T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

Kutsehariduse
õppekava
kontseptuaalsed
alused
Sirje Rekkor MA
Tallinna Ülikool
Kasvatusteaduste Instituut
Kutsepedagoogika osakond

Eesmärk
Toetada õppijat kutsehariduse
õppekavade koostamise ja rakendamise
kontseptuaalsete aluste mõistmisel;
Süvendada õppija teadmist kutsehariduse
õppekava orientatsioonist ja
väärtussüsteemist.

Teemad
Kutsehariduse õppekava mõiste ja
orientatsioon
Kutsehariduse õppekava väärtussüsteem

Kutsehariduse
õppekava mõiste ja
orientatsioon

Kutsehariduse õppekava mõiste
Õppekava defineeritakse lähtuvalt sellest, mis
on selle koostamise eesmärk (MIKS?), millised
on õppekava komponendid (MIDA?), kes ja
millisel tasemel valikuid teevad, mis mõjutab
valikute tegijaid (KES?) ning kellele (KELLELE?)
õppekava on suunatud.
Sageli defineeritakse õppekava õpetamise ja
õppimise kaudu (KUIDAS?).

Kutsehariduse õppekava
orientatsioonid
Eristatakse mitmeid õppekava orientatsioone
(ideoloogiaid, kontseptsaioone) ehk uskumuste
kogumeid, mis on küllalt püsivad ning mõjutavad
otsustajate valikuid.
Hariduslikest eesmärkidest lähtuvalt võib esile tuua neli
õppekava orientatsiooni:
kutsealane,
personaalne,
ühiskondlik,
akadeemiline.
Iga orientatsiooni puhul on võimalik kirjeldada õppekava
vajadus (KELLELE?) ja eesmärk (MIKS?), selle
ülesehitus (MIDA?), õpetamine, õppimine ja hindamine
(KUIDAS?)

Lähenemine kutsehariduse
õppekavale
Konstruktivistlik lähenemine
Inimene konstrueerib oma teadmuse ise.
Õppekava loob tingimused selleks, et õppijal oleks
võimalused konstrueerida oma teadmust.
Biheivioristlik lähenemine
Eksperdid teavad, mida antud kutsealal oskama ja
teadma peab.
Õppekava eesmärk on, et õppija omandab
konkreetsed teadmised, oskused ja hoiakud.

Eesti kutsehariduse õppekava
orientatsioon
ÕPPIJA

KH

ÕPPEKAVA

TÖÖMAAILM ÜHISKOND

Moodulõppekava
Moodulõppekava on õppekava, mis
koosneb väiksematest terviklikest osadest
– moodulitest.
Moodul moodustab õpiväljunditest lähtuva
sidusa sisulise ja eesmärgipärase terviku
nii enda sees, teiste moodulitega suhtes
kui ka õppekava osana.

Mooduli koostamise alused
Moodul on õpitulemustele suunatud
õppekava terviklik sisuühik kutseoskus-
nõuetega vastavuses olevate teadmiste,
oskuste ja hoiakute omandamiseks.
Mooduli kontseptuaalsed alused
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/52/mooduli_kon
tseptsioon.pdf

Väljundipõhine õppekava
Õpiväljundid on õppimise tulemusel omandatavad
teadmised, oskused ja hoiakud või nende kogumid
(pädevused / kompetentsid), mille olemasolu ja/või
saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja
hindajatel hinnata.
Õppekava õpiväljundid lähtuvad õppekavas püstitatud
eesmärkidest.
Õpekava õpiväljundid on õppekava moodulite
kujunemise aluseks.
Väljundipõhist kutsehariduse õppekava võib lahti
mõtestada kui juhist nii õppijale kui õpetajale ehk
õppimise ja õpetamise plaani.

Kutsehariduse riikliku
õppekava
väärtussüsteem

Kutsehariduse riikliku õppekava väärtussüsteem
Alusväärtused:
Alusväärtused:
ää Eesti Vabariigi
põhiseaduses, Eesti
üldinimlikud
kutsehariduse
äärtused
väärtused 2009-
arengukavas 2009-
ühiskondlikud 2013 jt strateegiistes
äärtused
väärtused dokumentides toodud
põhivää
äärtused
põhiväärtused

Kutsehariduse riikliku õppekava
äärtuss
rtussü
väärtussüsteem
Kokku lepitud
äärtused:
väärtused: Kutsealase
Kutse-
Kutse-eetika koolituse
põhivää
äärtused
RÕK põhiväärtused eesmä
eesmärgid ja
teadmis-
teadmis- ja
õppimiskä
õppimiskäsitlused ülesanded
kogemusõppe printsiip
järjepidevuse ja
süsteemsuse printsiip
terviklikkuse printsiip
ldpä
üldpädevused
jt

Alusväärtused
üldinimlikud väärtused
ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus,
inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu
ühiskondlikud väärtused
vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri
vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus,
keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus,
vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus
(Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus).

