1. Aktiivne ja turvaline koolipäev Sirje ja Georg Aher 16.12.2009

2. Projekti ametlik nimi Central Baltic INTERREG IV ASAFE AND ACTIVE SCHOOLDAY lühend SAS Kesk-Läänemere piirkonna Interrreg IVA programmi projekt “Turvaline ja aktiivne koolipäev” Koostööpartnerid : Tallinna Haridusamet Turu Haridusamet

3. Osalejad Tallinnas 45 kooli Turus 44 kooli

4. Projekti kestus Projekt kestab 3, 5 aastat Projekti lõpp on planeeritud detsembriks 2012

5. Projekti algatamise põhjus Turu ja Tallinna linna ühiseks vajadusteks on arendada niisugust kooli organisatsioonikultuuri ja füüsilist keskkonda, mis on jätkusuutlik ja vastab kaasaegse ühiskonna ootustele.

7. suurendada osalemist ning sidusust koolis

8. tugevdada “meie” tunnet koolis

11. Passiivisten mukaan saaminen

12. Terveyden edistäminen

13. Syrjäytymisen ehkäisy

14. Yhteistyö terveydenhoitajien kanssa

17. reissari, liikuntapäiväkirja

18. yhteistyö terveydenhoitajan kanssa

21. Välituntiaktivaattorikoulutus

23. yläkoulut, lukiot ja TAIHankkeen päälinjat Alahankkeet LIIKUNNASTA HYVINVOINTIA JA VIIHTYISYYTTÄ KOULUUN – Turun koulut liikkeelle -hanke (Anu Oittinen, www.koulutliikkeelle.fi)

24. PROACTIVE METHODS AND ENVINRONMENTS

25. PARTICIPATION AND INVOLVEMENT

26. Projekti eesmärgid Suurendada laste aktiivseid ajaveetmise võimalusi vahetundides ja pärast tunde. Aktiviseerida õpilasi ise oma vaba aega organiseerima Anda koolide kasutusse lisavahendeid õpilaste vahetundide ja koolipäeva järgse aja sisustamiseks Koolitada koolide meeskondi oma koolikeskkonda arendama ja turvalisemaks muutma

27. Mis hakkab toimuma? Projekti käigus organiseeritakse kohtumisi, seminare ja koolitusi ideede ja konkreetsete innovaatiliste tegevuste genereerimiseks kooli tasandil ning võimaldamaks ideede ja kogemuste vahetust. Projektis on kavandatud tegevused, mis loovad võimaluse innustada lapsi ja noori aktiivselt elama, suurendavad kaasatust ja osalemist ning loovad uusi partnerlusmudeleid õpilaste heaolu ja osalemise tagamiseks koolis.

28. PROJEKTI TASANDID Projekti käiku jälgivad ja hindavad ülikoolide uurijad

29. Mida koolid saavad? Arendada välja oma kooli vajadustest lähtuv õpilaste vahetundide ja koolipäeva järgne tegevuste süsteem. 2010 -2012 aastani igal aastal ca 1000 eurot õpilaste tegevuste organiseerimiseks vajalike vahendite ostmiseks. 2010 - 2012 aastani igal aastal 10000 krooni aastas lisatasuks koolisisesele projektijuhile. Koolitusseminarid Eestis ja Soomes.

30. Töö koolides Igas koolis luuakse vähemalt kolmeliikmeline töögrupp, kes algatab koolis vajalikke tegevusi ja suhtleb tegevuste planeerimiseks ja kogemuste vahetamiseks teiste koolide töörühmadega nii Tallinnas kui Turus.

31. probleeemid Lapsed ei oska kasutada oma vaba aega. Oma aega lihtsalt raisatakse Koolivägivald, moraalne vägivald, küberkiusamine, internetiohud ja vähemal määral füüsiline vägivald Vahetundis pole midagi mõistlikku teha, pikapäeva tegevused lastele igavad. 5.-7. klassis suured probleemid – õpilased stressis, sest varasem õppesüsteem muutub. Õpilaste suhted sassis. Kuidas laps jõuab kooli, kooliümbruse parkimiskorraldus. Kuidas laps saab turvaliselt koolimajja.

32. Probleemid Kuidas põhikooli riskirühma õpilasi sidustada kooliga? Lapsed istuvad arvuti taga, vaja midagi, mis viiks lapsed arvutist eemale. Koolis kõrge müratase. Õuesõppe võimalused piiratud, vahetundide sisuks jooksmine, vaja oleks selle energia kanaliseerimine mingiks mõistlikuks tegevuseks. Palliplatse jm kooliõue ei kasutata efektiivselt.

