1. 1
TARTU CENTRE
FORCREATIVE
INDUSTRIES
COLOUR
YOUR
IDEASTartu Loomemajandus-
keskus
Part-financed by the European Union
(European Regional Development Fund)
TELLIJA: AS TARTU LOOMEMAJANDUSKESKUS
TÄITJA: OÜ POSITIUM LBS
TARTU LOOMEMAJANDUSE
INSTITUTSIOONIDE JA OLUKORRA
KAARDISTAMINE
Tartu
2011
OÜ PositiumLBS, Õpetaja 9, 51003 Tartu, Eesti
Reg. nr. 10883762, Swedbank 221020601776
Tel +372 734 1144
positium@positium.ee
www.positium.ee

2. 2
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................4
1. Loomemajandus ...................................................................................................................... 5
1.1 Loomemajanduse mõiste ....................................................................................................... 6
1.2. Loomemajanduse kontseptsioon ........................................................................................... 6
1.3. Loomemajanduse roll linna arengus ...................................................................................... 7
Andmed ja metoodika .............................................................................................................. 9
Uuringu tulemused ................................................................................................................. 13
3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade ........................................... 13
3.2. Tartu linna loomemajandus fookusgruppide intervjuude põhjal ...........................................19
3.2.1 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur ........................................................................... 20
3.2.2. Film, video ja fotograafia............................................................................................... 21
3.2.3. Disain ........................................................................................................................... 22
3.2.4. Tants ja teater .............................................................................................................. 23
3.2.5. Festivalide korraldamine ............................................................................................... 25
3.2.6. Kirjastamine ja kirjandus ............................................................................................... 26
3.2.7. Ajakirjandus ................................................................................................................ 28
3.2.8. Kujutav kunst ............................................................................................................... 29
3.2.9. Tarbekunst ja käsitöö ................................................................................................... 30
3.2.10. Muuseumid ja raamatukogud ..................................................................................... 32
3.2.11. Muusika ..................................................................................................................... 33
3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused ......................................................35
3.4. Ankeetküsimustiku tulemused ............................................................................................. 35
3.5. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel ............................................................................ 46
3.6. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabeli ristanalüüs.......................................................... 49
3.7. Loomemajanduse võrdlus Tartu ettevõtlusega .................................................................... 54
Tartulinnaloomemajandusearendamine...............................................................................56
4.1. Loomemajanduse üldised trendid Eestis ja Euroopas ning üldised soovitused arengu
soodustamiseks ......................................................................................................................... 56
4.2. Soovitused Tartu linna loomemajanduse arendamiseks ....................................................... 58
4.3. Tartu linna loomemajanduse arendamise prioriteetsed valdkonnad ...........................64

3. 3
Kokkuvõte .............................................................................................................................. 68
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 71
Lisa 1. Uuringu raames toimunud fookusgruppide intervjuude kava ........................................... 73
Lisa 2. Ankeetküsimustik loomemajandusinstitutsioonidele ........................................................ 74
Lisa 3. Uuringus kasutatud loomemajanduse institutsioonide EMTAK koodid ............................ 81
Lisa 4. Tartu Loomemajanduse institutsioonide paiknemine registreerimisaadresside järgi ......... 85
Lisa 5. SA Tartu Loomemajanduskeskuse tegevuskava uuringus toodud soovituste
elluviimiseks 2011 – 2013 ..............................................................................................................79

4. 4
Sissejuhatus
Käesolev uuring „Tartu loomemajanduse ettevõtete ja olukorra kaardistamine “ on valminud projekti
Urban Creative Poles raames. Uuringu on koostanud Tartu Loomemajanduskeskuse tellimusel OÜ
Positium LBS.
Töö eesmärgiks oli kaardistada Tartu loomemajandussektori alavaldkondade hetkeseis ja
arengusoovid. Töö teostamisel lähtuti vastavast juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of
SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011).
Uuringu aluseks olid 2011.a. mais ja juunis läbiviidud fookusgruppide intervjuud alavaldkondade
esindajatega, küsimustiku kaudu kogutud statistiline info ja Äriregistrist saadud andmed Tartus
tegutsevate loomemajandusettevõtete kohta. Olemasolevaid andmeid analüüsiti SWOT meetodil.
Töö koostamise käigus on tutvutud ka teiste Eestis tehtud loomemajanduse uuringutega. Eesti
on loomemajandussektori piiritlemisel toetunud Suurbritannias väljatöötatud definitsioonile, seda
teatavalmääraltäiendadesjameieoludegakohandades.EestiKonjunktuuriinstituudiuuringus„Eesti
loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus” (2009), mis on esimeseks loomemajanduse alaseks
tööks Eestis, on defineeritud loomemajandus järgnevalt: „Loomemajandus on majandussektor,
mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma
heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandiloomise ja kasutamise”.
Uuringu teostas Positium LBS töögrupp (Ederi Ojasoo, Liisi Nõgu, Mari-Liis Lamp, Erki Saluveer).
Autorid tänavad Tartu Linnavalitsust, Tartu Loomemajanduskeskust, kõiki uuringus osalenud
loomemajandusega seotud institutsioone ja EMT-d võimaluse eest teostada uuenduslikku
andmeanalüüsi
Sissejuhatus

