6 kl loodusõpetuse õpetajatele

1. Loodus linnas Sirje ja Georg Aher 07.10.2009

2. Linnade ökosüstem Linna ökosüsteemis on on vähe orgaanilise aine tootjaid: taimi. Ka lagundajaid on vähe kuna taimsed jäägid (puude lehed, oksad jms.) korjatakse kokku ja veetakse ära Tarbijad (loomad) toituvad enamasti inimtegevuse jääkidest, olles nagu kogu linnaökosüsteem sõltuv inimese tegevusest

3. Linnade ökosüsteem Linnade keskmine õhutemperatuur on kütmise tõttu oluliselt kõrgem kui ümbruse maapiirkonna aladel. Kõrgema õhutemperatuuri ja sahkamise tõttu on linnas vähem lund. Saasteainete nagu näiteks heitgaaside tõttu on õhus rohkem osakesi mille ümber veepiisad saavad kondenseeruda ja seetõttu sajab linnas 5-15% võrra enam kui ümbritsevatel aladel

4. Linnade ökosüsteem Sademetevee- ja heitveetrassid viivad vee linnast ära, mistõttu pinnasesse imbub oluliselt vähem vett. Tänavavalgustuse tõttu on ala valgustatus oluliselt erinev ümbruskonna omast. Heitgaaside ja küttesüsteemide kaudu pääseb keskkonda toiteaineid, happelisi ning mürgiseid ühendeid Linnas on ka muid saasteid ngu näiteks müra ja prügi

5. Linnade ökosüsteem Linnades on tulnukliikide osakaal väga suur Liikide arv on tihti tänu servaaladele suur kuid poulatsioonid on väikesed ja üksteisest eraldi. Mitmed loomaliigid tulevad linnadesse kuna siin on hõlbus toitu leida ja toidukonkurente on vähe. Näiteks linde meelitab linna inimese tegevusest tulenev jääksoojus ning suur toidu hulk. Piiravaks teguriks võib neile olla turvaliste pesapaikade vähesus.

6. Linn kui elukeskkond Juba praegu elab 80% eurooplastest linnades ning ennustatakse, et aastaks 2050 elab linnades 2/3 maakera elanikest. Seega on linnakeskkond muutumas paljudele inimestele ainsaks või peamiseks kohaks, kus loodusega üldse kokku puututakse.

7. Linnaelustiku väärtus Linnaelustik võib toimida süsinikuhoidlana õhusaaste ja liiklusmüra vähendajana,võib parandada mikrokliimat ja leevendada üleujutusi. Rohealade olemasolu parandab linlaste elukvaliteeti, kuna loob eeldused sotsiaalseks suhtlemiseks, puhkamiseks ja tervise edendamiseks. Kõigele lisaks võivad puude olemasolu ja vaated loodusmaastikule suurendada kinnisvara väärtust 6–18%

8. Linnaelustiku väärtus Näiteks Euroopa suurlinnades asuvatel Natura-aladel elab teadaolevalt vähemalt 85 linnudirektiivi I lisa liiki ning 65 elupaigadirektiivi II lisa liiki Mõnes Suurbritannia piirkonnas on tervenisti 70–80% regiooni haudelinnustikust asunud elama linnadesse. Linna taimestiku nimekirja pikkus sõltub elanike arvust. Näiteks Kesk-Euroopas kasvab 400 000elanikuga linnas ligikaudu 900 soontaimeliiki, 2 miljoni elanikuga linnas aga juba 1400 liiki.

9. Linnaelustiku väärtus Linnade taimestikus täheldatakse pärismaiste taimeliikide arvu vähenemist. Samuti on ebasoodsamas olukorras risoomiga ja sibultaimed, puhmastaimed, veelembesed ja oligotroofsed taimed. Kindel eelis on aga üheaastastel, sooja ja kuivalembestel ning mürke taluvatel liikidel. Nende hulgas on arvukalt eksootilisi võõrliike, kelle naturaliseerumine ja levimine saab alguse aedadest, parkidest, kalmistutelt ja haljasaladelt.

10. Linnad kui evolutsiooni kiirendajad Linnades toimub evolutsioon ja kohastuminekiiremini kui mujal ning alatasatekib juurde uusi taksoneid, mis on spetsiaalselt kohastunud linnatingimustele. Näiteks Kesk-Euroopa linnades on uusi taksoneid registreeritud kuningakepi, priimula ja astri perekondadest.

11. Hoiakud linnalooduse suhtes Suhtumine linnaelustikku on väga varieeruv ning sõltub niiühiskonna kui iga inimese taustast ja hoiakutest. Hoiakud on aga harva ühesed, nagu näitab nn linnametsa paradoks. Paradoks seisneb selles, et kuigi inimesed peavadlinnametsi ja rohealasid linnades vajalikeks ja asendamatuteks, kardavad nad seal käia. 39% naistest ja 18% meestest tunnevad end Londoni rohealadel liikudes ebakindlalt ja enamik emasid eilaseks oma lastel seal ilma järelevalveta mängida.

12. Linnaelustiku kaitse Eestis Suure sammu linnaelustiku kaitseks on astunud Tallinn, kus on valminud “Tallinna rohealade teemaplaneering”. Teemaplaneering hõlmab rohealasid ja nende väärtusi. Kuid linnade bioloogilised väärtused ei asu kaugeltki mitte kõik rohealadel. Sama tähtsad ning paljude liikide puhul veelgi tähtsamad paigad on näiteks aiad, hooned, teeservad, jäätmaad, tööstusalad. Seevastu arengukava või planeeringut, mis hõlmaks nendegi esmapilgul väärtusetute paikade bioloogilisi väärtusi, Tallinnal ega teistel linnadel pole.

