Ajalugu

1. Piirivalve teenistuskoerad 1922 - 1937 03. detsember 2004 Kapten Tõnu Lauter

2. Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937 “ 1922 kevadel kerkis päevakorrale piirivalve põhjaliku ümberkorraldamise küsimus, kusjuures tuli kõigepealt kaaluda, missuguse ministeeriumi alla viia moodustatav piirivalve: kaitseministeeriumi , rahaministeeriumi , siseministeeriumi alla.” “ tolli- ja piirivalve ülesanded kujunevad põhijoontes rohkem ühtlaseks , kui seda on politsei ja piirivalve ülesanded – kulude kokkuhoiu mõttes . ” “ kõige otstarbekohasem anda piirivalve tsiviilvõimude kätte ja nimelt teha teda alluvaks siseministrile .” (Politseileht 01.11.1927 nr 43/44)

3. “ Vabadussõja ajal ja sellele järgnevail aastail valvasid meie riigi piiri Sõjaministeeriumile alluvad väeosad . 20. maiks oli kogu Vabariigi piir võetud üle kaitseväe osadelt .” “ 30. mail 1922 Riigikogu võttis vastu seaduse, mille põhjal piirivalve allutati Siseministrile . Selle seaduse täitmiseks Vabariigi Valitsus otsustas 20. septembril 1922 Siseministeeriumis asutada Piirivalve Valitsus , mis asus Toompea lossi Valges saalis .” “ Piirivalve asutajaks oli Siseminister Kaarel Eenpalu .” (Politseileht 01.11.1937 nr 20) Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

4. Piirivalvekoerte koolitus Eestis “ Piirivalve tegelikuks formeerijaks määrati reservist 01. novembril 1922 kindral-major Ants Kurvits . Piirivalve koosseisus oli ainult valitsuse ülem . Kuu aega hiljem määrati kolonel Arved Engman Piirivalve Valitsuse ülema abiks .” “ Piirivalve organisatsioon sai järgmise kuju: keskasutus – staap , kohtadel tegutsevad osad – jaoskonnad, rajoonid ja kordonid . 01. detsembril 1922 Vabariigi Valitsus kinnitas piirivalve koosseisu .” “ Kuni 05. juunini 1922 oli piirivalve korraldamise ja tegutsemise aluseks Piirivalve korpuse seadus .” “ 05. juuni 1922 hakkas kehtima Riigivanema poolt dekreedina antud Piirivalve seadus – vabanesime lõplikult venekeelsest seadusest .” (Politseileht 01.11.1937 nr 20 ja 01.11.1927 nr 43/44) Piirivalvekoerte koolitus Eestis Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

5. Piirivalvekoerte koolitus Eestis “ ... et kui kaovad piirid – kaob maa, kaob riik, kaob rahva vabadus.” Piirivalvekoerte koolitus Eestis Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

6. Piirivalvekoerte koolitus Eestis Piirivalve teenistuskoeri koolitati esialgu Narva-Jõesuus olevas teenistuskoerte õppe rühmas . Õppe rühm asus Narva jaoskonna tegevuspiirkonnas. Sellist õppeasutust nimetati üheks eraldiseisvaks õpperühmaks, tegutsevaid õpperühmasid oli kogu piirivalve peale jaoskondade juures 4. Hiljem tekkis vajadus ühtlustada väljaõpet ning saavutada väiksemate kuludega paremaid tulemusi. Selleks asutati 1930. aasta suvel Irboska jaamas Petseri jaoskonna osana Piirivalve Õpperajoon, mis moodustus põhiliselt 4 endisest õpperühmast. Õpperajoonile seati kaks põhiülesannet : 1) reservist teenistusse võetud üleajateenijate õpetamine ja täiendkursuste korraldamine vanematele piirivalvuritele ning 2) teenistuskoerte kasvatamine, õpetamine ja teenistuskoerte juhtide ettevalmistamine . Piirivalvekoerte koolitus Eestis Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

7. Narva kordoni esine Narva kordoni esine

8. Narva kordoni esine Piirivalve Õpperajoon

9. Piirivalvekoerte koolitus Eestis Raske ülesanne oli õpperajoonil täita piirivalve teenistuskoerte kasvatamisel, väljaõpetamisel ja juhtide ettevalmistamisel, kuna see ala oli alles uus. Üheks peamiseks puuduseks oli teenistuskoerte kasvatamisel ja õpetamisel õpperajoonis vastavate ruumide ja piirivalvele kuuluva mitmekesise maa-ala puudumine. Kahe aastaga saadeti piirile 33 teenistuskoera koos juhtidega. Piirivalve 15. aastapäevaks oli selleks arvuks 58 teenistuskoera, õpperajoon oli tegutsenud 7 aastat. (major J.Labidas 1937) Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

10. Narva kordoni esine Teenistuskoerad Keisar ja Kanni õppustel

11. Piirivalvekoerte koolitus Eestis Põhiliselt õpetati ja kasutati idapiiril saksa lambakoeri , veel olid järgmised koeratõud: dobermann-pinšer, terrier, rottveiler ja boxer . Teenistuskoertele mõeldud ruumid koosnesid: ruumist noortele koertele, ambulantsist, köögist ja aiaga piiratud lahtritega õuest, kuhu paigutati õppustel olevad teenistuskoerad. Õues asusid veel ronimisredelid platvormidega ja takistused hüppamiseks. Õpperajoon asus 1 km kaugusel Irboska jaamast lagedal väljal, mis ei olnud koerte koolitamiseks just kõige parem lahendus. (major A.Kõrgma Piirivalve Õpperajooni ülem) Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

12. Narva kordoni esine Teenistuskoer ronib majja

13. Piirivalvekoerte koolitus Eestis “ Nii on teenistuskoerteks kohased vaid tõupuhtad, proportsionaalse kujuga, tugeva muskulatuuriga, täiesti terved ja tiheda karvakattega kaetud koerad . ” Nõutavad olid järgmised iseloomuomadused: julgus erksus väga peen haistmine hea kuulmine terav nägemine tähelepanelikkus õpetuse vastuvõtlikkus truudus hoolsus (major A.Kõrgma Piirivalve Õpperajooni ülem) Piirivalvekoerte koolitus Eestis 1922 - 1937

15. Narva kordoni esine Kuulus Beovulf