5. 5
Loomemajandus
1.1 Loomemajanduse mõiste
Loomemajanduse käsitlused on üpris laiad. Mitmed Eestis korraldatud uuringud lähtuvad
Konjunktuuriinstituudi poolt kasutusele võetud loomemajanduse definitsioonist, mis on välja töötatud
Suurbritannias - „Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel
loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse
omandiloomise ja kasutamise” (Eesti Konjunktuuriinstituut 2009)
Euroopa Komisjoni uurimuses „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali
rakendamise kohta“ (2010) on loomemajanduse mõistet selgitatud läbi kultuurimajanduse mõiste.
Kuna Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud dokumendid ja regulatsioonid on aluseks ka Eestis ellu
viidavatele tegevustele, siis on järgnevalt välja toodud Euroopa Komisjoni poolt kasutatud mõisted
loomemajanduse definitsiooni paremaks mõistmiseks.
Kultuurimajandus on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse
nende arendamise ajal olevat eriomadus, -kasutusviis või -otstarve, mis hõlmab või edastab
kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Lisaks tavapärastele
kultuurisektori valdkondadele (näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, sealhulgas avalik sektor)
hõlmab see veel järgmisi valdkondi: kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus
meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded (Euroopa Komisjon, 2010).
Loomemajandus on majandusharu, mis kasutab kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde,
kuigi selle väljund on peamiselt funktsionaalne. See hõlmab nii arhitektuuri ja disaini, mis ühendavad
loovad elemendid üldisemate protsessidega, kui ka teatavaid allsektoreid, nagu graafiline disain,
moekunst või reklaam (Euroopa Komisjon, 2010).
Seoses süveneva üleilmastumisega on Euroopa ja teised piirkonnad eemaldunud traditsioonilisest
tootmispõhisest majandusest. Kaasaegse majandusarengu aluseks on teenused ja innovatsioon.
Selleks, et olla konkurentsivõimeline, tuleb soodustada uue loova ja innovatiivse ettevõtluskultuuri
arendamist. Kultuuri- ja loomemajandus toetab tihti languses olevat kohalikku majandust ning
aitab aktiveerida uut majandustegevust, luua uusi jätkusuutlikke töökohti ja suurendada Euroopa
piirkondade ja linnade atraktiivsust (Euroopa Komisjon, 2010).
Kultuuri- ja loomemajanduses on palju kasutamata potentsiaali, mille abil saab suurendada
majanduskasvu ja luua töökohti. Sealjuures on aga oluline leida jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu uued allikad (Euroopa Komisjon, 2010). Lisaks sellele on kultuurilisel aspektil
oluline roll infoühiskonna põhimõtte rakendamises ning investeeringute suurendamises lairiba-
infrastruktuuri ja teenustesse, digitaalsesse tehnoloogiasse, uude tarbeelektroonikasse ning
uutesse telekommunikatsiooniseadmetesse. Lisaks otsesele panusele SKPsse on kultuuri- ja
Loomemajandus

