Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Andres Oopkaup, Diana Beltadze: REGREL esimese prooviloenduse tulemused isikute ning pere- ja leibkondade kohta
1. Andres Oopkaup, Statistikaameti peadirektor
Diana Beltadze, REGREL projektijuht
Registripõhise rahva ja eluruumide loenduse
(REGREL) esimese prooviloenduse tulemused
isikute ning pere- ja leibkondade kohta
Pressikonverents Statistikaametis 28.12.2016
2. Loenduse eesmärk
Rahva ja eluruumide loenduse eesmärk on eelduste
loomine teadmistepõhisele strateegilisele ja ruumilisele
planeerimisele ning poliitikate kujundamisele.
Loenduse tulemusena on avalikkus, teadusasutused,
riigiasutused, kohaliku omavalitsuse üksused, ettevõtjad
ning rahvusvahelised organisatsioonid varustatud
kvaliteetse infoga riigi rahvaarvu, rahvastiku koosseisu,
paiknemise, rände, eluruumide ja elamistingimuste kohta.
28.12.2016
4. Registripõhine rahva ja eluruumide
loendus (REGREL)
REGREL puhul saadakse kogu teave loendatavate kohta
registritest (riiklikud andmekogud).
Registripõhine loendus peab vastama rahvusvahelistele
nõuetele:
kõikne,
fikseeritud loendusmomendiga,
kõigi loendatavate objektide suhtes ühetaoline.
28.12.2016
5. Vabariigi Valitsuse kinnitatud REGREL
ajakava ja ülesanded
28.12.2016
2019
IIprooviloendus
2021–2022
REGREL
läbiviimine ja
tulemuste avaldamine
2016
Iprooviloendus
1. REGREL metoodika testimine ja
täiendamine
2. Statistika tootmisliini optimeerimine
3. Andmekogudes andmekvaliteedi
parandamine ja aadressiandmete süsteemi
(ADS) juurutamine
REGREL
ettevalmistus 2010–2020
6. Mida näitas REGRELi esimene
prooviloendus?
REGRELi esimene prooviloendus oli edukas.
Registripõhine rahva ja eluruumide loendus on teostatav ja
loenduse ettevalmistus on olnud sihipärane.
Metoodika on testitud ja töötab.
Praktiliselt kõik loenduseks vajalikud andmed on registrites
olemas.
Esimese prooviloenduse eesmärgiks seatud kohustuslikud
tunnuseid sai registrite andmete põhjal moodustada.
28.12.2016
7. Murekohad
Registreeritud ja tegeliku elukoha andmed erinevad.
Kui elukoht ei vasta tegelikkusele, ei saa partnereid õigesti
määrata ja leibkondade struktuur läheb paigast ära
(nt tekib palju üksikvanemate leibkondi).
Prooviloenduse ajal polnud registrites hõivatute kohta
töökoha ja ameti andmeid.
28.12.2016
8. Prooviloendus on tehtud, mis edasi?
Selgitada välja, kas uute administratiivsete andmete
kasutusele võtmine aitab vähendada probleemset olukorda,
kus eri registrites elaniku registreeritud ja tegeliku elukoha
andmed erinevad.
28.12.2016
10. Rahva ja eluruumide loendusega
isikute kohta kogutavad andmed
28.12.2016
Tuletamata andmed
(saab otse registrist)
Tuletatud andmed
(statistikaamet tuletab eri
registrite andmeid kasutades
vastavad tunnused)
Alaline elukoht
Sugu
Vanus
Kodakondsus
Paikkond
Kogurahvastik
Perekonnaseis
Tavaleibkonna tüüp
13. Kuidas määratakse loendusel isikuid,
leibkondi ja eluruume?
