1. Kogumiku esitlus Statistikaametis
29.11.2013

2. Maakondade majanduslik
jätkusuutlikkus
Siim Krusell,
Statistikaameti peaanalüütik

3. Peamised teemad
 Maakonnad läbi ettevõtluse prisma
 Palgatase maakondades
 Kõrgharidusega (tippspetsialistid) maakondades
29.11.2013
Eesti piirkondlik areng 2013

4. Majanduslikult aktiivsete inimeste arv
maakonnas
Harju
Tartu
Ida-Viru
Pärnu
Lääne-Viru
Viljandi
Rapla
Saare
Võru
Järva
Jõgeva
Valga
Lääne
Põlva
Hiiu
2011
2000
0
29.11.2013
50 000
100 000
150 000
200 000
250 000
300 000
Eesti piirkondlik areng 2013

5. Piirkondlik sisemajanduse koguprodukt, 2010
Maakond
Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jõgeva
Järva
Lääne
Lääne-Viru
Põlva
Pärnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Võru
29.11.2013
SKP elaniku kohta, eurot Kasv võrreldes 2005. aastaga, %
15 487
24
6 584
21
7 473
44
5 171
36
7 018
43
7 106
34
7 819
33
5 111
31
7 319
14
5 642
27
8 342
44
9 977
32
5 504
25
6 789
38
6 060
39
Eesti piirkondlik areng 2013

6. Ettevõtete arv maakonnas, 2012
Harju
Tartu
Pärnu
Ida-Viru
Lääne-Viru
Viljandi
Saare
Rapla
Võru
Jõgeva
Järva
Põlva
Lääne
Valga
Hiiu
Tuhat
0
29.11.2013
2
4
6
8
10
12 50
55
60
Eesti piirkondlik areng 2013

7. Ettevõtete TOP 3
Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jõgeva
Järva
Lääne
Lääne-Viru
Põlva
Pärnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Võru
Esimene
G/6213
G/54
G/724
A/184
G/152
G/116
G/305
A/127
G/555
F/185
F/187
G/1094
G/139
G/272
C/157
Teine
M/4478
F/52
F/380
G/138
A/128
F/104
A/291
G/104
F/523
G/183
G/183
F/799
A/115
A/224
G/153
Kolmas
F/3318
A/47
C/349
F/119
F/120
C/100
F/285
C/93
C/328
C/148
C/137
M/686
F/89
F/223
F/153
A-Põllumajandus, metsandus ja kalapüük, C- Töötlev tööstus, F-ehitus, G-Hulgi ja jaekaubandus, sõidukite ja
mootorrataste remont, M- Kutse, teadus ja tehnikaalane tegevus.
29.11.2013
Eesti piirkondlik areng 2013

8. Ettevõtjad maakonnas
Harju
Tartu
Pärnu
Ida-Viru
Lääne-Viru
Viljandi
Rapla
Saare
Võru
Jõgeva
Järva
Lääne
Põlva
Valga
Hiiu
2011
2000
Tuhat
0
29.11.2013
1
2
3
4
5 14
18
22
Eesti piirkondlik areng 2013

9. Üksikettevõtjate osatähtsus ettevõtjate
seas maakonna järgi, 2011
Hiiu
Põlva
Jõgeva
Võru
Viljandi
Lääne
Valga
Saare
Rapla
Järva
Lääne-Viru
Pärnu
Tartu
Ida-Viru
Harju
%
0
29.11.2013
10
20
30
40
50
60
70
Eesti piirkondlik areng 2013

10. Demograafiline tööturusurveindeks, 01.01.2013
Tartu
Harju
Pärnu
Rapla
Lääne-Viru
Valga
Võru
Saare
Järva
Jõgeva
Viljandi
Põlva
Lääne
Ida-Viru
Hiiu
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7
0,8
0,9
1,0
Demograafiline tööturusurveindeks on eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte
(5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem,
siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb.
29.11.2013
Eesti piirkondlik areng 2013

