Eesti ajalugu, I kursus.

1. Eestlaste muistne vabadusvõitlus
1208 -1227.
Vana-Kalamaja Täiskasvanune
Gümnaasium
Õpetaja: J.Klausen
2012.a.

2. “kuni kas või põlvepikkune
poisikegi elus on”
Mõiste: Eestlaste muistne
vabadusvõitlus oli osa
Läänemere idaranniku
maades toimuvast
ristisõjast (Liivimaa
ristisõjast), mille käigus
eestlased ajavahemikus
1208-1227 jõuga alistati
ning ristiusku vastu võtma
sunniti.

3. Sõnastik
Paganad – rahvad, kes ristiusku vastu ei
võtnud.
Ordu – rangete reeglitega kinnine
katoliiklik ühing.
Vaimulik rüütliordu – keskaja rüütlite
ühendus, mille liikmed olid korraga nii
mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne
oli katoliku kiriku eest sõdida.

4. Liivimaa ristisõda.
11.-13- sajand – ristisõdade ajastu.
1201. aastal rajas Albert Riia linna.
1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas
Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich
Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade
ordu).
1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu
liivlased ja latgalid.
Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja
Koknese.

5. Liivimaa ristisõja põhjused.
Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma
valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust
Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes
sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega.
Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, et
lõpetada nende rüüsteretke oma aladel.
Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku ja
niimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas välja
ristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad
jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- ja
läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine
ka peaaegu paratamatu.
Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutuste
kaudu valdusi saada.

6. Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade
ordu vapp ja
ordumeistri pitsat
Mõõgavendade
ordu rüütelvennad
kunstniku silme
läbi
Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M
%C3%B5%C3%B5gavendade_ordu

7. Eestlaste võitlus algab.
algab
1208. Aastal tungisid
sakslased koos latgalitega
Ugandisse.
Järgnesid vastastikused
tasuretked.
1210. aasta – Ümera lahing.
Lahingus langesid liivlaste
vanema Kaupo poeg ja
väimees. Eestlased võitsid.
1212. aastal sõlmiti kolmeks
aastaks vaherahu (Turaida
vaherahu).

8. Madisepäeva lahing
• 1215. aastal enne vaherahu lõppu
tegid orduväed sõjakäigu Ugandisse
ja Länemaale ning piirasid Leolet –
Lembitu linnust.
• 21. september 1217 – Madisepäeva
lahing – muistse vabadusvõitluse
üks suuremaid välihahinguid.
Toimus Viljandi lähedal ja lõppes
eestlaste allajäämisega ja
ristimisega.Koos võitlesid mitmete
maakondade malevad.
• Lahingus langesid Sakala vanem
Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.

9. Sõtta sekkub Taani kuningas
Valdemar II.
1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taani
ristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-
Eesti ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimist
ja sõjaliste kindlustuste rajamist.
Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar II
ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa
asehalduri. Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eesti
rahvas ja kehtestada Taani võim Eestis.
Hiljem randusid taanlased Saaremaal ja hakkasid seal
linnust rajama. Kuid saarlased piirasid linnuse ja sundisid
taanlasi alistuma ja saarelt lahkuma.

10. Lahing Tallinna all, 1219.
Legendi järgi said Taani oma
lipu Dannebrogi lahingus
Tallinna all.
Punane valge ristiga lipp kukkus
taevast ajal, kui Taani kuningas
Valdemar II sõdis Lindanise
linnuse lähedal eestlastega 15
juunil 1219 aastal, mille tõttu
taanlased võitsid lahingu.
Lindanise nimetakse mõnes
kroonikas Lindanäs,
venekeelsetes ka Ledenets ja
C.A. Lorentzeni maal, 1809. Kolõvan.
Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Muistne_vabadusv%C3%B5itlus

11. Appi kutsutakse venelased.
Sõjas sakslaste vastu vajasid
eestlased liitlasi. Õnnestus kokku
leppida venelastega, kes sellest sõjast
püüdsid oma kasu saada.1217. aastal
piiras suur novgoradlaste-pihkvalaste
vägi Otepääd. Eestlased sõdisid nii
venelaste, kui ka sakslaste pool.
1224. aastal aitas Tartu linnust kaitsta
Koknese väikevürst Vjatško
(Вячеслав Борисович), kellele
Novgorod oli andnud luba tema Vjatško ja Meelis. Olav Männi
võimu alla sattunud territooriumile mälestusmärk Tartus Toomemäel.
uus riik rajada.See skulptuur pidi Meelis on kirjanduslik tegelane, kuid
Vjatško oli ajalooline isik.
sümboliseerima eesti ja vene rahva Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Skulptuurigrupp_'Meelis_ja_Vjat
%C5%A1ko_Tartu_kaitsel'_Tartus_Kassitoomel,_eestvaade,_20._september_2011.jpg
igavest sõprust.

12. Sõja lõpp
Muhu- ja Saaremaa vallutamine
Kolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusi
Muhu- ja Saaremaa vallutamiseks.
1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale.
Muhu linnus piirati ja vallutati. Tapeti kõik linnuse kaitsjad.
Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjala
kaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik ja
otsustasid alistuda ja end ristida lasta.
EESTI OLI VALLUTATUD.

13. Eestlaste allajäämise põhjused.
Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldud
lühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks.
Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgu
kõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat.
Vastast toetasid Taani ja Rootsi.
Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud –
roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust.
Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste,
latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid.
Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olid
nõrgad. Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud.
Koostööst venelastega suurt kasu ei olnud.

14. Sõjatehnika.
 Heitemasin.
Rekonstruktsioon.(allikas:
http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D
0%B5%D1%82)
Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB
%D0%B5%D1%82)
Piiramistorn.
(Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/
%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-Francis-
Pavisors-and-Moveable-Tower-Assaulting-Castle-1812.jpg)

15. Kaotuse tagajärjed.
Negatiivsed tagajärjed:
Suur hulk inimesi sai surma. Põletati maha talusid, külasid ja
linnuseid.
Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva seast pärit
vanemad, vaid võõrad. Eesti ühiskonna püramidi tippu kuulunud
inimesed langesid talupoegadega samale tasemele või omandasid
uue keele ja identiteedi ja sulasid valitsejate sekka.
Ühiskonna tipu moodustasid nüüd võõra keele ja kultuuri
inimesed, kes elasid eraldatult .Selline olukord takistas eestlaste
kultuurilist eneseteostust ja arengut rahvana.
Positiivsed tagajärjed:
Eestlased olid nüüd katoliikliku Euroopa osa ja Eesti rahval tekkis
võimalus lähemalt tutvuda Lääne-Euroopa kultuuriga

16. AITÄH!
Varbola
linnuse müüri
varemed.