1. Kaari Adamsoo 12.Klass Füüsika Tähistaevas päeval ja öösel

2. on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Täht

3. Päeval kaovad planeedid ja tähed pimestavasse päikesevalgusesse, seega pole päeval näha muid tähti, kui ainult Päikest. Tähistaevas päeval

4. Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päike

5. Selgel õhtul võib taevas näha korraga paari tuhandet tähte, kuid tänavavalgustusest hallis linnataevas paistab neist vaid mõnisada heledamat Tähistaevas öösel

6. Kui vaadata täiesti pimedat taevast , võib seal näha muudki kui üksnes tähti ja planeete. Üle kogu taeva ulatub nõrgalt helendav riba, mida kutsutakse linnuteeks. Linnutee valgus koosneb lugematu arvu nõrkade tähtede ühtesulandunud kiirgusest. Tähistaevas öösel

7. Tähistaeva pöörlemine Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese.

8. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva pöörlemine

9. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelset ringjoont. Seal on taevas kogu aeg ühed ja samad tähed. Tähed ei tõuse ega looju kunagi. Tähistaeva pöörlemine

10. Meil ei ole horisont ja taevaekvaator paralleelsed, mistõttu esineb meie taevas tõusvaid ja loojuvaid tähti. Eestist vaadatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis teevad taevas täisringi, ilma et nad laskuksid allapoole horisonti. Selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähedasteks ehk tsirkumpolaarseteks tähtedeks. Eestist nähtav tähistaevas

11. Ülejäänud tähed tõusevad idast ( või kagust või kirdest, sõltuvalt tähe käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel läänes ( või käändest sõltuvalt vastavalt edelas või loodes). Eestist võib näha ka taevaekvaatorist lõuna pool olevaid tähti, st. tähti, mille kääne on väiksem kui null kraadi. Need tähed ei tõuse kuigi kõrgele ja nende teekond lõunataevas on lühike. Eestist nähtav tähistaevas

12. Üks osa tähtedest ei tõuse meie taevasse kunagi. Kui tahame näha tähti taeva lõunapooluseni välja, peame minema vähemalt Maa ekvaatorile. Eestist nähtav tähistaevas

13. Tähtkujud Tähtedest moodustunud silmapaistvamatele kujunditele ja heledamatele tähtedele on inimene andnud nime. Läbi aegade on maakera erinevais paigus pandud neile väga erinevaid nimesid.

14. Tähtkujud