SlideShare a Scribd company logo
1 of 16
Download to read offline
KÕMSI LASTEAED JA ALGKOOL




      DEEGUD




                            Renee Koljo
                                 4 klass
Kõmsi 2013




    2
SISUKORD


SISSEJUHATUS......................................................................... 3
1. NÄRILISED............................................................................ 4
   1.1 Deegulased........................................................................ 4
   1.2 Eluase................................................................................ 5
   1.3 Mänguasjad........................................................................6
   1.3 Toitmine............................................................................ 7
   1.4 Häälitsused........................................................................ 8
   1.5 Tutvumine......................................................................... 9
   1.6 Paaritamine........................................................................ 9
   1.7 Järglased............................................................................ 10
2. DEEGUDE LIIGID................................................................ 11
    2.1 Deegude liigitus................................................................ 11
    2.2 Kuneldeegu....................................................................... 11
    2.3 Karusdeegu....................................................................... 11
    2.4 Muttdeegu......................................................................... 11
    2.5 Rottdeegu.......................................................................... 12
    2.6 Tavadeegu......................................................................... 12
3. HAIGUSED.............................................................................13
    3.1 Suhkruhaigus......................................................................13
    3.2 Neeru probleemid ............................................................. 13
    3.3 Suu infektsioon................................................................. 13
    3.4 Kae..................................................................................... 14
    3.5 Silmapõletik....................................................................... 14
    3.6 Parasiidid........................................................................... 14
    3.7 Haavad…………………………………………………... 15
4. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................16



                                                     3
Sissejuhatus


Selle teema valisin, kuna minul on kodus deegud. Paljud inimesed ei tea kes, millised on need
närilised. Oma töös tutvustan teile deegusid ning närilisi üldiselt. Nad on väga seltsivad,
targad, lihtsasti hooldavad loomad.
Näilised on kasvult, kehakatte, suuruse, kehakaalult ja värvuse poolest erinevad. Eestis on
umbes 32 liiki erinevat närilist. Näiteks hiired, rotid, deegud. Deegusid on kuute erinevat
liiki. Nad elavad mitmepealistes karjades Andides kuni Tšiili läänerannikuni. Üheks suureks
puuduseks on raske toitmine, kuna deegud ei tohi süüa magusat, mis põhjustab neil raske
kujulist suhkruhaigust mille tulemusena nad võivad surra. Üldiselt suhkrut sisaldavat toitu
süües on tagajärjeks surm. Lisaks vähesele teadmisele deegudest on ka loomaarstidel neist
vähe teadmisi, mis tähendab, et kui näriline on haigestunud ei pruugi paljud arstid teada,
milline ravi sobiks lemmikule. Üldiselt on tavalised haigused deegudel haavad, parasiidid,
suhkruhaigus, kae, suu infektsioon, silmapõletik ja neeru probleemid. Aga kui oma lemmikute
eest hoolitseda pakuvad nad nii rõõmu suurtele ja väikestele.




                                              4
1. Närilised


Näriliste seltsi kuulub üle kolmandiku maakera tänapäeval asuvatest imetajatest ligi 2500
liiki, Eestis umbes 18 liiki. Nad rühmitatakse 32 sugukonda ja kolme alamseltsi. Esimesed
närilised tekkisid putuktoiduliste sarnastest esivanematest, kes kujunesid hilispalestoonias, u,
60 mln. a. tagasi. Nende lähim praegune elav sugulane on ameerika mägikobras. Sellesse
seltsi kuuluvate loomade kõige iseloomulikum, neid ühendav ja kõikidest teistest seltsidest
erinev tunnus on hammaskonna ehitus. Näriliste lõikehambad, mida nii ülemiste kui ka
alumiste lõualuu kummastki pooles leidub üks, on suure, ilma juurteta ning kasvavad
pidevalt; nende vaba ots on peiteljalt terav. Lõikehambad kuluvad ebaühtlaselt,
lõikehammastest hambalaies. Purihambad on ülalõualuu kummaski pooles 5 eespurihammaste
1. alalõualuus 4 kuni 1. Purihammaste arv ja nende mälupinnal ehitus on olulised tunnused,
mille järgi närilisi jagatakse sugukondadesse, alamsugukondadesse ja perekondadesse,
mõnikord kasutatakse neid ka liigi diagnostikas. Mõnede näriliste hammastel on selgesti
eristunud juured, enamikul need aga puuduvad ja sel juhul kasvavad hambad eluaeg. Närilised
on mitmesuguse suurusega: väikestest kuni meetripikkusteni ja mitmekümne kilogrammi
raskusteni. Ka keha kujult on eriti jäsemete ehituselt on nad erinevad tingutult kohastumisest
mitmesugustele olelustingimustele. Karvastik on harilikult hästi arenenud. Mõnedel närilistel
muutuvad pealiskarvad okasteks.




                                      1.1 Deegulased


Nende ladinakeelne nimetus on Octodon Degus ja looduses leidub neid Tšiili läänerannikult
kuni Andideni. Nad võivad elada 1, 5 kilomeetrikõrgusel. Nende lähedasteks sugulasteks on
peetud merisigasid ja tšintšiljasid, kuid viimaste uuringute järgi võivad hoopis jänesed nende
lähimateks sugulasteks olla. Looduses elades peetakse neid suurteks kahjuriteks, kuna
hävitavad viljapõldusid, puuviljaaedasid, viinamarjaistandusi ja kaktuseaedasid. Deegud on
olnud lemmikloomadeks väga vähe aega. Alles 1950ndatel toodi esimesed isendid Tšiilist
Põhja-Ameerika ja Euroopa laboritesse. Laborites kasutati neid katseloomadena diabeediga
seotud katsetel. Seda põhjusel, et deegud on looduslikult diabeetikud- neil puudub võime
omistada suhkruid toitudes. Isegi õunas leiduv suhkru võib olla neile surmav.
Deegud on umbes roti suurused pruunid loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud



                                               5
jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine ja
haistmine on neil hästi arenenud ja deegud näevad ka väga hästi. Terve deegu hambad on
kollased või oranžid. Valged hambad on märgiks, et deegu on haige. Deegude hambad
muutuvad oranžiks paar nädalat peale sündi ja seda klorofülli pärast, mida leidub rohelistes
taimedes ja mis reageerib deegude süljega ja muudab hambad oranžiks.
Deegud on päevase eluviisiga närilised, kes looduses enamasti hommikuti ja õhtuti otsivad ja
koguvad toitu. Nad elavad 5-10 pealistes gruppides, millel on oma territoorium, kus on
mitmeid urusüsteeme. Urgude sissepääsude juures on kuhilad, mis koosnevad kividest,
mullast, puuokstest ja taimeosadest. Sellised hunnikud markeerivad territooriumi. Enamasti
võib nende juurest leida kõrgel positsioonil olevat isaslooma, kelle positsioon kohe peale
hunniku lõhkumist langeb.
Deegud on looduses ja ka kodus peetult väga sotsiaalsed loomad, kes vajavad oma kõrvale
liigikaaslasi. Looduses langeb üksik deegu kergesti saagiks. Koos elades nad puhastavad
üksteise karva ja magavad koos. Isased ja grupi teised emased aitavad emal poegi kasvatada.
Kodus soovitatakse neid pidada vähemalt kahe kaupa samast soost paaridena. Ohtu aimates
annavad deegud alarmi ja kõik jooksevad urgudesse. Deegude eluea üle on palju vaieldud ja
lõplikku üksmeelt polegi saavutatud. Keskmiseks elueaks peetakse kodudes 5 aastat, kuid on
ka 9 aastaseid deegusid (seda küll väga harva). Tihtipeale surevad aga emased noorelt, kuna
neid peetakse isastega koos ja pidev poegimine kurnab nende organismi. Eluiga lühendavad
ka ebasobiv toit, üksinda elamine ja kehvad geenid.




