Hüüru Teabetoas 16. veebruaril 2013 toimunud arvuti algõppeseminari slaidid - põhiteemadeks olid arvuti üldmõisted, elementaarne hooldus ja turvamine ning turvaline käitumine Internetis

1. Arvutist nii- ehk naapidi
Kaido Kikkas
IT kolledž / Tallinna ülikool
/ Eesti Interneti Kogukond
Hüüru Teabetuba, 16.02.13
Kaido Kikkas 2013. Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on sätestatud
ühega järgnevatest litsentsidest kasutaja valikul:
* GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi versioon 1.2 või uuem
* Creative Commonsi Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (CC BY-SA)

2. Millest täna juttu tuleb?
 Väike kordamine arvuti teemadel
 Natuke Internetist
 Tarkvarast ka
 Veidi juurajuttu – mida võib ja mida mitte
 Arvutiomaniku ABC
 Arvuti hooldamine ja turvamine
 Internetis käitumisest

3. Väike kordamine
 Suurarvutid (vt N: http://www.top500.org)
 Miniarvutid (mis polegi eriti minid)
 Personaal- ehk mikroarvutid
 lauaarvutid
 sülearvutid
 Mobiilseadmed
 tahvelarvutid
 nutitelefonid
 Muud (muide ka ID-kaart on arvuti)

4. Bitid-baidid
 Eri nähtuste mõõtmine...
 kaugused – meetrid ja kilomeetrid
 aeg – tunnid ja minutid
 mass – grammid ja kilod
 AGA ARVUTIS TOIMUV?
 Inimene – kümnendsüsteem: 1,2,3,4...
 Arvuti – kahendsüsteem: 0,1,10,11,100...
 bitt – 0 või 1
 bait – 8 bitti; 1 tähemärk = 1-4 baiti
 kordsed ühikud – kilo-, mega-, giga-, tera-
 N: CD-plaat 700MB, DVD 4,7GB

5. Arvuti põhiosad
 Protsessor
 töösagedus hertsides ~ kiirus; ca 3GHz
 Emaplaat
 Põhimälu
 maht gigabaitides; ca 1-8 GB
 Välismälu
 kõvakettad – maht ca 100 – 1500 GB
 välkmäluseadmed (SSD) – 32 – 256 GB
 Erinevad välisseadmed

6. Välisseadmed
 Kuvar e. monitor
 suurus – diagonaal tollides; N: 15”
 lahutusvõime – pikslites ehk
ekraanipunktides; N: 1920 x 1080
 Välised mäluseadmed
 välised kõvakettad
 mälupulgad, mälukaardid jms
 Printerid (eri tüübid)
 Skannerid
 jne (ID-kaardi lugejad, eriseadmed...)

7. Tarkvara
 … ehk kõnekeeles ”programmid”
 Võib jagada kaheks:
 operatsioonisüsteem (OS) – kasutaja
töökeskkond, mis suhtleb erinevate
arvuti osadega ja ka kasutajaga. N:
Windows (eri versioonid), Apple OS X (eri
versioonid, Linux (väga palju eri variante
ja versioone)
 rakendustarkvara – töötab OS-i ”kukil” ja
täidab mingit kindlat funktsiooni. N:
teksti või tabelite töötlemine, muusika
mängimine, piltide vaatamine jne

8. Operatsioonisüsteemid, 1
 Microsofti süsteemid
 MS-DOS – 1.0 – 6.22 (tänini kasutusel)
 MS Windows (3.0 kuni 8)
 Windows Phone
 Apple'i süsteemid
 MacOS
 OS X
 iOS
 Google'i süsteemid
 Android

9. Operatsioonisüsteemid, 2
 Unix
 algus suurarvutitel ca 1969
 tänaseks väga palju eri variante (sh OS X)
 Linux
 Unixi 1991. aastal loodud ”noorem vend”
 tänaseks ca 150 erinevat varianti (distrot)
 enamikus vaba tarkvara (sellest kohe
lähemalt)
 ...

