab võrdlelt sisuga selle vormistus, kmaterjalid, aja jooksul tekkinud lisandused ja kahjustused.