                                         1.3 Eluase


Deegud vajavad suur puuri, et joosta ja ronida ja ennast vormis hoida. Miinimum puuri
suuruseks kahele deegule on 70x70x45cm. Mida suurem puur, seda õnnelikumad nad on.
Kindlasti peaks olema mitu korrust. Korrused ei tohiks olla võrest, kuna need põhjustavad
deegudele probleeme käppadega ja jooksuratas, piisavalt suur, metallist ja selline, kuhu saba
kuskile vahele ei saa jääda, seega metall pulkadega ei sobi. Deegudele väga meeldivad ka
erinevad pesad ja ka ise pesade tegemine, nii et salvrätid on alati teretulnud nende puuris.
Allapanuks sobib nii hein, vanapaberist tehtud allapanu kui ka saepurulaast. Deegudele
meeldib ka kaevata, nii et mida rohkem allapanu, seda lõbusam neil on. Puuri alumisele osale
võib väljapoole kinnitada pleksiklaasi, siis ei ole sodi kogu aeg põrandal. Puuri võib panna ka



                                              6
piisavalt suure diameetriga torusid, oksi turnimiseks, õuest toodud oksad peab kuumutama või
kuuma veega pesema ennem, kui see pannakse pessa. Ja liivakausi see ei peaks kogu aeg ees
olema. Liiv on deegudele vajalik kasuka korrashoidmiseks ja seda tuleks neile puuri panna 1-
2 korda nädalas pooleks tunniks. Kui see on liiga kaua puuris, hakatakse seda wc-na
kasutama. Sobib tavaline tšintšiljadele mõeldud liiv. Plastikust esemed tuleks neist eemal
hoida, kuna neid närides võivad nad tükke neelata ja seeläbi surra. Puuri tuleks puhastada
vähemalt korra nädalas. Parim jooginõu deegul on joogipudel, mis asub väljaspool puuri.
Sellisel juhul ei saa seda ära närida. Metallist otsa, mis asub puuris peaks aga iga päev
vähemalt korra katsuma, kuna nendes olev kuulike võib tihti kinni kuivada või on õhk vahel
ja loomad ei saa siis vett kätte. Joogikauss ei ole just eriti hea mõte, kuna see aetakse ümber ja
sodi täis. Sobib ajutiseks lahenduseks. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või
üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Sobivad metallist ja keraamikast kausid, plastikust
näritakse kiirelt ära.




                                       1.4 Mänguasjad


Mõned mänguasjad, mida saab ise teha või poest osta. Lihtsad asjad millega saavad lemmikud
mängida ning pakuvad suurt rõõmu.
Toidupall: seda on hea kasutada, kui nad on maas. Nad saavad seda veeretada ning palli seest
tuleb toitu.
Kookosekoore kiik: Deegudele meeldib kõike närida, siis oleks ideaalne teha kookusest kiik.
Nad saavad selles magada, kui ka tänu sellele ka hambaid teritada.
Rohu/heina kast: kui panna kast heina või rohtu täis saavad närilised selles kaevata, käike
uuristada, mängida.
Köis: Deegudele meeldib ronida ning köis on selleks ideaalne. Tuleb ainult vaadata, et see
oleks töötlemata puuvillast.
Lindude ja papagoide mänguasjad: kõik mis helisev, liikuvad osad on nende lemmikud
Täistopitud sokk: Tuleb võtta puhas ja pestud sokk ning see paberit täis panna. Tuleb vaadata,
et see poleks ajaleht ega mõnda mürgist ainet sisaldav paber. Täistopitud sokk tuleks panna
kas deegude mänguväljakule või puuri. Nad tassivad selle oma pesa juurde või otsivad
moodust, kuidas see katki teha.
Sulgedest pulk: nad tirivad pulka sulgedest.



                                                7
Suurte avadega kuup: peale toidu tuleks sinna panna paberit, mida saavad ise kuubikust ise
tirida.
Toru: sinna võiks panna heina. Saavad sealt seina võtta, läbi käia.
Munapakk: tuleks puhtaks pesta ning sinna panna heina, toitu ning seejärel pakk kinni panna.
See on hea väljakutse närilistele.
Võrk: saab ise teha. Kuna deegudele meeldib turnida, siis oleks hea see nende puuri panna.
Saavad selle abil ronida.
Lina: looduses neile meeldib neile isetehtud tunnelitest läbi joosta. Tuleks mänguväljakule
panna lina ning lasta neil seal joosta.




                                          1.5 Toitmine


Deegude toitmine ei ole eriti lihtne. Ebasobiv toit võib viia raskete haiguste ja isegi surmani,
seepärast on väga oluline teada kuidas deegud on õige toita, kuna ta sööks pea kõike, mida
talle pakkuda. Seega on parem neile pakkuda vaid deegule mõeldud toitu, mitte küpsiseid ja
muid enda arvates häid asju. Kuna deegude looduslikus keskkonnas ei kasva puuvilju, mis
sisaldaks suhkrut, siis nende organism ei ole kohastunud selleks ja nad ei suuda suhkruid
omastada. Deegudele ei tohi magusat anda!
Deegud on taimetoidulised ja ei vaja loomseid valke. Kodustes tingimustes peab neil kindlasti
olema käepärast värske hein ja tšintšilja kuivtoitu, millesse segada merisea toitu. Merisigade
toidus on enamasti rohkelt c vitamiini, mis hoiab deegudel hambad korras. Tšintšilja kuivtoitu
võib segada ka natukese väikestele närilistele mõeldud kuivtoiduga, kuid kindlasti tuleks
vältida toitusid, kus on sees kuivatatud puuviljad. Kuivtoitu sööb täiskasvanud deegu umbes 2
supilusikat päevas, kui sellest aga jääb järgi, siis tuleb kogust vähendada. Kui deegud jätavad
toitu järgi, siis järelikult on neil võimalus valida ja kui nad valivad siis söövad nad ära vaid
paremad osad. Mis tähendab et nende jaoks võibolla kehvema maitsega, aga samas kasulikum
toit jääb alles ja nii võib neil tekkida mõne aine või vitamiini puudus. Lisaks kuivtoidule võib
neile anda porgandit, bataati, võilille lehti, salatilehti, brokolit, kurki, lillkapsast, natuke
tomatit. Kui aias neid ei kasva ja neid poest ostetakse, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega
pesta, kuna säilitusained ja pestitsiidid on deegudele mürgised. Kapsast ei soovitata deegudele
üldse anda.