10. Natuke juurajuttu
 Tarkvara käib autoriõigusseaduse
mõistes samasse klassi kirjandusteos-
tega
 Autor otsustab, mida tema looduga teha
võib – enamasti on see kirjas tarkvara
litsentsis
 Litsentsitingimuste täitmine on seaduse
ees kohustuslik (ehkki paljud seda ei
tee – aga paljud ületavad ka kiirust või
käivad oma koeraga naabri õunapuu
peale jalga tõstmas)

11. ...
 Kõik Microsofti ja Apple'i firmade
operatsioonisüsteemid (sh kõik
Windowsid) ning suur osa
rakendustarkvara on tasulised
 NB! Tihti müüakse neid koos arvutiga –
aga see ei tähenda ”arvutiga
kaasapanemist” (hind on sisse
arvestatud)!
 Seega: naabripoisi poolt suvaliselt
arvutisse paigaldatud äritarkvara on
väga tõenäoliselt ebaseaduslik

12. ...
 ”Aga ma ju ei jaksa seda osta!” -
asjapulgad ütlevad seepeale ”Meid ei
huvita!”
 Õnneks saab ka seaduslikult ja odavalt
läbi – aga selleks on vaja litsentsides
orienteeruda

13. Tarkvaralitsentside põhiliigid
 Ärivara – iga koopia eest tuleb omanikule
(autorile) eraldi maksta
 N: MS Windows, MS Office, Photoshop...
 Jaosvara – võib vabalt kopeerida ja jagada,
aga kasutama hakates tuleb maksta
(enamasti 1 kuu pärast)
 N: WinZip
 Vabavara – tasuta. N: IE, Skype
 Vaba tarkvara – tarbijale kõige suuremate
õigustega (vaba levitamine ja muutmine)

14. Vaba tarkvara
 Kasutaja neli põhiõigust
 kasuta mistahes otstarbel
 uuri tööpõhimõtteid (lähtekood!)
 paljunda ja levita
 tuleta uusi asju ja levita neid samamoodi
 Paar huvitavat momenti
 võib ka raha küsida, kui eelmine punkt on
täidetud
 reeglina ei saa muuta kinniseks
tarkvaraks

15. Vaba tarkvara näiteid
 Operatsioonisüsteemid: Linuxi eri distrod
 Ubuntu, Mint, Fedora, Mageia, Debian....
 Rakendustarkvara:
 Mozilla Firefox ja Thunderbird
 LibreOffice / OpenOffice
 GIMP
 VLC
 …
 lisaks väga suur hulk serverite tarkvara

16. Natuke Internetist ka
 Tavaliselt kipuvad inimesed nimetama
Internetiks selle üht tuntuimat teenust
ehk veebi
 Peale selle on veel kümneid erinevaid
teenuseid (e-post, FTP, SSH, IRC...)
 Internet on ülemaailmne kogum
arvutivõrke, mis ”räägib ühist keelt” -
TCP/IP protokolli. Sinna kuuluvad
tänapäeval lisaks arvutitele ka muud
seadmed (näiteks isegi süntesaatorid)
ning võrgud võivad olla ka traadita

17. Interneti areng
 Algselt suuresti sõjaline nähtus (60-ndad)
 siis tuli teadus (70-ndad)
 siis haridus (80-ndad)
 siis äri (alates 1991)
 ja lõpuks tavainimesed (uuel sajandil)
 Tänapäeval tuleb pidada mitte vaid
tehnika- vaid ka kultuurinähtuseks

18. Arvutiomaniku ABC
 Auto on hea asi – aga niisama temaga
sõita ei lubata. Tuleb enne autokooli
minna, riigile raha maksta ja eksamid
teha
 Arvuti on ka hea asi – aga kahjuks siin
samasugust süsteemi ei ole ja
”virtuaalseid roolijoodikuid” on kõik
kohad täis

19. A – tunne enda arvutit
 Autoomanik ei pea olema auto- ega
arvutiomanik arvutimehaanik...
 … aga autoomanik peab tundma liiklus-
eeskirju ja teadma, kus asub käigu-
kangil tagurpidikäik
 Arvutiomanik peaks teadma
 arvuti ja selle põhiosade marki ja mudelit
 põhilisi näitajaid – protsessori tüüp,
põhimälu ja kõvaketta maht jne
 arvutisse paigaldatud tarkvara ja selle
üldist asukohta kataloogisüsteemis