Õppekava põhiväärtused
Kvaliteet
Efektiivsus
Konkurentsivõimelisus
Koostöö
Terviklikkus
Paindlikkus
Avatus
Läbipaistvus
Eesmärgistatus
Tulevikule suunatus

Käsitused teadmisest ja õppimisest

Biheiviorism
Humanism
Kognitivism
Konstruktivism
Konnektivism

Õppimise protsessi mudel õppija vaates
ÜHISKOND

Kool /praktikaettevõte
TEABEALLIKAD ÕPPEKAVA

Konkreetne probleem
õppija poolt mõtestatud
õpetaja poolt osaliselt
suunatud/toetatud

Konstruktivistliku õppimise
protsess Õppija õpitegevused
õppija vaates probleemi lahendamisel
õpetaja poolt osaliselt
suunatud/toetatud

Õppija hindab
tulemust/
tulemust jõuab järeldusele
selle õigsuse suhtes

Abstraktsete
kontseptsioonide
loomine/
loomine üldistami-
ne/võimalikud
lahendused
ÕPETAJA
KESKKOND TEISED ÕPPIJAD
PRAKTIKA-JUHENDAJAD jt

Kogemusõppe printsiip
1.
Kogemuse
hankimine

2. Arutelu
4. Uue teadmise kogemuse üle,
tekkimine reflekteeri-
mine

3. Kogemuse üle
mõtlemine,
lugemine,
vastamine miks-
küsimustele

koostamisel taotletakse:
järjepidevust ja süsteemsust. Õpetuses
toetutakse kogemustele, varemõpitule,
juhuslikult õpitu püütakse viia süsteemsesse
õpikogemusse.
tervikut. Teadmus ei ole „klotsidest ehitis“ ega
„mosaiik“, pigem ruumiline „puzzle“ –
konstruktsioon.
loovust ja refleksiivsust. Püüdlus on toetada
õppija refleksioonivõime ja metakognitiivsete
osksute arengut.

Üldpädevused kutsehariduse
õppekavas
Väärtuspädevus
Sotsiaalne pädevus
Enesemääratluspädevus
Õpipädevus
Suhtluspädevus
Matemaatikapädevus
Ettevõtlikkuspädevus

Kutseõppe eesmärk
Kutseõppe eesmärgiks on luua
võimalused sellise isiksuse
kujunemiseks, kellel on teadmised,
oskused, vilumused, hoiakud ja
sotsiaalne valmidus töötamiseks
õpitud erialal ning eeldused õpingute
jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutsealase koolituse ülesanded 1
Kutseõppe ülesanne on valmistada ette
vastutustundlik ja algatusvõimeline töötaja, kes:
1) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja
töökeskkonnas;
2) rakendab omandatud teadmisi oma töös ja on
orienteeritud kvaliteetsete tulemuste
saavutamisele;
3) väärtustab valitud kutset ja eriala ning soovib
arendada oma kutse- ja erialaseid oskusi;
4) on kursis valitud kutse- ja eriala
arengusuundadega ning suudab õpitut oma töös
rakendada;

Kutsealase koolituse ülesanded 2
5) omab majandus-, ettevõtlus- ja õigusalaseid
teadmisi;
6) tunneb ja järgib tööalase suhtlemise ja
klienditeeninduse põhimõtteid;
7) on võimeline suhtlema tööalaselt eesti keeles
ja kutsestandardi nõuetest tulenevalt vähemalt
ühes võõrkeeles;
8) oskab töötada ennast ja keskkonda säästes;
9) oskab kasutada infotehnoloogiavahendeid .
(Kutseharidusstandard)

eesmärkide mudel õppija vaates
TEOREETILISED VO-D

VALMISOLEK
TULEVIKUKS

ÕK
EESMÄRGID

SOTSIAAL-
PRAKTILISED VO-D KULTUURILISED
VO-D sh
ISIKSUSEOMADUSED

Kutsehariduse õppekava eesmärgid,
õpiväljundid, hindamine ja sisu
kujundatakse ning õppeprotsess ja
õppe korraldus planeeritakse lähtuvalt
eeltoodud väärtussüsteemist.

Allikas:
KUTSEHARIDUSLIKU RIIKLIKU
ÕPPEKAVA KOOSTAMISE
KONTSEPTUAALSED ALUSED
URL:
http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kuts
eharidus/riiklike-oppekavade-arendus