                                               8
Maiuseks võib deegudele pakkuda üks-kaks korda nädalas kuivatatud porgandeid, mõned
päevalilleseemned, 1-2 pähklit, sobivad ka koorega, pisike tükk õuna või mõnda muud
puuvilja, mis poleks eriti magus.
Deegudele ei tohi anda toitusid, mis sisaldavad suhkruid, palju süsivesikuid ja rasvu. Seega ei
tohi anda näriliste segusid kus on palju maisi, liiga palju süsivesikuid, päevalilleseemneid ja
pähkleid või kuivatatud puuviljasid sest need sisaldavad suhkruid. Kui veel maiuseks anda
küpsiseid, siis võid kindel olla, et peagi areneb deegul raskekujuline diabeet ja ta sureb.
Tegelikult ei sobi enamus poes müüdavatest deegude toitudest, kuna sisaldavad just
eelmainitud aineid.
Deegudele peab pidevalt võimaldama ka midagi närida, õunapuu oksi, pappi, muidu kasvavad
ta hambad liiga pikaks ja ei saa enam süüa. Aeg ajalt võib neile pakkuda ka kaltsiumi kivi,
sealt saavad nad kaltsiumi, fosforit ja rauda. Deegudel peab olema alati ligipääs värskele
veele. Vesi peaks olema toasoe.




                                       1.6 Häälitsused


Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad ja
oskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustest
aru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kui
paaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siis
kui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteist
pesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda.
Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi.
Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Ka
võõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksuma
kui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilise
põhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides.




                                               9
1.7 Tutvumine



Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad ja
oskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustest
aru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kui
paaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siis
kui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteist
pesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda.
Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi.
Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Ka
võõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksuma
kui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilise
põhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides.




                                      1.8 Paaritamine

Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal, keskmiselt kuue kuuselt. Sõltub see
nii kliimast kui teistest faktoritest. Deegud on tiined 90 päeva ja poegasid võib sündida 1-10.
Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nad
kohe võimelised ka ringi liikuma ja turnima (puuri võrevahed peavad olema piisavalt
tihedad!). Poegi võib emast võõrutada küll juba 5-6 nädalaselt, kuid parem on neid emaga
jätta kuni 8 nädalasteni. Emaseid poegi ei tohi isaga koos hoida peale seda kui nad on saanud
6 nädalaseks, kuna isa võib nendega paarituda. Kui on tõsine soov deegut paaritada ja arvad,
et on olemas sobiv isane ja emasloom ja keegi, kes suudab poegadele pakkuda head kodu,
siis tuleb vanemaid tutvustada nagu seda tehakse võõraste loomade puhul. Vahest emasele
valitud isane ei sobi ja ta hakkab teda ründama. Kui nad aga saavad sõpradeks, siis enamasti
algab peagi emasel ka jooksuaeg (sõltub isase juuresolekust). Ennem paaritumist nad lakuvad
üksteise nägu ja piiksuvad vaikselt. Kui paaritumine on toimunud, siis istub isane kõrgemal
kohal ja piiksub mitu tundi järjest väikeste vahedega. Peale seda võib isase emase juurest
eemaldada aga võib nad ka kokku jätta, kuna isane aitab hoolitseda laste eest (teised puuris
olevad emased aitavad ka poegade eest hoolitseda). Samas paarituvad nad enamasti kohe
peale poegade sündi uuesti, mis pole emasele kohe mitte kasulik. Aastas on deegu võimeline


                                               10
saama kuni neli pesakonda. Tiine deeguga tuleb väga õrnalt ümber käia. Isegi väiksem kõhu
muljumine võib põhjustada aborti. Deegude tiinusest saab enamasti aimu alles kuu ennem
poegade sündi. Väikesed deegud arenevad kiiresti ja juba nädala kahe pärast söövad nad
tahket toitu ja joovad pudelist. Kui deegul on pojad, siis on parem puurist ratas ära võtta, kuna
pojad võivad seal istudes välja lennata ja haiget saada, kui ema jooksma hakkab.

Kindlasti tuleb õppida ka vahet tegema isastel ja emastel deegupoegadel, et ei juhtuks, et õde
ja vend kokku jäävad. Isastel deegudel on päraku ja suguelundi vaheline vahe peaaegu kaks
korda suurem kui emastel. Vanematel isastel on munandid selgelt näha.




                                  1.9 Järglased


Deegude tiinus pole kunagi päris riskivaba – neil võib esineda hulk probleeme tiinuse ja
poegimise ajal ning ka pärast poegimist.
Poegimisjärgse kaltsiumipuuduse vältimiseks tuleb deegudele tiinuse ajal juurde anda
kaltsiumipulbrit. Alla aastast deegut pole aga soovitatav paaritada, kuigi emased deegud
võivad suguküpsed olla isegi juba 45päevaselt, tavaliselt aga kuuekuuselt. Isaste suguküpsus
saabub veidi hiljem. Tiinuseperiood kestab 87–93 päeva, tavaliselt sünnib pesakonnas 4–6
poega.
Vastsündinud pojad on peaaegu kohe võimelised iseseisvaks eluks. Neil on karvkate ning
silmad on avanenud kohe sünnijärgselt või avanevad paari päeva jooksul. Pojad hakkavad
sööma kuivtoitu ja liikuma mööda puuri juba esimesel elunädalal.
Ema imetab poegi neli nädalat, kuid loovutusealised on pojad siiski alles alates kaheksandast
elunädalast. Samal ajal võiks ka eraldada emased isastest.




                                               11
2. DEEGUDE LIIGID



2.1Deegude liigitus:
a)     kuneldeegu
b)     karusdeegu
c)     muttdeegu
d)     rottdeegu
e)     tavadeegu
f)     mägideegu


                                 2.2 Kuneldeegu


Kuneldeegu kelle ladina keelne nimi on Octodontomys gliroides,            perekonna ainus liik.
Tüvepikkus ligi 13 cm, sabapikkus 15 cm. Karvkate on seljapoolel hall üksikute mustade
karvadega, kõhupool lumivalge. Oma koheva saba heidab mõnikord seljale nagu orav.
Elutseb Boliivi ja Tsitsiili kõrgmäestike platoodel. Aktiivne on öösel.


                                   2.3 Karusdeegu


Karusdeegu kelle ladina keelne nimi on Octomys mimax. Ta tüvepikkus on 16-17 cm,
sabapikkus 17-18 cm. See haruldane looma elab Argentiina kuivades mägimaastikes;
erinevalt teistest deegulastest poegib mitu korda aastas.


                                   2.4 Muttdeegu


Muttdeegu kelle ladina keelne nimi on         Spalocopus cyanus. Tüvepikkus on 14-20 cm,
sabapikkus 4-7 cm. Muttdeegu on väga väikeste kõrvadega loomake. Karvkate on tumepruun.
Elutseb Tšiili mägialadel kuni 3000 m kõrgusel. Kaevab pikkasid horisontaalseid käike.
Toitub sibulatest, mugulastest, juurikatest, kogudes külmaperioodiks suuri toiduvarusid.
Emane toob aastas ilmale 5-6 poega.




                                               12
2.5 Rottdeegu


Rottdeegu kelle ladina keelne nimi on Aconaemys fuscus. Tüvepikkus on 20-24 cm,
sabapikkus 7-8 cm, mass 120-150 g. Karvkate on tumepruun. Elavad Andide kõrgmäestikes,
mis pool aastat on paksu lume all. Oma keerulised maaalused käigud rajavad nad
pöögihõrendikes ja kukerpuuvõserikes hea koetiseg kuiva pinnasesse. Horisontaalsed käigud
paiknevad umbes meetri sügavusel. Pesakambrid vooderdatakse kuiva heinaga ja
„kaunistatakse“ kuivanud putukatega. Sigimine langeb kevade- ja suvekuudele; kord aastas
sünnitab emane kaks poega. Nad ei maga talveund.