6. 6
loomemajandusel täita oluline roll mitme muu sektori majandusliku ja sotsiaalse innovatiivsuse
seisukohalt. Mitme teise sektori uuenduslikud lahendused saavad teoks tänu kõnealuste
majandusharude loovale mõtlemisele. Tulenevalt valdkondade vahelisest mõjust on kultuuri- ja
loomemajandusel võimalik näidata, kuidas saavutada uuenduslikum, ühtsem, keskkonnasõbralikum
ja jõukam tulevik (Euroopa Komisjon, 2010).
Selleks,etkultuuri-jaloomemajandussaaksmaksimaalseltkasuvõimalustest,midapakubkultuuriline
mitmekesisus, üleilmastumine ja digitaliseerimine, mis on peamised neid majandusharusid
edasiviivad jõud, tuleb uurimuse „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali
rakendamise kohta“ (Euroopa Komisjon, 2010) kohaselt teha järgmist:
• töötada välja sobivad vahendid, mis suurendavad võimet ettevõtlusvaldkonnas katsetada,
uuendada ja edu saavutada ning lihtsustavad juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja sobivatele
oskustele,
• aidata kultuuri- ja loomemajandusel areneda selle kohalikus ja piirkondlikus keskkonnas
stardipakuks tugevama üleilmse esindatuse suunas, sealhulgas suurendada teabevahetust ja
liikuvust ning
• areneda loova majanduse suunas, kasutades selleks kultuuri- ja loomemajanduse mõju
mitmesugusele majanduslikule ja sotsiaalsele kontekstile.
1.2. Loomemajanduse kontseptsioon
Käesolevas töös on aluseks võetud sektoripõhine lähenemine, mille kohaselt on loomeettevõtted
määratletud selle põhjal, millist tüüpi toodangut nad annavad (meelelahutus, meedia). Probleemiks
on sealjuures aga see, et kaardistamisel tekib sõltuvalt ettevõttetüüpide määratlemisest suur hulk
erinevaid võimalusi. Üks ettevõte võib tegutseda mitmes valdkonnas. Lisaks on Gibsoni ja Kongi
poolt toodud välja veel kolm võimalikku lähenemist: tööjõupõhine lähenemine (loomemajandus
moodustub tegevusaladest, mis nõuavad spetsiaalset kompetentsi, intellektuaalsete võimete ja
ande olemasolu), loovuse indeksi lähenemine (loovus on määratletav kõikides tööstusettevõtetes
vastava loovuse indeksiga) ja vormipõhine lähenemine (kompaniid ja võrgustikud; ei keskendu
mitte tootmisele, vaid kaubamärkide ja autoriõiguste loomisele) (Gibson and Kong, 2005: 542-545).
Käesolevas uuringus on eelistatud sektoripõhist lähenemist, kuna see annab kõige parema ülevaate
loomemajanduse potentsiaalist ja arengusoovidest alavaldkondade kaupa. Alavaldkondade
sissetoomine on omakorda oluline, kuna nende võimalused ja soovid on sageli erinevad.
Käesolev uurimus keskendub suuresti valitud loomevaldkondade vajaduste, potentsiaali, mahtude
jms hindamisele ja valdkondade soovide kindlakstegemisele. Samas võib uuringut käsitleda ka
ühe etapina loova linnakeskkonna arendamisel.
1.3. Loomemajanduse roll linna arengus
Loomemajandus

7. 7
Sotsiaal-kultuurilise määratluse kohaselt on linn sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad
ja arenevad uued moed ja kultuurid (Jauhiainen, 2005: 59). Kultuur on linna eksisteerimise alus.
Mõningate majandusteooriate kohaselt on kultuur hädavajalik, kuna see aitab moodustada linnas
sotsiaalselt ja majanduslikult head innovaatilist miljööd. Tänapäeva majanduses omab vaba
aja veetmise võimaluste ja turismi roll suurt tähtsust. Linnades on hakatud rohkem arendama
kultuurisektori osakaalu (Jauhiainen, 2005: 248).
Uuringu ”Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori
struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine” kohaselt on loomemajandus üks olulisemaid komponente
linnade majanduselus; selle baasil kujuneb kesklinna identiteet, kultuurielu ja majandus. See kõik
on omakorda eelduseks kvaliteetse ja arenemisvõimelise linnakeskkonna tekkeks (Silm et al, 2008:
3-4).
Linna puhul on loomemajanduse edendamise ja kasutamisega seotud tegevused seotud konkreetse
linnaruumi osade ja paikadega. Lisaks uutest äridest majandusliku kasu ja tööhõive saamisele on
linna loomemajanduse arendamise eesmärgiks tõsta ka linnaruumi kvaliteeti ja saavutada selle
kaudu täiendefekte (sotsiaalseid, majanduslikke jt) (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 6-7). Antud
eesmärgi saavutamiseks on kasutusel loova linna (ingl. creative city) termin.
Loova linna kontseptsiooni puhul ei eksisteeri ühtset definitsiooni. Loova linna puhul on tegu kogu
linnaelu haarava ökosüsteemiga, milles kultuurilised ja sümboolsed väärtused on üldise arengu
soodustajateks (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 11).
Joonis 1. Loova linna põhikomponendid (AuthentiCity, 2008: 11)
Loomemajandus