18. Parimas olukorras on kõigetoidulised, kes leiavad linnas inimeste toidujäätmete näol aastaringse rikkaliku toidubaasi. Siia rühma kuuluvad hakk, varesed, kajakad, rotid. Samal toidul on ka osa kiskjaid: koerad ja kassid.

20. Pärnumaa kaitsealad 2007 aasta seisuga on Pärnumaal 64 kaitseala. Kaitsealade hulgas on 34 looduskaitseala, 13 maastikukaitseala, üks rahvuspark 16 kaitse-eeskirjata kaitseala, 32 kaitsealust parki. Lisaks on siin 42 hoiuala.

21. Pärnumaa kaitstavad üksikobjektid Pärnumaal on üksikobjektidest kaitse all 19kivi ja rändrahnu. Neist esimesed Kivimurru rändrahn ja Rehekivi võeti kaitse alla 1937 aastal Puid ja puuderühmi on 2006 aasta seisuga kaitse all 59. Lisaks 4 puiesteed. Esimene kaitse alla võetud puu Pärnumaal oli Koonga vallas kasvav Panga tamm

22. Kaitsealad Pärnu linnas Pärnu linnas on üks looduskaitseala: Pärnu rannaniidu looduskaitseala Kaks maastikukaitseala: Niidu maastikukaitseala ja Pärnu maastikukaitseala. Kaks hoiula Pärnu lahe hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala Pärnus on kaitse all on kuus parki: Annemõisa park, Lydia Koidula park, Munamäe park, Rannapark, Vana park (Pärnu esimene park rajatud 1831.a.) ja Valli park.

24. Pärnu rannaniidu looduskaitseala Väärtuslikud elupaigad on siin põhiliselt rannaniidud ja roostikud, aga leidub ka valgeid luiteid. Siinsed sonnid ehk omapärased riimveelised väikeveekogud kätkevad haruldasi kooslusi ning pakuvad häid pesitsusvõimalusi lindudele. Et sonnide seisundit parandada, oleks vaja taastada nende ühendus merega. Nõnda rikastuks ja stabiliseeruks nende elustik, teisest küljest aitaks see neil toimida looduslike biotiikidena: puhastussüsteemina linnast imbuvale saastele.

25. Villane katkujuur Harilik katkujuur Foto Merike Palginõmm

26. Balti sõrmkäpp Pärnu rannaniit on teadaolevalt ainuke sileda kardheina kasvukoht Eestis. Siin kasvab ka Eesti suurim balti sõrmkäpa populatsioon: 1997. aastal loendati üle 10 000 taime! Tänaseks on see populatsioon oluliselt vähenenud

27. Pärnu rannaniidu looduskaitseala Foto Merike Palginõmm

28. Kõrkja roolindAcrocephalus schoenobaenus Kõige arvukam värvuline Autor: GabrielBuissart GNU Free Documentation License

29. Liivatüll Charadrius hiaticula Autor Andreas Trepte Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L

30. Mustsaba-vigle Limosa limosa Hans Hillewaert Creative Commons Attribution ShareAlike 2.5 L

31. Hänilane Motacilla flava Autor :Wojsyl; GNU Free Documentation License

32. Niidu maastikukaitseala Foto Merike Palginõmm

33. Niidu maastikukaitseala Foto Merike Palginõmm

34. Pärnu jõe hoiuala Foto Merike Palginõmm

35. Jõesilm Lampetra fluviatilis released under GFDL by M.Buschmann

36. Pärnu Vanapark Foto Merike Palginõmm

37. Pärnu vanapark Foto Merike Palginõmm

38. Lydia Koidula park Foto Merike Palginõmm

39. Rannapark Foto Merike Palginõmm

40. Rannapark Foto Merike Palginõmm

41. Vallipark Foto Merike Palginõmm

42. Vallipark Foto Merike Palginõmm

43. Kaitsealusd üksikobjektid Pärnus Peksumänd Tamm Kooli tn 3 Tamm Kooli tn 5 Tamm Suur-Posti tn 2 Tammed Alevi kalmistul 5 tk Pärnad Alevi kalmistul 2 tk

44. Peksumänd Tammiste mõisa peksumänd kasvab praegu Pärnu linna piiril, aadressil Tammiste 1, kus asub Tammiste hooldekodu. Kidur, pooleldi kuivanud võraga puu asub haljasalal keset muruplatsi. Männi kõrguseks mõõtis H. Relve 1998. a. 12 m ja tüve rinnasümbermõõduks 154 cm. Võetud puiduproovi järgi oli ta ligi 300-aastane. Pärimuse järgi kannab mänd säärast nime seepärast, et selle külge seotud pärisorje ja antud neile karistuseks ihunuhtlust.

45. Pek Peksumänd Pärnus Foto Merike Palginõmm

46. Kadakatäks Saxicola rubetra Autor: Marek Szczepanek: GNU Free Documentation License

47. Punaselg õgija Lanius collurio Autor Artur Mikolajewski GNU Free Documentation License

48. Kahelehine käokeel Platanthera bifolia Photographed by Algirdas GNU Free Documentation License

49. Kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata Autor: Franz Xaver GNU Free Documentation License,

50. Soo neiuvaip Epipactis palustris Autor: Hans Hillewaert GNU Free Documentation License

51. Kivisisalik Lacerta agilis Autor: Piotr Podsiadły, GNU Free Documentation License

52. Tänan kuulamast!