                                   2.6 Tavadeegu


Tavadeegu kelle ladina keelne nimi on Octodon degus ja kaks lähedast liiki meenutavad
välimuselt nii rotti kui ka oravat. Liikumisel paigutatakse kohev saba tihti seljale. Asub Peruu
ja Tšiili kuivi rannikumadalikke. Mägedes kohataks 1200m kõrgusel.




                                              13
3.HAIGUSED




                                3.1 Suhkruhaigus

Deegud ei suuda omistada suhkruid ja seetõttu kujuneb neil suhkruid sisaldavaid toitaineid
süües diabeet. Esimeseks märgiks diabeedi puhul on deegu paksenemine ja rohke vee
tarbimine. Kui diabeet areneb kaugemale, siis muutub deegu väga kõhnaks. Diabeet on
väikestele närilistele alati surmaga lõppev haigus, nii et parem on deegudele suhkruid
sisaldavaid asju mitte anda. Ka puuviljad ja rosinad ei sobi deegu toiduks. Deegut ei tohi ka
paksuks sööta, see kurnab ta südant ja ta sureb noorelt. Kui su pintselsaba hakkab
silmnähtavalt paksemaks minema, siis tuleb tema toidu kogust vähendada (pelleteid vähem,
maiuseid ei tasu siis üldse anda) ja lasta tal süüa rohkem heina


                                   3.2 Neeru probleemid



Kui deegu sööb liiga palju rasvast, koguneb rasv tema neerudele, mis põhjustab omakorda
sarnaseid sümptomeid diabeedile (joob palju, muutub paksuks ja seejärel väga kõhnaks).
Seepärast ei tasu deegudele pakkuda palju päevalilleseemneid ega pähkleid. Eriti ohtlik on
see tiinetele emastele, kuna suguvõimelistel emastel on suurem kalduvus paksuks minna.


                              3.3 Suu infektsioon



Infektsioonid suus on deegudel üsna kerged tulema, seepärast peab nende veepudelit hoidma
väga puhtana ja vett vahetama iga päev. Kui suus on infektsioon, siis muutuvad deegu
hambad valgeks (mitte ei ole enam kollased või oranžid). Valgete hammastega deegu sureb
peagi. Joogivette võib neile lisada ka c vitamiini (pudel peab siis olema tume ja vett peab
vahetama iga päev), mida võid küsida loomaarstilt.




                                               14
3.4 Kae



Kae on deegudel geneetiline haigus (vahest seostatakse ka diabeediga), mille korral looma
silma katab hallikas „kile”. See põhjustab neile nägemisprobleeme ja isegi pimedaks jäämist.
Kuna deegul on pikad vurrud ja hea haistmismeel, siis enamasti saab ta endaga peale kae
tekkimist ilusti hakkama.




                                  3.5 Silmapõletik



Silmapõletiku põhjuseid on kaks. Põletikku võib tekitada mõni sodi, mis on silma läinud,
enamasti liivavannis supeldes. Seepärast tuleks jälgida, et liivavanni ei aetaks saepuru ega
heinatükke. Põletiku põhjuseks võivad olla ka liiga pikaks kasvanud hambad. Kui deegu ei
saa piisavalt palju närida, siis kasvavad ta hambad pikemaks nii väljapoole kui sissepoole
(ehk silmade poole). Kui suus tunduvad hambad olevat õige suurusega, siis tasub teha
röntgen, et näha, kas hamba juured ei suru silmadele põhjustades valget eritist. Seepärast on
väga oluline deegudele pidevalt pakkuda palju närimist, nii heina kui kõva toitu ja lehtpuu
oksi (mitte kirsi ega ploomi!).




                                   3.6 Parasiidid



Deegud võivad parasiite saada teistelt koduloomadelt. Lestad põhjustavad deegudele sügelust
ja nad võivad ennast lausa hammustada. Kõrvalestade puhul ei taha deegu, et sa ta kõrvasid
puudud ja võib isegi valust kiljatada. Kui kõrvade ümbert on karvu vähemaks jäänud ja
kõrvad lõhnavad imelikult siis tuleks veterinaarilt küsida rohtu. Ka teiste parasiitide raviks on
loomaarstil vahendeid.




                                               15
3.7 Haavad

Enamasti paranevad haavad (mis tavaliselt tekivad kakluse tagajärjel) 4-5 päevaga. Kui haav
on aga väga suur või sügav ja ei parane nädalaga vii oma deegu arstile.
Kuna deegud ei ole väga levinud lemmikloomad, siis tihtipeale ei oska ka arstid nende
tervislikku seisundit hinnata. Seepärast oleks hea juba ennem probleemide tekkimist leida
arst, kes tunneb deegusid ja kelle poole saaks vajadusel pöörduda.




                                              16

More Related Content

Similar to Renee

Ussmitmekesisus
UssmitmekesisusUssmitmekesisus
Ussmitmekesisusileana1987
 
Merisiga ( kerlile )
Merisiga ( kerlile )Merisiga ( kerlile )
Merisiga ( kerlile )karmenvbagula
 
Oppematerjal teod
Oppematerjal teodOppematerjal teod
Oppematerjal teodileana1987
 
Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02Malle
 
Vaalalised
VaalalisedVaalalised
Vaalalisedkantea
 
Mesilased
MesilasedMesilased
Mesilasedkantea
 
Putukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootudPutukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootudGeorg Aher
 
Mullaelustik 5. klass
Mullaelustik 5. klassMullaelustik 5. klass
Mullaelustik 5. klassVallo Madar
 
Söödataimed ja mahepõllundus
Söödataimed ja mahepõllundusSöödataimed ja mahepõllundus
Söödataimed ja mahepõllundusLauri Koort
 

Similar to Renee (20)

Ussid
UssidUssid
Ussid
 
Roomajad, 7 kl
Roomajad, 7 klRoomajad, 7 kl
Roomajad, 7 kl
 
Ussmitmekesisus
UssmitmekesisusUssmitmekesisus
Ussmitmekesisus
 
Merisiga ( kerlile )
Merisiga ( kerlile )Merisiga ( kerlile )
Merisiga ( kerlile )
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Oppematerjal teod
Oppematerjal teodOppematerjal teod
Oppematerjal teod
 
Imetajate tunnused
Imetajate tunnusedImetajate tunnused
Imetajate tunnused
 
Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02Putukad 100930050908 Phpapp02
Putukad 100930050908 Phpapp02
 
Lulijalg
LulijalgLulijalg
Lulijalg
 
Inimkaaslejad putukad
Inimkaaslejad putukadInimkaaslejad putukad
Inimkaaslejad putukad
 
Vaalalised
VaalalisedVaalalised
Vaalalised
 
Mesilased
MesilasedMesilased
Mesilased
 
UNIVERSAALNE ELLUJÄÄMISE KÜSIMUS
UNIVERSAALNE ELLUJÄÄMISE KÜSIMUSUNIVERSAALNE ELLUJÄÄMISE KÜSIMUS
UNIVERSAALNE ELLUJÄÄMISE KÜSIMUS
 
Putukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootudPutukad ja muud selgrootud
Putukad ja muud selgrootud
 
Mullaelustik 5. klass
Mullaelustik 5. klassMullaelustik 5. klass
Mullaelustik 5. klass
 
Jaanalind
JaanalindJaanalind
Jaanalind
 
Richard
RichardRichard
Richard
 
Konnad jt
Konnad jtKonnad jt
Konnad jt
 
Söödataimed ja mahepõllundus
Söödataimed ja mahepõllundusSöödataimed ja mahepõllundus
Söödataimed ja mahepõllundus
 