8. 8
Loova linna arendamine on seotud koha, kultuuri ja majanduse integreeritud ja seostatud
arendamisega (joonis 1). Samuti on loov linn tugevalt seotud sotsiaalse struktuuri arendamisega.
See
on käsitletav esmalt koha karakteristikuna (erinevad kaasamismehhanismid, sotsiaalabi
mehhanismid, ruumilise planeerimise sotsiaalsed aspektid (segregatsiooni vähendamine jne)).
Teisalt
on see paigutatav kultuuri komponendi alla ja edasikantav kultuuriliste mehhanismide kaudu nagu
identiteet, väärtused jmt. (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 6-7).
Seega saab öelda, et loomemajanduse jätkusuutlikuks arendamiseks on vaja teada
loomemajanduse olukorda linnas ja selle alusel arendada loovat ja atraktiivset linnakeskkonda.
Loova linna arendamine on mitmeid komponente hõlmav tegevus. Käesolevas töös on analüüsitud
põhjalikumalt vaid ühte loova linna komponenti – loomemajandust ning selle potentsiaali ja
arenguvõimalusi. Loova linna terviklikuks arendamiseks on vaja käesoleva uuringu tulemused
siduda ka koha konkurentsivõime ja autentse linnakeskkonna uuringutega.
Loomemajandus

9. 9
Andmed ja metoodika
Uurimuses kasutatud loomemajanduse valdkonnad
Käesolevas uurimuses on loomemajanduse valdkondade määramisel võetud aluseks Eesti
Konjunktuuriinstituudi uurimuse (2009) (ala)valdkondadesse jaotamine, mida on täiendatud SA
Tartu Loomemajanduskeskuse töötajate ja uuringu koostajate poolt. Samuti võeti arvesse projekti
Urban Creative Poles raames välja töötatud juhendit „Urban Creative Poles – Methodology of
SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) (tabel 1).
Etenduskunstid
Psuhholoogia ja pedagoogikaal-
ased koolitused (eriti tantsuvald-
konnas), projektikirjutamise
koolitus (koolitus kasulikest
nippidest, mitte uldtõdedest),
enesekehtestamine ja läbirääkim-
isoskused, teatrialane koolitus
(harrastajatele), harrastajatele,
isetegijatele, treeneritele ja
järelkasvule suunatud
regulaarsete koolituste korral-
damine tantsijate tehniliste
võimete arendamiseks.
Festivalid
Vabatahtlike koolitamine,
meeskonna motiveerimine,
suhtlus meediaga, kuidas võita
sponsoreid, enesekehtesta-
mine ja läbirääkimisoskused.
Disain Turundus- ja ettevõtluskooli-
tus, erinevad majandu-
salased koolitused,
finantsnõustamine ja
-juhtimine, tehnoloogiaalased
koolitused,
psuhholoogiaalased koolit-
used
(suhtlemispsuhholoogia,
nägemispsuhholoogia,
keskkonnapsuhholoogia ja
kultuuripsuhholoogia).
Andmed ja metoodika

10. 10
Audiovisuaal
Tehnika- ja valguskoolitus,
organisatsiooni juhtimine ja
eestvedamine, stereoskoopilise
filmi koolitus, dramaturgia
koolitus, stsenaariumi
kirjutamise koolitus
Kirjastused
Raamatu-info-teksti elektroon-
iliseks muutumine (kõik sellega
seonduv), autoriõigus, turun-
dus ja mainekujundus,
raamatupidamise koolitus
(väikekirjastuste puhul),
ülevaade toetusmeetmetest ja
nendega seotud nippidest
(eelkõige EL toetusmeetmed ja
muud rahvusvahelised fondid).
Kunst
Kunstimänedžeride ja
kunstikriitikute koolitust,
turundus- ja ettevõtluskoolitus.
Käsitöö
Turundus- ja ettevõtluskoolitus.
Meedia
Koolitused ajakirjanikele
kvaliteetsest meediast
Muusika
Turundus- ja ettevõtluskoolitus.
Tabel 1 Loomemajanduse jaotus (ala)valdkondadeks käesolevas uuringus
Andmed ja metoodika