20. B – oska arvutit hooldada
 Lisaks tundmisele tuleks osata
 operatsioonisüsteemi ja muud tarkvara
uuendada
 kasutada ja uuendada tarkvaralisi
kaitsevahendeid – näiteks antiviirust,
nuhkvarapüüdjat ja tulemüüri
 vajalikku tarkvara õigesti ja turvaliselt
paigaldada. Märkus: kuna Microsofti
operatsioonisüsteemidel on rumal
komme kasutamise käigus ”võssa
kasvada” ja arvuti aeglaseks muuta, siis
tuleb ka neid aeg-ajalt üle paigaldada

21. C – käitu turvaliselt
 See puudutab eri asju nagu
 arvuti kui elektriseadme kasutamist
 tarkvara lisamist arvutisse
 Internetis toimetamist
 …
 Sellest valdkonnast räägime täna natuke
pikemalt

22. Ülevaade netiohtudest
 Turvaaugud
 Viirused
 ”Trooja hobused”
 Ussid
 muu pahavara
 erinevat sorti sigadused inimeste poolt

23. Vanasti oli rohi rohelisem
 Vanasti olid netisigadused võrreldavad
huligaansusega (nagu akna
sisseviskamine)
 Tänapäeval on üha enam tegu
 organiseeritud kuritegevusega
 poliitiliselt motiveeritud rünnetega
 Seepärast loogika ”mina olen pisike, kes
see ikka mind puutub” ei tööta!
 Vaja pole mitte teid, vaid teie arvutit

24. ”Tõestage, et te pole sebra!”
 Ka koduarvuti turvamine on tõsine asi:
 sinna roninud pahalane ründab mõnd
suuremat sihtmärki, vastutegutsejad
tulevad jälgipidi ja lendavad arvuti
omanikule turja
 see võidakse panna robotvõrku (botnetti)
ja kasutada seda suuremõõtmeliste
sigaduste tegemiseks
 seal võidakse hoida erinevat kahtlast
kraami. Väga hoiatav näide: Magnus
Erikssoni juhtum Rootsis 1999-2004

25. Mida siis teha?
 Mõned olulised asjad:
 ära tegele arvutis imelike asjadega!
 uuenda operatsioonisüsteemi pidevalt –
kui ametlik ”eluiga” läbi saab, vaheta
süsteem uuema vastu
 uuenda rakendustarkvara
 paigalda tarkvara usaldatavast allikast
(siin on äri- ja vaba tarkvara väga
erinevad asjad)
 paigalda kaitsetarkvara
 paroolidest räägime eraldi

26. Parool ehk salasõna
 Kui võimalik, kasuta üldse ID-kaarti
(mobiil-ID on ka variant, aga nõrgem)
 Jäta meelde:
 tänapäeval on turvaline pikkus vähemalt
15 tähemärki, soovitavalt rohkem
 kui võimalik, ära kirjuta üles, vaid jäta
meelde. Kui see pole võimalik, pane
paber turvalisse kohta
 aeg-ajalt tuleks vahetada
 parool peaks sisaldama võimalikult
erinevaid märke
 Tarkvaraline ”parooliseif” on hea mõte

27. Parooliseifid
 Windowsile:
 LastPass, LockCrypt, KeePass
 Macile:
 LastPass, Pastor, KeePassX
 Linuxile:
 GPM, KeePassX
 Üks hea lause: ”paroolid on nagu
aluspesu – neid ei näidata teistele ja
vahetatakse tihti.”

28. Kaitsetarkvara
 Windows vajab reeglina
 antiviirust
 tulemüüri
 nuhk- ja reklaamvarapüüdjat
 Kõiki neid saab nii raha eest kui tasuta
 hea koht, kust uurimist alustada, on
arvutikaitse.ee

29. Veebilehitseja vajab kaitset
 Ka veebis on hulganisti kahtlasi asju –
eeskätt skriptide ehk veebilehitsejas
käivitatavate programmidena
 Tark oleks need esmalt ära keelata ja siis
ühekaupa ohututes paikades lubada –
näiteks Firefoxile on saadaval NoScript
 Ka tasub peatada reklaamid (näiteks
AdAware abil)