Koer
KoerKoer
Koer
 

More from TokioNinja

Lasteaia kodukord
Lasteaia kodukordLasteaia kodukord
Lasteaia kodukordTokioNinja
 
Kõmsi kooli kodukord
Kõmsi kooli kodukordKõmsi kooli kodukord
Kõmsi kooli kodukordTokioNinja
 
Kõmsi Lastead-Algkool põhimäärus
Kõmsi Lastead-Algkool põhimäärusKõmsi Lastead-Algkool põhimäärus
Kõmsi Lastead-Algkool põhimäärusTokioNinja
 
Kõmsi kooli arengukava
Kõmsi kooli arengukavaKõmsi kooli arengukava
Kõmsi kooli arengukavaTokioNinja
 
Kõmsi kooli õppekava
Kõmsi kooli õppekavaKõmsi kooli õppekava
Kõmsi kooli õppekavaTokioNinja
 
Puud ja põõsad
Puud ja põõsadPuud ja põõsad
Puud ja põõsadTokioNinja
 
Lõikelilled ja lõikeroheline
Lõikelilled ja lõikerohelineLõikelilled ja lõikeroheline
Lõikelilled ja lõikerohelineTokioNinja
 

More from TokioNinja (13)

Henri
HenriHenri
Henri
 
Avaldus
AvaldusAvaldus
Avaldus
 
Lasteaia kodukord
Lasteaia kodukordLasteaia kodukord
Lasteaia kodukord
 
Kõmsi kooli kodukord
Kõmsi kooli kodukordKõmsi kooli kodukord
Kõmsi kooli kodukord
 
Kõmsi Lastead-Algkool põhimäärus
Kõmsi Lastead-Algkool põhimäärusKõmsi Lastead-Algkool põhimäärus
Kõmsi Lastead-Algkool põhimäärus
 
Kõmsi kooli arengukava
Kõmsi kooli arengukavaKõmsi kooli arengukava
Kõmsi kooli arengukava
 
Kõmsi kooli õppekava
Kõmsi kooli õppekavaKõmsi kooli õppekava
Kõmsi kooli õppekava
 
Lii
Lii Lii
Lii
 
Potililled
PotililledPotililled
Potililled
 
Puud ja põõsad
Puud ja põõsadPuud ja põõsad
Puud ja põõsad
 
Suvelilled
SuvelilledSuvelilled
Suvelilled
 
Lõikelilled ja lõikeroheline
Lõikelilled ja lõikerohelineLõikelilled ja lõikeroheline
Lõikelilled ja lõikeroheline
 