11. 11
Institutsioonide ülevaade
Tartu loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade põhineb Äriregistri andmetel. Statistilise
päringu tulemusena kasutati uuringu lisas 3 olevaid ettevõtete EMTAK koode1. Äriregistri väljavõte
kajastas järgmisi andmeid: tegevusala lühikirjeldus
• EMTAKi kood
• ettevõtte nimi
• õiguslik vorm
• registrikood
• registriaadress
• telefoninumber
• mobiiltelefoni number
• e-posti aadress
• kodulehekülje aadress
• töötajate arv
• käive
Äriregistrist tehtud päring sisaldas andmeid 2000, 2005 ja 2009/ 2010. aasta kohta. Päringu
tulemusel saadud infot analüüsiti programmiga MS Excel. Andmete analüüsimisel lähtuti juhendis
„Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“
(Cottbus, 2011) toodud loomemajanduse valdkondadest.
Äriregistri EMTAK koodide jaotamisel valdkondade vahel võeti aluseks 2009. aastal Eesti
Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud uuring „Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“.
Samuti võeti arvesse juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural
and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud valdkondadesse jaotamist. Juhendist
tulenevalt on sisse jäetud loomemajanduse toodetega seotud jaemüük.
//Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
Fookusgruppide intervjuud
2011. aasta mais ja juunis toimus SA Tartu Loomemajanduskeskuse ruumides 11 fookusgrupi
intervjuud loomemajandussektori eri alavaldkondade esindajatega. Aruteludel osalenud inimeste
põhinimekiri koostati SA Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. Toimunud fookusgruppide arutelude
ajatabel on lisas 1. Fookusgruppide aruteludel lähtuti juhendis „Urban Creative Poles – Methodology
of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud teemadest.
Ankeetküsimustik
Andmed ja metoodika

12. 12
Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorra kohta koguti 2011.a. mais ja juunis andmeid
veebipõhise ankeetküsimustiku abil. Kasutatud küsimustik on toodud lisas 2. Ankeetküsimustik
oli suunatud ettevõtete olukorra kaardistamisele, kuid vastata võisid ka mittetulundusühendused.
Küsimustiku andmed kajastasid institutsioonide kohta käivat kvalitatiivset infot ja kolme aasta (2008,
2009 ja 2010) majandusstatistikat. Ankeetküsimustik loodi e-formulari keskkonnas. Küsimustiku
tulemusi analüüsiti programmiga MS Excel.
Tulemuste analüüs
Põhinedes uuringus kasutatud metoodikale, fookusgruppide intervjuudele, küsimustiku tulemustele,
Äriregistri statistilisele infole ning uuringu käigus tehtud tähelepanekutele, koostati Tartu
loomemajanduse üldine SWOT tabel, mille tulemusi analüüsiti SWOT analüüsi meetodil. SWOT-
analüüs on strateegiline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekti või äriettevõtte tugevaid
külgi (ingl. Strengths), nõrku külgi (ingl. Weaknesses), võimalusi (ingl. Opportunities) ja ohte (ingl.
Threats) (Juhtimine.ee, 2011). SWOT analüüsi koostamisel lähtuti ka juhendist „Urban Creative
Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011).
Andmed ja metoodika

13. 13
Uuringu tulemused
3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade
Eestis viidi esimene loomemajanduse kaardistus läbi 2005. aastal (Kultuuriministeerium, 2011).
Seega on loomemajanduse uurimisega tegeletud Eestis juba ligi seitse aastat. Samas aga ilmnevad
viimase seitsme aasta jooksul samad probleemid – loomemajanduse kaardistamine statistiliste
andmete põhjal on üsnagi keeruline, kuna olemasolevad riikliku statistika peamised allikad ei
kajasta eraldi loomemajandust. Antud probleemi kajastavad Eesti Konjunktuuriinstituudi 2005. ja
2009. aasta loomemajandusalased uuringud.
Järgnevalt on toodud Tartu loomemajanduse ettevõtete statistiline ülevaade. Andmed pärinevad
Äriregistri andmebaasist. Uuringus kasutatud institutsioonide EMTAK koodid on toodud
lisas 3. Statistilise ülevaate näol ei ole tegemist absoluutse tõega, kuna loomemajandusega
seotud institutsioonide eraldamine muudest institutsioonidest on keeruline. Sageli tegelevad
loomemajanduse institutsioonid korraga mitme loomemajanduse valdkonnaga. Samuti on keeruline
mõõta, kas tegemist on sisuliselt loomemajanduse ettevõttega või mitte. Näiteks õmblusfirmad ja
jalatsitööstused toodavad tegelikult masstoodangut, mida on raske pidada loometegevuseks.
Antud uuringu põhiliseks statistiliste andmete allikaks loomemajanduse ettevõtete olukorra kohta
on Äriregister. Äriregistris sisalduvad andmed ei ole mitmes mõistes täielikud, täiuslikud ega
ajakohased – esitatud on informatsioon Tartus registreeritud ettevõtete kohta. Reaalsuses võivad
need ettevõtted asuda mujal. Esineb ka vastupidiseid olukordi, kus ei andmestik ei sisalda mujal
registreeritud ettevõtteid, kes reaalselt tegutsevad Tartus. Sageli ei kajasta EMTAK kood ettevõtete
tegelikku tegevust. Andmed ei pruugi alati kajastada ettevõtte reaalset majanduslikku seisu, töötajate
arvu ning osad loomemajandusega tegutsevad asutused ei ole käesolevas uuringus kasutatud
otsingukriteeriumite järgi kätte saadavad. Paraku ei võimalda see mitmetel põhjustel kajastada
olukorda täiesti adekvaatselt. Samas on antud andmeallikat kasutatud ka mitmetes varajasemates
loomemajanduse uuringutes ning tänase seisuga tuleb tunnistada, et paremat lihtsalt ei ole.
On mitmeid valdkondi, mille puhul on EMTAK koodide abil ülevaate loomine tulemuslik, näiteks
arhitektuur, audiovisuaal, disain, infotehnoloogia, kirjastamine ja reklaam. Teineteisega kattuvateks
valdkondadeks on etenduskunstid ja muusika. Mitmed institutsioonid, mis tegelevad muusikaga
on end määratlenud etenduskunstide alla ja vastupidi. Käesolevas uurimuses on käsitöö liigitatud
kunsti valdkonda, kuna uuringu koostajate arvates on tarbekunsti ja käsitöö selget piiri väga raske
määrata ja mõlema puhul on tegu kunstilise loometegevusega. Muuseumite puhul selgus, et
Uuringu tulemused