30. Eelneva kokkuvõtteks
 Aeglasel arvutil on neli peamist põhjust:
 loomulik vananemine – arvuti ressursid on
jäänud uuenenud tarkvarale liiga
kasinateks. Sõltub kasutatavast
tarkvarast, ent üldiselt võtab aastaid
 riistvaraline rike – näiteks on üks
mäluplokk veaga ja toimivat mälu on
seega vähem kui eeldatakse
 Windowsi loomulik ”metsakasvamine”
 Arvutis on kutsumata külalised

31. Põhisammud
 Suhteliselt lihtne, ent aeganõudev –
paigaldada operatsioonisüsteem ja
seejärel kogu rakendustarkvara uuesti.
Eeldab ka litsentside korrasolekut
 Kontrollida kaitsetarkvara olemasolu,
vanust ning toimivust
 Kontrollida uuenduste paigaldamist
 Kontrollida paigaldatud tarkvara ja
eemaldada ebavajalik

32. Mõned tasuta kaitsevahendid
 Microsoft Security Essentials
 Avast! ja AVG Free antiviirused
 Comodo tulemüür
 SpyBot Search & Destroy
nuhkvarapüüdja (eriti vanematele
Windowsidele)

33. Suurim turvarisk arvutis...
 … asub klaviatuuri ja tooli vahel
 ehk ”lollikindlat masinat ei saa teha,
kuna lollid on ülimalt leidlikud”
 järgnevalt mõned soovitused turvalise
kasutamise osas

34. Vanasõnu Interneti jaoks
 ”Üheksa korda mõõda, üks kord lõika”
 ”Kuidas kuts külale, nii küla kutsule”
 ”Loll saab kirikus ka peksa”
 ”Suuga teeb suure linna, käega ei
kärbsepesagi”
 ”Õnnetus ei hüüa tulles”
 ”Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea” (!!)

35. Mõned soovitused
 Enne mõtle, siis ütle
 Kontrolli, kellega suhtled
 Võõrastelt tulnud e-kirjade manusefaile
lahti ei tehta
 Mistahes rahaasju puudutavates
küsimustes on hea kellegi
usaldusväärse inimesega nõu pidada
 Isikliku infoga ole ettevaatlik (Facebook!)
 Paroolidest juba rääkisime

36. Terve talupojamõistus
 Vahel peab endalt küsima:
 ”Miks see nigeeria pastor mulle heast
peast nii palju raha pakub?”
 ”Miks mu õepoeg äkitselt minuga inglise
keeles rääkima hakkas?”
 ”Miks maksuamet mulle Yahoo aadressi
pealt kirjutab?”
 ...

37. Aga Juku?
 Lapsed Internetis on reaalsus
 Ärakeelamine ei tööta
 Seletamine ja selgitamine ning viisakas
jälgimine töötab
 Suur probleem: mida ma selgitan, kui
isegi ei oska!
 Seetõttu tulebki asjad vähemalt mingil
määral endale selgeks teha
 Kooli kaela veeretamine ka ei tööta!

38. Paar mõtet Facebookist
 Üldiselt ju tore asi
 Aga kõik, mis sinna pannakse, see sinna
ka jääb – mahavõtmine enam ei aita
 Taas kord: enne mõtle, siis ütle
 Piltide postitamisel mõtle kaks korda
 Ära avalda infot teiste inimeste kohta
nende teadmata!

39. Kui asi läheb kurjaks
 Küberkiusamine ja -ahistamine on tõsine
asi ning käib üha enam ka paragrahvi
alla
 Pätiga tema mängu kaasa ei mängita!
 Kõige tähtsam: murega ei tohi üksi jääda
 Tuleks ka endalt küsida: ”mida ta mulle
teha saab?” - vahel ei saagi
 Politsei kaasamine on mõnel juhul väga
hea idee

40. Kokkuvõtteks
 Kunagi elas üks kiilakas onkel, kes ajas
kohati ikka väga imelikku juttu. Aga tal
oli ühes asjas sulaõigus:
ÕPPIDA, ÕPPIDA, ÕPPIDA!
 Arvuti ja Internet on väga võimsad
abimehed – nagu kratt. Aga vanarahvas
rääkis, et kui kratiga halvasti ringi käidi,
pani too peremehe maja põlema
 Lahtised silmad aitavad muhku vältida!

41. Tänan kuulamast!