Kasutatud allikad 1
Beljajev,R., Vanari,K. (2005). Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia.
Biggs, J., Tang, C. (2009). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Bloom, B. S. (1956). Taxonomy of educational objectives: Cognitive domain. New York.
Dewey, J. Tsitaadid http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/john_dewey ; alla laetud 20.09.2010
Engeström, Y. (2001). Expansive Learning at Work: toward an activity theoretical reconceptualization. Journal of Education and Work,
Vol. 14, No. 1, 2001, 133–156.
Griffiths, T. Guile, D. (2003) A Connective Model of Learning: the implications for work process knowledge. European Educational
Research Journal, Vol 2, No 1, 56–73.
Hirsijärvi,S., Huttunen,J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Kirjastus AS Medicina.
Informaatika didaktika. http://htk.tlu.ee/infdid/opik/ptk32.html, 13.03.2011.
Kelly, V. (2004) The curriculum : theory and practice. 5th ed. London [etc.] : Sage.
Kennedy, D. (2007). Writing and Using Learning Outcomes. HEA: University College Cork.
Konverentsi „Innovation in Competence management“ 09-10.2011 Lahti_materjalid.
Kridel, C. (Ed.) (2010). Encyclopedia of Curriculum Studies. USA: Sage.
Kutseseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12974050, alla laetud 13.03.2011.
Kährik, A. (2007). LÜKKA õppekavaarenduse alaprojekt. Õppekavade toimimise uuring.
http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=303473/%D5ppekavade+toimimise+uuring.pdf , alla laetud 13.03.2011.
Marsh, C.J. (2009).Key Concepts for Understanding Curriculum. London and New York: Routledge.
Methodologies for the Development of Competence-based Modular Curricula in VET(2008). Manual. Serbia Republic.
Mooduli koostamise kontseptuaalsed alused http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/52/mooduli_kontseptsioon.pdf
Moon, J. (2002). The Module and Program Development Handbook.
Nagel,V Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Konspekt. http://raulpage.org/koolitus/kasvatustead.html. alla laetud 13.03.2011
Nikkainen, P. Lyytinen, H. (2005). Õppiv kool ja enesehindamine. Tallinn:El Paradiso
Noorväli, H. (2009). Praktika arendamine kutsehariduses. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Oakland, J.S. (2006).Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktika. Tallinn: Külim.

Kasutatud allikad 2
Overview of Cognitive Constructivism: http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/cognitiv.htm, alla laetud 13.03.2011.
Overview of Social Constructivism: http://viking.coe.uh.edu/~ichen/ebook/et-it/social.htm, alla laetud 13.03.2011.
Pilli, Einike (2008). Hindamine kõrgkoolis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Pinar W. F. (2003). Studies in curriculum theory. International handbook of curriculum research / edited by William F. Pinar . Mahwah
(N.J.) : L. Erlbaum Associates.
Rutiku, S. (2006). Kõrgkooli õppekava kontseptuaalsed ja metodoloogilised lähtekohad. Kogumikus Rutiku, S., Lehtsaar, T. (Koost.) Tartu
: Tartu Ülikooli Kirjastus (lk 20-48).
Rutiku, S.; Raudsepp, M.; Haamer, A.; Pilli, E.; Linn, E. (2007). Tartu Ülikooli
õppekavaarendaja abimaterjal. Tartu: Tartu Ülikool, 2. Trükk.
Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. 2006. Loogma, K. (koost.) Elukestev õpe – sillad ja
tõkked. Eesti Haridusfoorum: Tallinn. lk 56-84.
Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. Õppekavaarendus kutsehariduses. 2005. Loogma, K. (koost.) Teaduspõhine kutseõpe-osa
teaduspõhisest majandusest. TLÜ kirjastus: Tallinn.lk 37-50.
Rekkor, S. Kutsehariduslike õppekavade arendamisest Eestis eelmisel kümnendil. 2004. Lepik, A.; Pandis, M. (koost.)
Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. TPÜ kirjastus; 2004
Rekkor, S. Kutsealase koolituse ülesannete kirjeldamise kontseptuaalsed lähtekohad. 2002. Lepik, A.; Poom-Valickis, K. (koost.) Sotsiaal-
ja kasvatusteaduste dialoog ja ühishuvid. TPÜ kirjastus: Tallinn.
Rekkor, S. 2000. Magistritöö. Turundusõppe moodul ja selle väljatöötamise ning rakendamise haridusteoreetilised ja pedagoogilised
alused. TPÜ.
Rekkor, S. (2011). Development of the curricula in vocational education in Estonia. Innovations for competence management.
http://pro.phkk.fi/kit/articles/Rekkor_article.pdf
Schiro, M. (2008). Curriculum theory: conflicting visions and enduring concerns. Sage Publications.
Siemens, G. (2004) Connectivism: A Learning Theory for the Digital Age. http://www.elearnspace.org/Articles/connectivism.htm. Alla
laetud11.05.11
Tennant, M.; McMullan, C.; Kaczynsk, D. (2010). Teaching, Learning and Research in Higher Education. USA: Routledge.
Vepsalainen, (2011). Education and world-of-work in the Future. Ettekanne konverentsil Innovations for competence management.
http://pro.phkk.fi/kit/Workshops/Vepsalainen.pdf

T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

Tendances

Tendances (20)

Plus de Sirje Rekkor

Plus de Sirje Rekkor (16)

Dernier

Dernier (11)

T1 Kutsehariduse õppekava kontseptuaalsed alused