4. Mustand Kava Idee Teema valimine Teemast viimistletud kirjatööni
5. Lugemine – tähenduse taasloomine Lugejad mõistavad sama teksti autorist ja üksteisest erinevalt. Autor ja lugeja peavad vaeva nägema, et teineteist mõista.
6. Kirjandi kirjutamine kui protsess Mõtete püüdmine Kirjutamiskramp … tuleb hirmust, mitte rumalusest Mõtete korrastamine teema on valdkond põhiidee on autori sõnum lugejale
7. Kirjandi kirjutamine kui protsess Mustandi kirjutamine KAVA mustand on esimene terviklik versioon tööst, kuigi toores alles Struktureerimine Viimistlemine Toimetamine
8. Kirjandi ülesehitus Sissejuhatus peab äratama huvi ja tutvustama põhiideed Teemaarendus lähtub põhiideest Kokkuvõte meenutab põhiideed, intrigeerib edasi mõtlema ja lõpetab arutluskäigu
11. Mõisted (virtuaalne) IT terministandardi projekti (1998-2001) sõnastik http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/itstandard/
12. Mõisted (virtuaalne) Webster´s sõnaraamat on öelnud juba 1913. aastal, et virtuaalne tähendab omada mittemateriaalseid, Kuid meeltega tajutavaid võimeid, olla efekti, mitte fakti mõjusfääris. Kivi, Ivika (2002) Virtuaalsed õpitarkvarad. Magistritöö (Eesti Kunstiakadeemia, Interaktiivse Multimeedia magistratuur) http://lizard.artun.ee/~ivika/ma.html
18. Sissejuhatus peab Äratama lugejas huvi Andma lugejale märku, millise nurga alt autor teemat käsitlema hakkab Avama autori põhiidee Olema lühike
19. Põhiidee väljaarendamine … põhiidee väljaarendamine on selle lahtiseletamine lugejale … selle lahtiseletamine lugejale on tarvilik nii pikalt kui vajalik ja nii lühidalt kui võimalik
21. Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti pakkuma veidi uut mõtlemisainet lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt
22. Viimistlemine Lõikude viimistlemine Üleminekute ja tugede viimistlemine Sõnastuse viimistlemine
23. Lõikude viimistlemine Sisulõigu viimistlemine … sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse Sidelõikude kasutamine … sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde
24. Sisulõigu viimistlemine Tuummõte olgu selgelt väljendatud (Kuhu paigutada tuumlause?) Kõik laused haakugu tuumlausega Informatsiooni olgu piisavalt
25. Sidelõikude kasutamine Üleminek ühelt teemalt teisele Lugeja tähelepanu äratamine Näidete ja detailide lisamine Pikkade lõikude vältimine
26. Lõikude viimistlemine Sisulõikudes esitatakse väide ja selle põhjendus. Tuumlauset peab toetama tuummõte sisulõigu esimeses ja viimases lauses. Tuummõte peab olema aimatav kogu lõigu sisust.
27. Lõikude viimistlemine Sidelõigud juhivad ühe mõtte juurest teise juurde ning korrastavad mõttekäiku. Sidelõigud seovad sisulõigud üheks loogiliseks tervikuks. Sidelõigud ei sisalda tuumlauset ega selle põhjendust.
28. Lõikude viimistlemine Sidelõigud juhivad ühe mõtte juurest teise juurde ning korrastavad mõttekäiku. Sidelõigud seovad sisulõigud üheks loogiliseks tervikuks. Sidelõigud ei sisalda tuumlauset ega selle põhjendust.
29. Üleminekute ja tugede viimistlemine Üleminekud … sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks Toed … märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib
30. Üleminekute ja tugede viimistlemine Üleminekud … sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks … esiteks, … teiseks, ... kolmandaks … nagu ülal mainitud … sellest lähtuvalt … samal ajal ... näiteks … ühelt poolt ... teiselt poolt aga
31. Üleminekute ja tugede viimistlemine Toed … märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib ... sünonüümid ja asesõnad … Maailm püüdleb suurema tolerantsuse suunas. Keelekasutuseski püütakse olla tolerantsemad. Eesti liigub samas suunas. …
32. Sõnastuse viimistlemine Lause vormistus … võib juhtuda, et lauset lõpetades ei mäletata enam täpselt, kuidas seda alustati Sõnavalik … väldi kulunud väljendeid ja liigset emotsionaalsust
33. Sõnastuse viimistlemine Lauserütm … ladusalt koostatud laused, milles on kerge jälgida mõtte liikumist
34. Toimetamine Keeletoimetamine … õigekeelsus ja keeleline lõpetatus … autor on oma vigade suhtes pime! Tehniline vormistamine … esimene mulje sinu tööst tekib selle välimust vaadates!