33. Probleemid Õpilastel pole tervisliku eluviisi harjumusi Õpilastel on vähene algatusvõime – ootavad “valmisasja” kätte Tundidejärgsel ajal kogunetakse kooliõue, kuid ei leita mõistlikku tegevust Madal suhtlemisoskus väljendub ebaviisakas käitumises Laps puutub perega vähe kokku – vanematel on tööd palju, aega vähe, või muud huvid, mis ei jäta lapsele aega Õpilased ei ole motiveeritud osalema oma kooli korrashoidmises, teevad tööd käsu korras

34. Tulemused Vahetunnid on sisustatud, õpilased vahetundideks õues, on loodud spordivõimalused. Õpilased püüavad veeta vahetundi õues, vahetundides organiseeritud tegevus, lapsed teatud tiivas harjutatud olema vaikselt ning oskavad erinevates situatsioonides erinevalt käituda, koolis on laste käsutuses vahendeid, mida nad ise saavad kasutada. Lapsed on harjunud, et aktsepteeritakse teiste vajadusi. Lapsed saavad koolis kauem olla.

35. Tulemused Suureneb tolerantsus, tekib kooliperes oma kooli tunne, tekivad sõbralikud suhted koolipere eri vanuseastmete vahe Vahetundide tegevused muutunud rutiiniks. Töökorraldus on välja kujunenud. Kasvab õpilase teadlikkus oma aja planeerimisel. Õpilane suudab ise oma tegevusi organiseerida. Plats olemas õues mängimiseks, vahetunnid oleksid hästi organiseeritud, oleme keskkonnasõbralik kool.

36. Tulemused Kool palju sõbralikum, rohelisem, iga õpilane uhke, et õpib meie koolis, koostöö lastevanematega paranenud. Veelgi parem koostöö lasteaedadega. Õpilaste ja õpetajate suhted paremad, koolis traditsioonilised nädalad ja kuud, kus hoopis teistmoodi sisustatud vahetunnid,

37. tulemused Lapsed julgemad, oskavad leida mõistlikku tegevust, oskavad teistega rohkem arvestada. Paraneb õpilaste algatusvõime. Tekib tahtmine ise midagi algatada Koostöö, üksteisemõistmine paraneb, väheneb ükskõiksus, Koolis lahendatakse kõik probleemid rahumeelselt. Väheneb nii õpilaste kui õpetajate stress

38. Tulemused Õpilaste käitumiskultuur paranenud (riietus, tervitus, paraneb koostöö vanematega, on välja kujunenud tsoonid, lastel oleks kooli õues sporti teha, arenevad koostöö suhted naaberkoolidega Õpilaste ja õpetajate suhted paremad On saadud uusi järgimist väärivaid ideid Küsitlus on aidanud saada ülevaadet koolis toimuvatest protsessidest ja sellest, millised valdkonnad toimivad Uuring näitaks ära valdkonnad/väärtused, millega peaks tegelema

39. Tulemused Mürafoon koolis alaneb. Lapsed, kes midagi ei tee, saades võimaluse koolis midagi teha, hakkavad ise aktiivsemalt tegutsemisvõimalusi otsima. Maja kujundatud, loodud näituse pinnad, lastele on loodud askeldamise ja rahuliku äraolemise võimalused.

40. Tähtajad ja ülesanded Koolide 2009/2010. õppeaasta tegevuskavad palume saata 5.veebruariks 2010. Tegevuskava vormi riputame kodulehele. Tegevused algavad motivatsioonikirja kirjutamisest. Oma tegevustest palume pidevalt infot anda kodulehe kaudu. Rõhuasetused - Mis? Millal? Kuidas? Kes? Miks? Fotode kodulehele paigutamisel palume jälgida, et õpilaste näod poleks selgelt äratuntavad (kui pole saadud luba näopilte üles riputada)

41. Tähtajad ja ülesanded Kui kajastate projekti tegevusi kooli lehes või mingis muus meedias, siis palun saatke koopia artiklist aadressile sirje@hared.ee Koolide töörühmade juhtide seminar toimub 17. veebruaril 2010 Direktorite seminar toimub septembri lõpus 2010 Projektijuhtide reis Turku toimub 9-10.11.2010

42. Tähtajad ja ülesanded Kevadel vajalike vahendite ostude nimekiri esitada hiljemalt 6. märtsiks 2010. NB! Et vahendeid saaks veel sel õppeaastal kasutada, palume esitamisega mitte hilineda! Kõik ostud peavad olema seotud projektitegevustega ning nimekirjale lisatud teave, milleks ja kelle jaoks midagi kavatsetakse kasutada. II poolaasta ostude nimekirja palume esitada 1.juuniks 2010

43. http://www.safeandactiveschoolday.eu/

44. rühmatöö Igaüks leiab ennast huvitava teema, kuid rühmas ei tohi olla üle 12 liikme Vahetundide sisustamine (kooliastmeti) Viisaka käitumise ja suhtlemisoskuse kujundamine Koolitee ja kooliõue turvalisemaks muutmine Kooli ruumide tsoneerimine Tundidejärgse aja sisustamine Erivajadustega laste vaba aja probleemide lahendamine Kooli väärtuste avaldumine igapäevaelus Tervisliku eluviisi edendamine Millist kasu võiks koolidele tuua ülikooli uurimisrühm?

45. Küsimused? Ettepanekud? Tänan kuulamast!