11. Keskmine netopalk maakonnas
Harju
Tartu
Pärnu
Hiiu
Lääne
Lääne-Viru
Ida-Viru
Põlva
Saare
Järva
Valga
Rapla
Jõgeva
Viljandi
Võru
2012
2005
Eurot
0
29.11.2013
100
200
300
400
500
600
700
800
Eesti piirkondlik areng 2013

12. Töine brutotulu, 2011 (eurot)
Harju
Hiiu
Ida-Viru
Jõgeva
Järva
Lääne
Lääne-Viru
Põlva
Pärnu
Rapla
Saare
Tartu
Valga
Viljandi
Võru
29.11.2013
Töökoht elukohaga
samas maakonnas
1 010
702
728
658
723
686
723
655
716
699
694
849
649
690
668
Töökoht erinevas
maakonnas
1 162
1 006
770
866
949
974
1 023
858
992
1 038
1 039
1 112
864
964
904
Töökoht Harju
maakonnas
1 010
1 065
775
925
1 013
1 017
1 013
985
1 030
1 054
1 080
1 224
973
1 005
1 003
Eesti piirkondlik areng 2013

13. Kõrgharidusega inimeste osatähtsus
maakonnas, 2011
Harju
Tartu
Ida-Viru
Pärnu
Hiiu
Lääne
Saare
Võru
Rapla
Põlva
Viljandi
Valga
Jõgeva
Lääne-Viru
Järva
%
0
29.11.2013
5
10
15
20
25
30
Eesti piirkondlik areng 2013

14. Gümnaasiumiõpilaste osatähtsus 18-aastaste seas
ja kõrghariduse omandanute osatähtsus 25–29aastaste seas maakonna järgi, 2011
Gümnaasiumiõpilasi
18-aastaste
seas
Hiiu
Valga
Lääne-Viru
Harju
Rapla
Tartu
Jõgeva
Põlva
Järva
Viljandi
Ida-Viru
Võru
Saare
Lääne
Pärnu
Kõrgharidusega
inimesi
25–29-aastaste
seas
%
0
29.11.2013
10
20
30
40
50
60
70
Eesti piirkondlik areng 2013

15. Tippspetsialistide osatähtsus hõivatute ja
töötute seas maakonna järgi, 2011
Osatähtsus
hõivatute seas
Tartu
Harju
Põlva
Jõgeva
Hiiu
Rapla
Viljandi
Ida-Viru
Lääne
Võru
Saare
Pärnu
Järva
Valga
Lääne-Viru
Osatähtsus
töötute seas
%
0
29.11.2013
5
10
15
20
25
Eesti piirkondlik areng 2013

16. Peamised sõnumid
 Harju ja Tartu maakond püsivad Eesti veduritena nii ettevõtluse kui ka inimressursi
poolest.
 Harju maakonnas on oluliselt kõrgem palgatase, mis põhjustab ulatuslikku
pendelrännet muudest maakondadest.
 Ligi kümnendik majanduslikult aktiivsetest inimestest on oma ettevõtlikkuse
realiseerinud ettevõtlusega tegelemise kaudu ning selliste inimeste osatähtsus
maakonniti ei erine.
 Proovides hinnata näiteks 10–15 aasta pärast saabuvat olukorda, ei pruugi Harju ja
Tartu maakonna eelised tingimata püsida. Üsna suurt rolli mängib tehnoloogia
areng ja see, missuguse iseloomuga töökohti tekib majanduses. Teisisõnu, mida
väiksemaks jääb töökoha asukoha roll töötegemise seisukohast, seda suuremad
on võimalused, et pärast ülikooli lõpetamist on inimest rahuldava sissetulekuga
erialast tööd võimalik teha ka kodumaakonnas.
29.11.2013
Eesti piirkondlik areng 2013

17. 29.11.2013
Eesti piirkondlik areng 2013