Kursuse materjal lasteaia õpetajatele

1. Loomad lasteaia õues Putukad ja muud selgrootud (I moodul ) 28.09.2010 Paide Sirje ja Georg Aher

2. Putukad Putukad moodustavad üle poole kõikidest tänapeval tuntud taime- ja loomaliikidest http://www.globalchange.umich.edu/globalchange2/current/lectures/biodiversity/chart1.jpg

3. Putukate arv Eestis Eestis on seni kindlaks tehtud ca 10000 putukaliiki. Arvatavasti võiks meil elada 20000-21000 liiki.

4. Millised me putukad oleme? Meil on: kuus jalga kolmeosaline keha meil on enamasti kaks paari tiibu hingame hingamistorukeste e. trahheede kaudu areneme moondega

5. Kõige suurem putukas Hiidpõrnikas Dynastes hercules Kõige suuremaks putukaks loetakse 17 cm pikkust hiidpõrnikat kes kaalub 37,5 grammi. http://rericcardo.files.wordpress.com/2008/05/beetle.gif

6. Suurim parv. Suurimaid parvi moodustavad kõrbetirtsud (Schistocerca gregaria) (Orthoptera). Üks selline parv kattis 1954. aasta varakevadel Keenias 200 km² suuruse maa-ala. Ühe ruutkilomeetri kohta tuli 50 miljonit, kogu parve suuruseks hinnati 10 miljardit tirtsu. Sellisest parvest jäi maha ainsagi rohulibleta must maa.

7. Kõige kiirem lendaja Seni suurim usaldusväärne registreeritud lennukiirus, mõõdetuna vabalennuna looduses, kuulub tondihobulaste sugukonna kiilile Austrophlebia costalis ning see on 98 km/h. Parmudel Hybomitra hinei (Diptera: Tabanidae) on emast jälitava isase lühikese lennusööstu kiiruseks mõõdetud koguni 145 km/h. Väga suureks putukate lennukiirus minna ei saa, sest õhutakistus võiks nad purustada Hybomitra hinei

8. Putukad Jan van Kesseli õlimaal aastast 1653

9. Kattetiib (eestiib) Kahetiivalise tiivad Lennutiib (tagatiib) Sihktiivalise tiivad http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/putukad/tiivad_nahktiivaline.jpg Mardika tiivad

10. lihased tiib liigesed

11. Mardikate elutsükkel vastne munad nukk valmik

12. Coccinella septempunctataseitsetäpp-lepatriinu Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 10 millimeetri pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neist üle 50 liigi. ) V.A. Timokhanov: pictures of beetles for scientific and popular books http://www.zin.ru/Animalia/coleoptera/images/h_200/Coccinella-septempunctata-v.jpg

13. Lepatriinud Lepatriinud on üldjuhul röövloomad, kes toituvad peamiselt lehetäidest. Lehetäisid söövad ka lepatriinude vastsed

14. Kakstäpp-lepatriinu ja seitsetäpp-lepatriinu

15. Kuldpõrnikas Cetonia aurata Põrniklased on mitmesuguse suurusega (2-41 millimeetrit), Paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama

16. Kuldpõrnikas Põrniklaste valmikud toituvad peamiselt taimede lehtedest ja õitest, lendavad enamasti juunis-juulis. Põrniklaste vastsed on valged, paksud, kõvera kehaga tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades.

17. Maipõrnikas 2-2,5 cm Maipõrnikas toitub tamme, haava ja teiste puude noortest lehtedest. Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi arenenud ja sarnanevad väikese lehvikutega. Tundlad on haistmiselundiks

18. Maipõrnikas Maipõrnika lendlus kestab 20-25 päeva, jaheda kevadega kauemgi. Leidnud sobiva munemispaiga, kaevub põrnikas 10-20 sm sügavusele pinnasesse ning muneb korraga 20-30 kanepiseemnesuurust muna. Seejärel tuleb ta uuesti maapinnale, toitub ja siirdub mulda uue kogumiku munemiseks. Kokku on ühel emasel 60-80 järglast. Pärast munemist sureb põrnikas peagi..

19. Maipõrnikas Tõugud (konud) kooruvad munadest 25-40 päeva pärast. Noore tõugu esimeseks toiduks on taimejäätmed, hiljem taimede juured. Vastse iga kestab 3-5 aastat. Ta kasvab iga aastaga suuremaks ning hävitab üha rohkem juuri. Suvel tegutseb konu mullas kuni 10 meetri raadiusega maa-alal. Tavaliselt neljandal suvel nukkub, et 1-2 kuu jooksul muunduda täiskasvanud mardikas. Sügisene mardikas ei välju mullast enne järgmise aasta maikuud.Maipõrnikad ei ole igal aastal arvukad, nende massiline esinemine kordub 4-5 aasta tagant

20. Carabus granulatussõmerjooksik Jooksiklased (Carabidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Inglise keeles ongi nende nimi ground beetle 'maapinna mardikas'. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. V.A. Timokhanov: pictures of beetles for scientific and popular books

21. Sääsk

22. Sääsed

23. Kuklaste pesa

25. Palu-härghein

26. Sipelgad pesal ennast soojendmas

27. Sipelgad

28. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Ant_SEM.jpg

29. Sihktiivalised Sihktiivalised on putukate selts, kuhu kuulub üle 20 000 liigi. Eestist on neid leitud vähe: 39 liiki. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes maades Selts jagatakse kaheks alamseltsiks pikatundlalised(Dolichocera s. Ensifera) ja lühitundlalised (Brachycera s. Caelifera). Lühitundlalisi on tunduvalt rohkem kui pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13 000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud 27 ja 12. Eestis on tuntumad sihktiivaliste sugukonnad: ritsiklased (Tettigoniidae) ja tirtslased (Acrididae)