35. Kas virtuaalmaailm on osa pärismaailmast? Kui suur osa meie maailmast on virtuaalne? Mis on virtuaalmaailm?
37. Esimeseks katsetuseks virtuaalreaalsuse alal võib mainida Sensoramat (http://en.wikipedia.org/wiki/Sensorama), ameerika filmimehe Morton Heiligi poolt 1962. aastal loodud "tuleviku kino", mis lisaks kolmemõõtmelisele pildile võimaldas kasutajal tunda liikumist ja isegi lõhnu.
38. Sensorama sarnanes meie mõistes suurele mänguautomaadile, mille ette (ja osaliselt sisse) kasutajal tuli istuda. Heilig suutis oma seadmele luua viis erinevat filmi (sisuliselt programmi), ent takistuseks sai kogu töö liigkõrge maksumus.
39. 1968. aastal leiutas ameerika teadlane Ivan Sutherland (http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Sutherland) seadme, mida enamasti virtuaalreaalsusega seostatakse ̶ pähe pandava kiivri, mis võimaldab luua realistliku kolmemõõtmelise simulatsiooni. Siiski jäid sedalaadi katsetused pikaks ajaks tehnoloogia puudulikkuse taha toppama.
40. 3D-kino Tõetruu kujutise otsinguil: 3D-kino võidukäik maailma ekraanidel jätkub Xbox 360 … (Kinect) … Microsofti mängukonsooli uusim uuendus võimaldab lisaks keha liikumise jäljendamisele ka näoilmeid jäljendada
43. Pihl, Kalev. Mis on Internet ja mis on virtuaalmaailm? Mis on päris ja mis ei ole? FILM: Mõtle enne kui postitad
44.
45. Kasulikud lingid Tallinna Reaalkooli kodulehelt (Eesti keel ja kirjandus): Eesti keele riigieksamite teemad 1997-2010 Linke eesti keele õppematerjalidele Arutlev kirjand Virtuaalne -- IT terministandardi projekti (1998-2001) sõnastik. Paluoja, Rein (2004) Kirjutamise ja esinemisealused. (2010) Kirjutamine
46. Kasutatud allikad (Pildid) Taustapilt 3D prillid Kilpkonn,Häkker,Piraat,Virtuaalne inimene Virtuaalse kapitali elemendid. Skeem: Kalle Nurk, Kapital Xbox 360 … (Kinect), Müüdid, Mängud, Leiutised Puzzled, Juku puzzlega, @, Päris, MUD1, MUD2 Juku küsimärgiga, Puzzlede jagamine, CC
47. Kasutatud allikad Kivi, Ivika (2002). Virtuaalsed õpitarkvarad. Magistritöö (Eesti Kunstiakadeemia, Interaktiivse Multimeedia magistrantuur) http://lizard.artun.ee/~ivika/ma.html Virtuaalse kapitali elemendid. Skeem: Kalle Nurk (2008) IT terministandardi projekti (1998-2001) sõnastik http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/itstandard Pihl, Kalev. Mis on Internet ja mis on virtuaalmaailm? Mis on pärisjamisei ole?
48. Lugemiseks Pinn, Mariliis (2008). Kas virtuaalmaailm on osa pärismaailmast? Nurk, Kalle (2008) Virtuaalse kapitali elemendid. IT terministandardi projekti (1998-2001) sõnastik http://www.keeleveeb.ee/dict/speciality/itstandard Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Virtuaalmaailmad
49. Lugemiseks Laanpere, Mart. Põhikooli lõpetaja pädevused võrguühiskonnas. Praust, Valdo (1997).Tegelik elu ja virtuaalelu. Film: Mõtle enne kui postitad. Riskid ja turvalisusinternetis: Euroopalastevaatenurk. Erala, Siiri (2011). Neti kasutamine kahandablastesotsiaalset tundlikkust. Kikas, Kaido. Arvutikasutaja turva-aabits. Targalt internetis.
50. Lugemiseks Hanson, Martin. (2010). Tõetruu kujutise otsinguil: 3D-kino võidukäik maailma ekraanidel jätkub. Inseneeria, nr 5 [E-ajakiri] Kümnendik inimestest 3D filmi võlusid ei näe 3D-televisioon Prillideta 3D Toshibalt …
51. Materjali sisulitsents Creative Commonsi litsents Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 2