Kuivtaimed
KuivtaimedKuivtaimed
Kuivtaimed
 

Renee

  • 1. KÕMSI LASTEAED JA ALGKOOL DEEGUD Renee Koljo 4 klass
  • 3. SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................... 3 1. NÄRILISED............................................................................ 4 1.1 Deegulased........................................................................ 4 1.2 Eluase................................................................................ 5 1.3 Mänguasjad........................................................................6 1.3 Toitmine............................................................................ 7 1.4 Häälitsused........................................................................ 8 1.5 Tutvumine......................................................................... 9 1.6 Paaritamine........................................................................ 9 1.7 Järglased............................................................................ 10 2. DEEGUDE LIIGID................................................................ 11 2.1 Deegude liigitus................................................................ 11 2.2 Kuneldeegu....................................................................... 11 2.3 Karusdeegu....................................................................... 11 2.4 Muttdeegu......................................................................... 11 2.5 Rottdeegu.......................................................................... 12 2.6 Tavadeegu......................................................................... 12 3. HAIGUSED.............................................................................13 3.1 Suhkruhaigus......................................................................13 3.2 Neeru probleemid ............................................................. 13 3.3 Suu infektsioon................................................................. 13 3.4 Kae..................................................................................... 14 3.5 Silmapõletik....................................................................... 14 3.6 Parasiidid........................................................................... 14 3.7 Haavad…………………………………………………... 15 4. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................16 3
  • 4. Sissejuhatus Selle teema valisin, kuna minul on kodus deegud. Paljud inimesed ei tea kes, millised on need närilised. Oma töös tutvustan teile deegusid ning närilisi üldiselt. Nad on väga seltsivad, targad, lihtsasti hooldavad loomad. Näilised on kasvult, kehakatte, suuruse, kehakaalult ja värvuse poolest erinevad. Eestis on umbes 32 liiki erinevat närilist. Näiteks hiired, rotid, deegud. Deegusid on kuute erinevat liiki. Nad elavad mitmepealistes karjades Andides kuni Tšiili läänerannikuni. Üheks suureks puuduseks on raske toitmine, kuna deegud ei tohi süüa magusat, mis põhjustab neil raske kujulist suhkruhaigust mille tulemusena nad võivad surra. Üldiselt suhkrut sisaldavat toitu süües on tagajärjeks surm. Lisaks vähesele teadmisele deegudest on ka loomaarstidel neist vähe teadmisi, mis tähendab, et kui näriline on haigestunud ei pruugi paljud arstid teada, milline ravi sobiks lemmikule. Üldiselt on tavalised haigused deegudel haavad, parasiidid, suhkruhaigus, kae, suu infektsioon, silmapõletik ja neeru probleemid. Aga kui oma lemmikute eest hoolitseda pakuvad nad nii rõõmu suurtele ja väikestele. 4
  • 5. 1. Närilised Näriliste seltsi kuulub üle kolmandiku maakera tänapäeval asuvatest imetajatest ligi 2500 liiki, Eestis umbes 18 liiki. Nad rühmitatakse 32 sugukonda ja kolme alamseltsi. Esimesed närilised tekkisid putuktoiduliste sarnastest esivanematest, kes kujunesid hilispalestoonias, u, 60 mln. a. tagasi. Nende lähim praegune elav sugulane on ameerika mägikobras. Sellesse seltsi kuuluvate loomade kõige iseloomulikum, neid ühendav ja kõikidest teistest seltsidest erinev tunnus on hammaskonna ehitus. Näriliste lõikehambad, mida nii ülemiste kui ka alumiste lõualuu kummastki pooles leidub üks, on suure, ilma juurteta ning kasvavad pidevalt; nende vaba ots on peiteljalt terav. Lõikehambad kuluvad ebaühtlaselt, lõikehammastest hambalaies. Purihambad on ülalõualuu kummaski pooles 5 eespurihammaste 1. alalõualuus 4 kuni 1. Purihammaste arv ja nende mälupinnal ehitus on olulised tunnused, mille järgi närilisi jagatakse sugukondadesse, alamsugukondadesse ja perekondadesse, mõnikord kasutatakse neid ka liigi diagnostikas. Mõnede näriliste hammastel on selgesti eristunud juured, enamikul need aga puuduvad ja sel juhul kasvavad hambad eluaeg. Närilised on mitmesuguse suurusega: väikestest kuni meetripikkusteni ja mitmekümne kilogrammi raskusteni. Ka keha kujult on eriti jäsemete ehituselt on nad erinevad tingutult kohastumisest mitmesugustele olelustingimustele. Karvastik on harilikult hästi arenenud. Mõnedel närilistel muutuvad pealiskarvad okasteks. 1.1 Deegulased Nende ladinakeelne nimetus on Octodon Degus ja looduses leidub neid Tšiili läänerannikult kuni Andideni. Nad võivad elada 1, 5 kilomeetrikõrgusel. Nende lähedasteks sugulasteks on peetud merisigasid ja tšintšiljasid, kuid viimaste uuringute järgi võivad hoopis jänesed nende lähimateks sugulasteks olla. Looduses elades peetakse neid suurteks kahjuriteks, kuna hävitavad viljapõldusid, puuviljaaedasid, viinamarjaistandusi ja kaktuseaedasid. Deegud on olnud lemmikloomadeks väga vähe aega. Alles 1950ndatel toodi esimesed isendid Tšiilist Põhja-Ameerika ja Euroopa laboritesse. Laborites kasutati neid katseloomadena diabeediga seotud katsetel. Seda põhjusel, et deegud on looduslikult diabeetikud- neil puudub võime omistada suhkruid toitudes. Isegi õunas leiduv suhkru võib olla neile surmav. Deegud on umbes roti suurused pruunid loomad, kellel on urus elamiseks kohandunud 5
  • 6. jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Kuulmine ja haistmine on neil hästi arenenud ja deegud näevad ka väga hästi. Terve deegu hambad on kollased või oranžid. Valged hambad on märgiks, et deegu on haige. Deegude hambad muutuvad oranžiks paar nädalat peale sündi ja seda klorofülli pärast, mida leidub rohelistes taimedes ja mis reageerib deegude süljega ja muudab hambad oranžiks. Deegud on päevase eluviisiga närilised, kes looduses enamasti hommikuti ja õhtuti otsivad ja koguvad toitu. Nad elavad 5-10 pealistes gruppides, millel on oma territoorium, kus on mitmeid urusüsteeme. Urgude sissepääsude juures on kuhilad, mis koosnevad kividest, mullast, puuokstest ja taimeosadest. Sellised hunnikud markeerivad territooriumi. Enamasti võib nende juurest leida kõrgel positsioonil olevat isaslooma, kelle positsioon kohe peale hunniku lõhkumist langeb. Deegud on looduses ja ka kodus peetult väga sotsiaalsed loomad, kes vajavad oma kõrvale liigikaaslasi. Looduses langeb üksik deegu kergesti saagiks. Koos elades nad puhastavad üksteise karva ja magavad koos. Isased ja grupi teised emased aitavad emal poegi kasvatada. Kodus soovitatakse neid pidada vähemalt kahe kaupa samast soost paaridena. Ohtu aimates annavad deegud alarmi ja kõik jooksevad urgudesse. Deegude eluea üle on palju vaieldud ja lõplikku üksmeelt polegi saavutatud. Keskmiseks elueaks peetakse kodudes 5 aastat, kuid on ka 9 aastaseid deegusid (seda küll väga harva). Tihtipeale surevad aga emased noorelt, kuna neid peetakse isastega koos ja pidev poegimine kurnab nende organismi. Eluiga lühendavad ka ebasobiv toit, üksinda elamine ja kehvad geenid. 1.3 Eluase Deegud vajavad suur puuri, et joosta ja ronida ja ennast vormis hoida. Miinimum puuri suuruseks kahele deegule on 70x70x45cm. Mida suurem puur, seda õnnelikumad nad on. Kindlasti peaks olema mitu korrust. Korrused ei tohiks olla võrest, kuna need põhjustavad deegudele probleeme käppadega ja jooksuratas, piisavalt suur, metallist ja selline, kuhu saba kuskile vahele ei saa jääda, seega metall pulkadega ei sobi. Deegudele väga meeldivad ka erinevad pesad ja ka ise pesade tegemine, nii et salvrätid on alati teretulnud nende puuris. Allapanuks sobib nii hein, vanapaberist tehtud allapanu kui ka saepurulaast. Deegudele meeldib ka kaevata, nii et mida rohkem allapanu, seda lõbusam neil on. Puuri alumisele osale võib väljapoole kinnitada pleksiklaasi, siis ei ole sodi kogu aeg põrandal. Puuri võib panna ka 6