30. Tirtsud ja ritsikad

31. Ritsikate kaitsevärvus

32. Ritsikate kaitsevärvus

33. http://www.youtube.com/watch?v=4Tb32d7sPsY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=JcwqSN9mWwo&feature=more_related

34. Sinisäär tirts

35. Kuidas ritsikad heli tekitavad? Paljudel sihktiivalistel on võime tekitada ja vastu võtta heli. Siin on samuti mõlema alamseltsi puhul läinud areng erinevat rada pidi. Pikatundlaliste helitekitamise aparaadiks on ainult eestiivad. Parema eestiiva alusel asub õhuke läbipaistev tugeva soonega raamitud ala (peegel). Vasaku eestiiva alusel paikneb “poogen" - samuti tugeva soonega ümbritsetud piirkond. Poognat ümbritsev jäme soon on aga kaetud ogakestega. Siristamise ajal hõõrutakse neid ogakesi kiiresti vastu peegli servasoont, peegel võimendab tekkivat heli.

36. Kuidas tirtsud heli tekitavad? Lühitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja tagajalgade abil. Tagareite siseküljel paikneb rida hambakesi, kattetiibade üks soon on aga väga tugev ja jäme. Jalgu hõõrutakse heli tekitamiseks vastu tiiba. Harvem on süsteem vastupidine - hambakesed paiknevad tiivasoonel, reiel on sile kiiluke, mille vastu neid hõõrutakse.

37. Herilane Mürginõela pistega või lihtsalt tugevate suiste abil surmab herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide eritistest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide,õunte, pirnide ja marjade mahla.

38. Kimalane

39. Herilased Kõige paremini on tuntud aga metsaherilaste (Dolichovespula) pallikujulised pesad. Herilased ehitavad pesi vee ja süljega niisutatud ja hästi läbimälutud kõdupuidust, mis on sarnane sellega, mida inimene rakendab paberivabrikutes. Tugevate suiste abil pureb herilane puukiud hästi peeneks ja immutab selle oma rinnanäärme nõrega ja valmistab saadud massist nii kärjekannud kui ka pesakatted

40. Kärbes

41. Sirelased

42. Kes on pildil?

43. Kes on pildil?

44. Pääsusaba röövik

45. Pääsusaba

46. Verikireslane

47. Kiilid

48. Kiil toitumas

49. Kiilid paaritumas

50. Munev tondihobu

51. Kiilivastne saagijahil

52. Tuhatjalgsed Tuhatjalgsed elavad maapinnal või kõdus. Toiduks on enamasti taimejäänused. Põhiliselt tegusevad hämaras ja öösiti. Päeval peidus kõdus. Päljunemiseks muneb emasloom munad mullakäikudesse, kus neis kooruvad vastsed. Vastsetel on alguses vaid mõned kehasegmendis, kuid iga uue kestumisega tuleb neid juurde.

53. Tuhatjalgse pea

54. Sajajalgsed Sajajalgsed on röövtoidulised loomad, kes püüavad saaki tugevate lõugadega. Tihti on mürgised.

55. Puugid

56. Ristämblik Ämblike elab Eestis üle 520 liigi. Üks tuntumaid on ristämblik

57. Ristämblik pakitud herilasega

63. Keldrikakand Keldrikakand kena kakandkeldris söönd ja keldris kakandPole keldrist väljas käinud,pole välisilma näinud.Kõik, mis kehtib keldri õhus,Kehtib ka ta peas ja kõhus.Ta ei ole isehakand,Ta on sünnist saati kakand. H.Runneli luuletus

64. Liblikate kohvik Liblikate kohviku menüü: Kohvikus pakutakse energiajooki, mis valmistatakse järgmiselt: võta liiter õlut, selles lahusta fariinsuhkrut ja tükike pärmi. Segu jäta soojas ruumis paariks päevaks käärima. Kui tunned tugevat käärimise lõhna on segu valmis.

65. Liblikate kohvik Kasutada võib ka odavat punast veini, millesse on lahustatud niipalju suhkrut kui palju lahustub. Võib katsetada ka mee vesilahusega. Segusid võib pintseldada puu tüvdele ja okstele. Peaks juurde meelitama nii öö-kui päevaliblikaid. Võib ehitada ka spetsiaalse kohviku nagu näiete järgmistelt piltidelt.

66. Liblikate kohvik http://cc.joensuu.fi/~ehuttune/d_perhosia/perhosbaari_e.JPG

67. Vaatlemine

68. Vaatlemine ja küsimuste esitamine

69. Lähem uurimine

70. Nõuanded õpetajale lastega suhtlemiseksJoseph Cornell, Sharing Nature with Children, 1979 1. Õpetage vähem, jagage rohkem. Selle asemel, et õpetada fakte looduse kohta (selle taime nimi on...), tuleks jagada oma tundeid, mis looduses tekivad. 2. Olge osavõtlik. Kuulake kõiki küsimusi ja kommentaare, need võimaldavad suhelda ja hoiakuid kujundada.

71. Nõuanded õpetajale lastega suhtlemiseksJoseph Cornell, Sharing Nature with Children, 1979 3. Tõmmake laste tähelepanu viivitamatult endale. Andke igaühele osalemisvõimalus, suunake ja juhendage. Andke mõista, et nende avastused on ka teile huvitavad. 4. Vaadake ja kogege enne, rääkige pärast. Ärge tundke end halvasti, kui te ei tea taimede ja loomade nimesid. Nimed on pandud inimese poolt, vaadake elusolendit sellisena, nagu ta tegelikult on. 5. Tehke kõike rõõmuga ja pühendunult. Lapsed võtavad üle õpetaja hoiakud.