Isikute üldkogum – residentsuse indeks
Leibkondade üldkogum – aadressipõhine leibkond
Eluruumide üldkogum – aadressiandmete süsteem ja
ehitisregister
28.12.2016
15. Leibkondade üldkogum
28.12.2016
Inimeste arv Osatähtsus, % Leibkondade arv
Tavaleibkond 1 254 705 95,3 527 443
Asutusleibkonda 12 320 0,9 –
Elukoht KOVi tasemel 47 358 3,6 19 500b
Elukoht teadmata 1 561 0,1 500b
Kokku 1 315 944 100,0
a Asutusleibkondade liikmeid leibkondadesse ei jagata.
b Hinnanguline arv.
16. Omavalitsusüksuse täpsusega
registreeritud elukohaga elanikud
28.12.2016
Hiiu maakond
Saare maakond
Rapla maakond
Lääne-Viru maakond
Ida-Viru maakond
Jõgeva maakond
Harju maakond
Lääne maakond
Kogu Eesti
Järva maakond
Tartu maakond
Põlva maakond
Viljandi maakond
Võru maakond
Pärnu maakond
Valga maakond
0 1 2 3 4 5 6 7
%
17. Miks on vaja ajakohaseid andmeid
registritesse?
Registreeritud elukoht mõjutab enim loendustunnuseid:
alaline elukoht (KOV tase, eluruumi tase)
paikkond
seisund perekonnas
tuumperekonna tüüp
tavaleibkonna tüüp
leibkonna valduse staatus
omandi liik
28.12.2016
21. Isiku-, leibkonna ja eluruumi tunnused
2013. aastal
(allikas: REGRELi metoodikaprojekt)
Hinnang Tunnused
A – täielik Sugu, vanus, sünniriik, kodakondsus
B – osaline Hõiveseisund, tööalane seisund
Kasulik pind/tubade arv, eluruumi hoone tüüp
C – piiratud Alaline elukoht, välismaal elamine ja riiki saabumise aasta, eelmine elukoht,
leibkonnaliikmete vahelised seosed, leibkondade valduse staatus, majanduse tegevusala
Eluaseme korraldus, eluruumi tüüp, eluaseme korraldus, tavaeluruumide valduslik olukord,
eluruumide kasutamise alus, omandisuhe, elanike arv eluruumis, eluruumi tehnilised
tunnused (veevarustussüsteem, tualettruum, pesemisvõimalus, kütmistüüp, ehituse aeg)
D – puudub Amet, töökoha asukoht
28.12.2016
22. Isiku-, leibkonna ja eluruumi tunnused
2016. aastal
(allikas: REGRELi esimene prooviloendus)
28.12.2016
Hinne Tunnus
5 (väga hea) sugu, vanus, seaduslik perekonnaseis, sünniriik, kodakondsus, kogurahvastik, rahvus,
emakeel, eluruumi asukoht, eluruumid hoonetüübi järgi
4 tööalane staatus, haridustase, eluruumitüüp, elanike arv eluruumis, kasulik põrandapind,
eluaseme tubade arv, veevarustussüsteem, tualettruum, küttetüüp, eluaseme
asustustiheduse standard
3 (rahuldav) alaline elukoht aasta enne loendust, hõiveseisund, majandusharu, riiki saabumise aasta,
seisund leibkonnas, tavaleibkonna suurus, tuumperekonna suurus, elukorraldus,
tavaeluruumide valdusõigus, vannituba
2 eluruumid ehitusaja järgi
1 (kasin) alaline elukoht, leibkonna valduse staatus, paikkond, seisund perekonnas, tuumperekonna
tüüp, tavaleibkonna tüüp, omandi liik
23. Prooviloenduse tulemuste kokkuvõte
Prooviloendus õnnestus.
Esimese prooviloenduse kõik üldkogumid ja prooviloenduse
eesmärgiks seatud kohustuslikud tunnused sai moodustada.
Suurim töö on tehtud üldkogumite metoodika
väljatöötamisega.
Pärast REL 2011 on suurim samm REGRELi
ettevalmistuses olnud riiklikes andmekogudes
aadressiandmete standardi kasutuselevõtt. See on teinud
elukoha ja eluruumide sidumise oluliselt lihtsamaks.
28.12.2016