  • 7. piisavalt suure diameetriga torusid, oksi turnimiseks, õuest toodud oksad peab kuumutama või kuuma veega pesema ennem, kui see pannakse pessa. Ja liivakausi see ei peaks kogu aeg ees olema. Liiv on deegudele vajalik kasuka korrashoidmiseks ja seda tuleks neile puuri panna 1- 2 korda nädalas pooleks tunniks. Kui see on liiga kaua puuris, hakatakse seda wc-na kasutama. Sobib tavaline tšintšiljadele mõeldud liiv. Plastikust esemed tuleks neist eemal hoida, kuna neid närides võivad nad tükke neelata ja seeläbi surra. Puuri tuleks puhastada vähemalt korra nädalas. Parim jooginõu deegul on joogipudel, mis asub väljaspool puuri. Sellisel juhul ei saa seda ära närida. Metallist otsa, mis asub puuris peaks aga iga päev vähemalt korra katsuma, kuna nendes olev kuulike võib tihti kinni kuivada või on õhk vahel ja loomad ei saa siis vett kätte. Joogikauss ei ole just eriti hea mõte, kuna see aetakse ümber ja sodi täis. Sobib ajutiseks lahenduseks. Söögitops peaks olema kas puuri seinale kinnitatav või üsna raske, et seda ümber ei saaks ajada. Sobivad metallist ja keraamikast kausid, plastikust näritakse kiirelt ära. 1.4 Mänguasjad Mõned mänguasjad, mida saab ise teha või poest osta. Lihtsad asjad millega saavad lemmikud mängida ning pakuvad suurt rõõmu. Toidupall: seda on hea kasutada, kui nad on maas. Nad saavad seda veeretada ning palli seest tuleb toitu. Kookosekoore kiik: Deegudele meeldib kõike närida, siis oleks ideaalne teha kookusest kiik. Nad saavad selles magada, kui ka tänu sellele ka hambaid teritada. Rohu/heina kast: kui panna kast heina või rohtu täis saavad närilised selles kaevata, käike uuristada, mängida. Köis: Deegudele meeldib ronida ning köis on selleks ideaalne. Tuleb ainult vaadata, et see oleks töötlemata puuvillast. Lindude ja papagoide mänguasjad: kõik mis helisev, liikuvad osad on nende lemmikud Täistopitud sokk: Tuleb võtta puhas ja pestud sokk ning see paberit täis panna. Tuleb vaadata, et see poleks ajaleht ega mõnda mürgist ainet sisaldav paber. Täistopitud sokk tuleks panna kas deegude mänguväljakule või puuri. Nad tassivad selle oma pesa juurde või otsivad moodust, kuidas see katki teha. Sulgedest pulk: nad tirivad pulka sulgedest. 7
  • 8. Suurte avadega kuup: peale toidu tuleks sinna panna paberit, mida saavad ise kuubikust ise tirida. Toru: sinna võiks panna heina. Saavad sealt seina võtta, läbi käia. Munapakk: tuleks puhtaks pesta ning sinna panna heina, toitu ning seejärel pakk kinni panna. See on hea väljakutse närilistele. Võrk: saab ise teha. Kuna deegudele meeldib turnida, siis oleks hea see nende puuri panna. Saavad selle abil ronida. Lina: looduses neile meeldib neile isetehtud tunnelitest läbi joosta. Tuleks mänguväljakule panna lina ning lasta neil seal joosta. 1.5 Toitmine Deegude toitmine ei ole eriti lihtne. Ebasobiv toit võib viia raskete haiguste ja isegi surmani, seepärast on väga oluline teada kuidas deegud on õige toita, kuna ta sööks pea kõike, mida talle pakkuda. Seega on parem neile pakkuda vaid deegule mõeldud toitu, mitte küpsiseid ja muid enda arvates häid asju. Kuna deegude looduslikus keskkonnas ei kasva puuvilju, mis sisaldaks suhkrut, siis nende organism ei ole kohastunud selleks ja nad ei suuda suhkruid omastada. Deegudele ei tohi magusat anda! Deegud on taimetoidulised ja ei vaja loomseid valke. Kodustes tingimustes peab neil kindlasti olema käepärast värske hein ja tšintšilja kuivtoitu, millesse segada merisea toitu. Merisigade toidus on enamasti rohkelt c vitamiini, mis hoiab deegudel hambad korras. Tšintšilja kuivtoitu võib segada ka natukese väikestele närilistele mõeldud kuivtoiduga, kuid kindlasti tuleks vältida toitusid, kus on sees kuivatatud puuviljad. Kuivtoitu sööb täiskasvanud deegu umbes 2 supilusikat päevas, kui sellest aga jääb järgi, siis tuleb kogust vähendada. Kui deegud jätavad toitu järgi, siis järelikult on neil võimalus valida ja kui nad valivad siis söövad nad ära vaid paremad osad. Mis tähendab et nende jaoks võibolla kehvema maitsega, aga samas kasulikum toit jääb alles ja nii võib neil tekkida mõne aine või vitamiini puudus. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, bataati, võilille lehti, salatilehti, brokolit, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui aias neid ei kasva ja neid poest ostetakse, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained ja pestitsiidid on deegudele mürgised. Kapsast ei soovitata deegudele üldse anda. 8
  • 9. Maiuseks võib deegudele pakkuda üks-kaks korda nädalas kuivatatud porgandeid, mõned päevalilleseemned, 1-2 pähklit, sobivad ka koorega, pisike tükk õuna või mõnda muud puuvilja, mis poleks eriti magus. Deegudele ei tohi anda toitusid, mis sisaldavad suhkruid, palju süsivesikuid ja rasvu. Seega ei tohi anda näriliste segusid kus on palju maisi, liiga palju süsivesikuid, päevalilleseemneid ja pähkleid või kuivatatud puuviljasid sest need sisaldavad suhkruid. Kui veel maiuseks anda küpsiseid, siis võid kindel olla, et peagi areneb deegul raskekujuline diabeet ja ta sureb. Tegelikult ei sobi enamus poes müüdavatest deegude toitudest, kuna sisaldavad just eelmainitud aineid. Deegudele peab pidevalt võimaldama ka midagi närida, õunapuu oksi, pappi, muidu kasvavad ta hambad liiga pikaks ja ei saa enam süüa. Aeg ajalt võib neile pakkuda ka kaltsiumi kivi, sealt saavad nad kaltsiumi, fosforit ja rauda. Deegudel peab olema alati ligipääs värskele veele. Vesi peaks olema toasoe. 1.6 Häälitsused Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad ja oskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustest aru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kui paaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siis kui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteist pesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda. Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi. Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Ka võõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksuma kui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilise põhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides. 9
  • 10. 1.7 Tutvumine Deegudel on väga palju erinevaid häälitsusi, mida nad teevad, kuid nad ei ole liialt häälekad ja oskavad ka tasa olla. Kindlasti on aga huvitav neid kuulata ja üht teist ka nende häälitsustest aru saada. Isased vilistavad peale edukat paaritumist ja ka peale poegade sündi. Kui paaritumine ei õnnestunud, siis vilistab ta pettunud häälega. Vahest vilistavad deegud ka siis kui nad kardavad, või piiksuvad lihtsalt ilma mingi näilise põhjuseta. Kui deegud üksteist pesevad, siis võivad nad siristada. Isane võib seda häält teha ka siis kui tal on soov paarituda. Pisikesed pojad võivad kõrge heliga piuksuda kui tahavad süüa või kui neil on kõik hästi. Deegud võivad ka „vaielda”, näiteks kui neil on isu kahekesi koos süüa, aga üks istub ees. Ka võõra deegu peale võivad nad sellist krigistavat häält teha. Teinekord hakkab deegu piiksuma kui ta tahab puurist välja. Vahest võib selline piiksumine kesta tunde ilma mingi näilise põhjuseta. Isased võivad seda aga teha emast otsides. 1.8 Paaritamine Deegud saavad suguküpseks 45 päeva ja aasta vahepeal, keskmiselt kuue kuuselt. Sõltub see nii kliimast kui teistest faktoritest. Deegud on tiined 90 päeva ja poegasid võib sündida 1-10. Sündides on pojad karvaga kaetud, silmad avavad nad 1-3 päeva vanuselt ja enamasti on nad kohe võimelised ka ringi liikuma ja turnima (puuri võrevahed peavad olema piisavalt tihedad!). Poegi võib emast võõrutada küll juba 5-6 nädalaselt, kuid parem on neid emaga jätta kuni 8 nädalasteni. Emaseid poegi ei tohi isaga koos hoida peale seda kui nad on saanud 6 nädalaseks, kuna isa võib nendega paarituda. Kui on tõsine soov deegut paaritada ja arvad, et on olemas sobiv isane ja emasloom ja keegi, kes suudab poegadele pakkuda head kodu, siis tuleb vanemaid tutvustada nagu seda tehakse võõraste loomade puhul. Vahest emasele valitud isane ei sobi ja ta hakkab teda ründama. Kui nad aga saavad sõpradeks, siis enamasti algab peagi emasel ka jooksuaeg (sõltub isase juuresolekust). Ennem paaritumist nad lakuvad üksteise nägu ja piiksuvad vaikselt. Kui paaritumine on toimunud, siis istub isane kõrgemal kohal ja piiksub mitu tundi järjest väikeste vahedega. Peale seda võib isase emase juurest eemaldada aga võib nad ka kokku jätta, kuna isane aitab hoolitseda laste eest (teised puuris olevad emased aitavad ka poegade eest hoolitseda). Samas paarituvad nad enamasti kohe peale poegade sündi uuesti, mis pole emasele kohe mitte kasulik. Aastas on deegu võimeline 10