14. 14
Äriregistri andmed ei kajasta kogu Tartu linna muuseume. Äriregistri andmete põhjal asub Tartus
19 muuseumi. Eesti Muuseumite Infokeskuse kodulehel on aga märgitud 21 muuseumi
(http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=city&city_id=28).
Antuduuringuressursidparakueivõimaldanudläbiviiapõhjalikkuinstitutsioonidevaldkondadepõhist
kaardistust, mis oleks sisaldanud olemasoleva Äriregistri andmestiku täiustamist ja info küsimist
erinevate sihtrühmade ja institutsioonide käest. Äriregistri andmetel põhinev statistiline analüüs
kajastab olukorda, mida näitab riiklik statistika. Lisas 3 toodud EMTAK koodidel põhinevast
Äriregistri andmestikust eraldati uuringu koostajate poolt uuringuks ebasobivad andmed ja
institutsioonid. Ühe ja sama EMTAK koodiga seotud institutsioonid kajastati samas loomemajanduse
alavaldkonnas. Ettevõtete andmete õigsust (tegevus, asukoht jne) kontrolliti olemasolevate
lihtsamate vahendite kasutamisel, näiteks interneti ja muu kättesaadava avaliku informatsiooni
vahendusel. Alavaldkondade vahel võib olla reaalsuses seega väikeseid ümberjaotumisi, kuid
suures plaanis kajastab statistiline ülevaade üldist loomemajanduse olukorda ja selle trende Tartus.
Tartusse on 2010. a registreeritud erinevaid ettevõtteid 8665 (Tartu Linnavalitsuse..., 2011).
Loomemajanduse ja sellega seotud äriliste organisatsioonide (va mittetulundusühingud ja
sihtasutused) koguarv on 1043, mis moodustab 12% kogu Tartu ettevõtete arvust.
Joonis 2 kajastab Tartu linna loomemajandusega ja sellega seotud institutsioonide arvu. Jooniselt
on näha, et viimase kümne aasta jooksul on institutsioonide arv tõusnud üle kahe korra. Aastal 2000
oli Tartus 474 loomemajandusega seonduvat ettevõtet, aastal 2009 1210 ja 2010 1358. Joonis 3
kajastab institutsioonide paiknemist nende registreerimisaadresside järgi. Antud joonisel on näha,
et registreerimisaadresside põhjal teatud valdkonna institutsioonide kobaraid ei ilmne. On näha,
et need paiknevad kõikjal, kus inimesed elavad ja tegutsevad. Lisa 4 annab ülevaate uuringus
kasutatud 11 loomemajanduse alavaldkondade asutuste ja ettevõtete paiknemisest.
Ettevõtete arv on tõusnud kõikides valdkondades (joonis 4). Perioodil 2009-2010 on kõige enam
uusi ettevõtteid loodud kunsti- ja käsitöö ning infotehnoloogia valdkonnas (tabel 2). 2010. aastal
oli Tartus kõige rohkem kunsti- ja käsitöö ettevõtteid (336), huvikeskuseid (207), etenduskunstide
(186) ja infotehnoloogia (184) institutsioone (tabel 2). Nimetatud valdkondade institutsioonide arv
on tõusnud ka kõige kiiremini aastate 2000-2010 jooksul.
Sarnaselt institutsioonide arvuga on tõusnud ka loomemajanduse institutsioonide käive.
Loomemajanduse ja sellega seotud institutsioonide käive Tartus oli 2010. aastal 2 miljardit krooni.
Perioodil 2000-2010 on käive kasvanud umbes 73%. Erinevus 2005. ja 2010. aasta vahel ei ole
väga suur (joonis 5). Seda võib seletada ka asjaolu, et uuringu valmimise hetkel ei olnud laekunud
Äriregistrisse kõikide institutsioonide majandusnäitajad. Samas on aga langenud töötajate arv (
joonis 6). Aastal 2000 oli töötajate arv 3217 ja aastal 2010 2764. Loomemajandusinstitutsioonide
töötajate arv on viimase 2000-2010 aasta jooksul vähenenud umbes 14%.
Uuringu tulemused