  • 11. saama kuni neli pesakonda. Tiine deeguga tuleb väga õrnalt ümber käia. Isegi väiksem kõhu muljumine võib põhjustada aborti. Deegude tiinusest saab enamasti aimu alles kuu ennem poegade sündi. Väikesed deegud arenevad kiiresti ja juba nädala kahe pärast söövad nad tahket toitu ja joovad pudelist. Kui deegul on pojad, siis on parem puurist ratas ära võtta, kuna pojad võivad seal istudes välja lennata ja haiget saada, kui ema jooksma hakkab. Kindlasti tuleb õppida ka vahet tegema isastel ja emastel deegupoegadel, et ei juhtuks, et õde ja vend kokku jäävad. Isastel deegudel on päraku ja suguelundi vaheline vahe peaaegu kaks korda suurem kui emastel. Vanematel isastel on munandid selgelt näha. 1.9 Järglased Deegude tiinus pole kunagi päris riskivaba – neil võib esineda hulk probleeme tiinuse ja poegimise ajal ning ka pärast poegimist. Poegimisjärgse kaltsiumipuuduse vältimiseks tuleb deegudele tiinuse ajal juurde anda kaltsiumipulbrit. Alla aastast deegut pole aga soovitatav paaritada, kuigi emased deegud võivad suguküpsed olla isegi juba 45päevaselt, tavaliselt aga kuuekuuselt. Isaste suguküpsus saabub veidi hiljem. Tiinuseperiood kestab 87–93 päeva, tavaliselt sünnib pesakonnas 4–6 poega. Vastsündinud pojad on peaaegu kohe võimelised iseseisvaks eluks. Neil on karvkate ning silmad on avanenud kohe sünnijärgselt või avanevad paari päeva jooksul. Pojad hakkavad sööma kuivtoitu ja liikuma mööda puuri juba esimesel elunädalal. Ema imetab poegi neli nädalat, kuid loovutusealised on pojad siiski alles alates kaheksandast elunädalast. Samal ajal võiks ka eraldada emased isastest. 11
  • 12. 2. DEEGUDE LIIGID 2.1Deegude liigitus: a) kuneldeegu b) karusdeegu c) muttdeegu d) rottdeegu e) tavadeegu f) mägideegu 2.2 Kuneldeegu Kuneldeegu kelle ladina keelne nimi on Octodontomys gliroides, perekonna ainus liik. Tüvepikkus ligi 13 cm, sabapikkus 15 cm. Karvkate on seljapoolel hall üksikute mustade karvadega, kõhupool lumivalge. Oma koheva saba heidab mõnikord seljale nagu orav. Elutseb Boliivi ja Tsitsiili kõrgmäestike platoodel. Aktiivne on öösel. 2.3 Karusdeegu Karusdeegu kelle ladina keelne nimi on Octomys mimax. Ta tüvepikkus on 16-17 cm, sabapikkus 17-18 cm. See haruldane looma elab Argentiina kuivades mägimaastikes; erinevalt teistest deegulastest poegib mitu korda aastas. 2.4 Muttdeegu Muttdeegu kelle ladina keelne nimi on Spalocopus cyanus. Tüvepikkus on 14-20 cm, sabapikkus 4-7 cm. Muttdeegu on väga väikeste kõrvadega loomake. Karvkate on tumepruun. Elutseb Tšiili mägialadel kuni 3000 m kõrgusel. Kaevab pikkasid horisontaalseid käike. Toitub sibulatest, mugulastest, juurikatest, kogudes külmaperioodiks suuri toiduvarusid. Emane toob aastas ilmale 5-6 poega. 12
  • 13. 2.5 Rottdeegu Rottdeegu kelle ladina keelne nimi on Aconaemys fuscus. Tüvepikkus on 20-24 cm, sabapikkus 7-8 cm, mass 120-150 g. Karvkate on tumepruun. Elavad Andide kõrgmäestikes, mis pool aastat on paksu lume all. Oma keerulised maaalused käigud rajavad nad pöögihõrendikes ja kukerpuuvõserikes hea koetiseg kuiva pinnasesse. Horisontaalsed käigud paiknevad umbes meetri sügavusel. Pesakambrid vooderdatakse kuiva heinaga ja „kaunistatakse“ kuivanud putukatega. Sigimine langeb kevade- ja suvekuudele; kord aastas sünnitab emane kaks poega. Nad ei maga talveund. 2.6 Tavadeegu Tavadeegu kelle ladina keelne nimi on Octodon degus ja kaks lähedast liiki meenutavad välimuselt nii rotti kui ka oravat. Liikumisel paigutatakse kohev saba tihti seljale. Asub Peruu ja Tšiili kuivi rannikumadalikke. Mägedes kohataks 1200m kõrgusel. 13
  • 14. 3.HAIGUSED 3.1 Suhkruhaigus Deegud ei suuda omistada suhkruid ja seetõttu kujuneb neil suhkruid sisaldavaid toitaineid süües diabeet. Esimeseks märgiks diabeedi puhul on deegu paksenemine ja rohke vee tarbimine. Kui diabeet areneb kaugemale, siis muutub deegu väga kõhnaks. Diabeet on väikestele närilistele alati surmaga lõppev haigus, nii et parem on deegudele suhkruid sisaldavaid asju mitte anda. Ka puuviljad ja rosinad ei sobi deegu toiduks. Deegut ei tohi ka paksuks sööta, see kurnab ta südant ja ta sureb noorelt. Kui su pintselsaba hakkab silmnähtavalt paksemaks minema, siis tuleb tema toidu kogust vähendada (pelleteid vähem, maiuseid ei tasu siis üldse anda) ja lasta tal süüa rohkem heina 3.2 Neeru probleemid Kui deegu sööb liiga palju rasvast, koguneb rasv tema neerudele, mis põhjustab omakorda sarnaseid sümptomeid diabeedile (joob palju, muutub paksuks ja seejärel väga kõhnaks). Seepärast ei tasu deegudele pakkuda palju päevalilleseemneid ega pähkleid. Eriti ohtlik on see tiinetele emastele, kuna suguvõimelistel emastel on suurem kalduvus paksuks minna. 3.3 Suu infektsioon Infektsioonid suus on deegudel üsna kerged tulema, seepärast peab nende veepudelit hoidma väga puhtana ja vett vahetama iga päev. Kui suus on infektsioon, siis muutuvad deegu hambad valgeks (mitte ei ole enam kollased või oranžid). Valgete hammastega deegu sureb peagi. Joogivette võib neile lisada ka c vitamiini (pudel peab siis olema tume ja vett peab vahetama iga päev), mida võid küsida loomaarstilt. 14
  • 15. 3.4 Kae Kae on deegudel geneetiline haigus (vahest seostatakse ka diabeediga), mille korral looma silma katab hallikas „kile”. See põhjustab neile nägemisprobleeme ja isegi pimedaks jäämist. Kuna deegul on pikad vurrud ja hea haistmismeel, siis enamasti saab ta endaga peale kae tekkimist ilusti hakkama. 3.5 Silmapõletik Silmapõletiku põhjuseid on kaks. Põletikku võib tekitada mõni sodi, mis on silma läinud, enamasti liivavannis supeldes. Seepärast tuleks jälgida, et liivavanni ei aetaks saepuru ega heinatükke. Põletiku põhjuseks võivad olla ka liiga pikaks kasvanud hambad. Kui deegu ei saa piisavalt palju närida, siis kasvavad ta hambad pikemaks nii väljapoole kui sissepoole (ehk silmade poole). Kui suus tunduvad hambad olevat õige suurusega, siis tasub teha röntgen, et näha, kas hamba juured ei suru silmadele põhjustades valget eritist. Seepärast on väga oluline deegudele pidevalt pakkuda palju närimist, nii heina kui kõva toitu ja lehtpuu oksi (mitte kirsi ega ploomi!). 3.6 Parasiidid Deegud võivad parasiite saada teistelt koduloomadelt. Lestad põhjustavad deegudele sügelust ja nad võivad ennast lausa hammustada. Kõrvalestade puhul ei taha deegu, et sa ta kõrvasid puudud ja võib isegi valust kiljatada. Kui kõrvade ümbert on karvu vähemaks jäänud ja kõrvad lõhnavad imelikult siis tuleks veterinaarilt küsida rohtu. Ka teiste parasiitide raviks on loomaarstil vahendeid. 15
  • 16. 3.7 Haavad Enamasti paranevad haavad (mis tavaliselt tekivad kakluse tagajärjel) 4-5 päevaga. Kui haav on aga väga suur või sügav ja ei parane nädalaga vii oma deegu arstile. Kuna deegud ei ole väga levinud lemmikloomad, siis tihtipeale ei oska ka arstid nende tervislikku seisundit hinnata. Seepärast oleks hea juba ennem probleemide tekkimist leida arst, kes tunneb deegusid ja kelle poole saaks vajadusel pöörduda. 16