15. 15
474
745
1358
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
2000 2005 2010
Institutsioonidearv
Aasta
Joonis 2. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv 2000-2010 (allikas: Äriregister)
Uuringu tulemused

16. 16
Joonis 3. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide paiknemine registreerimisaadressi
järgi (allikas: Äriregister, kaardi on koostanud Positium LBS, kaardi asukoht http://demo.positium.
ee/loomekeskus/)
Uuringu tulemused

17. 17
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2000 2005 2010
Kunst ja käsitöö
Huvikeskused
Etenduskunstid
Infotehnoloogia
Kirjastamine
Reklaamindus
Audiovisuaal
Arhitektuur
Disain
Muusika
Muuseumid
Aasta
Institutsioonidearvvaldkondade
kaupa
Joonis 4. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv valdkondade kaupa 2000-2010
(Allikas: Äriregister)
Valdkond 2009
260 61
2010 Kasvu %
Arhitektuur
Audiovisuaal
Disain
Etenduskunstid
Huvikeskused
Infotehnoloogia
Kirjastamine
Kunst ja käsitöö
Muuseumid
Reklaamindus
KOKKU
Muusika
1969 82
1554 62
14163 186
4200 207
17157 184
107 1593
13297 336
1916 19
024 24
1777 90
121210 1358
Tabel 2. Loomemajandusega seotud ettevõtete arv 2010. aastal (allikas: Äriregister)
Uuringu tulemused

18. 18
Joonis 5. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete käive 2000-2010 (Allikas:
Äriregister)
Joonis 6. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete töötajate arv 2000-2010 (Allikas:
Äriregister)
1164,64
1996,95
2009,17
0,00
500,00
1000,00
1500,00
2000,00
2500,00
2000 2005 2010
Loomemajandusegaseotudkäive
(mlnkrooni)
Aasta
3217
4386
2764
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
2000 2005 2010
Töötajatearv
Aasta
Uuringu tulemused

19. 19
Organisatsioonitüüpidest on Tartus kõige enam osaühinguid (OÜ), mittetulundusühinguid (MTÜ) ja
füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) (joonis 7). Perioodil 2000-2010 on kõige suurem muutus toimunud
osaühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvus. 2010. aastal oli Tartus 718 osaühingut, 294
mittetulundusühendust, 260 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegelesid loomemajandusega. Antud
joonisel kajastuvad muude institutsioonide all sihtasutused, tulundusühistud, usaldusühistud,
täisühingud, välisfirma filiaalid ja kooperatiivid.
Joonis 7. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv institutsioonide tüüpide kaupa
2000-2010 (allikas: Äriregister)
3.2. Tartu linna loomemajandus fookusgruppide intervjuude põhjal
Tartu linna loomemajanduse alavaldkondade hetkeseisu uuriti fookusgruppide intervjuudega.
Erinevate valdkondade esindajatega viidi läbi 11 intervjuud 2011. aasta mais ja juunis. Valdkonnad,
mille uurimiseks fookusgruppide intervjuud läbi viidi, ei ole üks üheselt kattuvad käesoleva uuringu
peatükis 2 „Andmed ja metoodika” toodud tabel 1. Uuritavad valdkonnad ja kutsutute esialgne
nimekiri määrati SA Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. Mitmete loomemajanduse valdkondade
puhul olid kutsutud erinevate alavaldkondade esindajad. Tuleb arvestada, fookusgruppide
ntervjuudest kõikide alavaldkondade esindajad osa ei võtnud. Seega kajastatakse käesolevas
peatükis nende alavaldkondade tulemusi, mis olid fookusgruppide intervjuudel esindatud.
Erinevate alavaldkondade osalusaktiivsusest ja esindatusest võib ühtlasi järeldada, et intervjuudel
olid esindatud need loomemajanduse alavaldkonnad, mille puhul probleemseid ja lahendamist
vajavaid teemasid on rohkem. Näiteks olid arhitektidest esindatud vaid maastikuarhitektid ja
sisearhitektid, kuna nendes valdkondades probleemseid teemasid oli ilmselt rohkem kui teistel
arhitektidel.
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2000 2005 2010
Osaühing
MTÜ
Füüsilisest
isikust
ettevõtja
Aktsiaselts
Mu u
Aasta
Institutsioonidearvtüüpide
kaupa
Uuringu tulemused

20. 20
Disaini valdkonna arutelu kutsuti uurimuse käigus kokku kaks korda, kuna osalussoov oli väga
väike. Antud valdkonna perspektiivseks alaks loetakse graafilist disaini. Graafilise disaini ja ka
sellega seotud reklaami valdkonna esindajaid fookusgruppide aruteludel ei osalenud. Tegemist on
valdkondadega, kus looming on seotud peamiselt ärilise väljundiga. Tootjatel on oma teenuseid
kergem müüa kui näiteks tootedisaineritel. Seega võib arvata, et valdkonnad, mis on edukamad
ja on iseseisvalt ilma välise kaasabita suutelised end ära majandama, ei soovinud osaleda
fookusgruppide intervjuudel.
Kuna fookusgruppide aruteludel osales umbes 1/4 kutsutuist, siis ei kujuta järgnev ülevaade endast
kogu alavaldkonna representatiivset ülevaadet. Fookusgruppides osales 26% kutsututest, kokku
osales 76 inimest. Fookusgruppide arutelude tulemused olid sisendiks üldise linna loomemajanduse
valdkondade olukorra ja nende soovide määramisel (vt peatükk 3.6 Tartu linna loomemajanduse
SWOT tabel).
3.2.1 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur
Arhitektuuri valdkonna alla kuuluvad uurimuses arhitektuur, maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur.
Fookusgrupi arutelul osalesid sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri esindajad. Tavapärase
arhitektuuri esindajaid ei olnud, kuna ilmselt nende valdkond on toimiv ja end suhteliselt hästi ära
majandav. Valdkonnale aitavad kaasa ka erinevad erialaliidud. Seetõttu ei tunta tugevat vajadust
valdkonnavälise koostöö arendaja järgi.
Arhitektuuri valdkonnale on iseloomulik individualism. Palju on valdkonnas eraettevõtteid. Ettevõtete
vahel toimub klientide suunamine vastava kompetentsiga asutuste poole. Kolmanda sektori tegevus
on valdkonnas hetkel väga tagasihoidlik. Ülevaate valdkonna hetkeseisust annab tabel 3.
Tugevused
• Valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on tugevad spetsialistid.
• Ettevõtlusega alustamine on kerge - piisab arvutist ja oskustest.
• Ettevõtete vaheline konkurents on suur, ei olda koostööaltid.
Nõrkused
• Pole valdkonna võrgustikku ja eesvedajaid.
• Kõrgkoolides on arhitektide ületootmine.
• Tellija teadlikkus sise- ja maastiku-arhitektuuri olulisusest on madal, eriala on noor.
• Ettevõtetel on puudu turundusoskustest.
• Paljud ideed jäävad realiseerimata raha puudumise tõttu.
• Erialaõpe on liiga teoreetiline.
• Tartu linnas ei ole enam tööl
Uuringu tulemused

21. 21
• maastikuarhitekti.
• Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur on uued alad, tegevuse määramiseks Äriregistris puudub
vastav EMTAK kood.
• Peamiseks turuks on Lõuna-Eesti.
Soovid ja vajadused
• Soovitakseühistsuhtlusplatvormivõisotsiaalsetkohtumispaika,misühendakslähedasteerialade
tegijaid (nt maastikuarhitektid, mööblidisainerid jne) ja oleks aluseks koostöö suurendamiseks
inimeste vahel.
• Soovitakse tugevamat koostööd ehitajate ja maastikuarhitektide vahel – maastikuarhitekte
enamasti ehitusprojektidesse ei kaasata.
• Erialase pädevuse ja vastutuse reguleerimiseks on vajalik tagada juriidiline õigus
projekteerimiseks.
• On vaja teavitada omavalitsusi maastikuarhitektuursete otsuste (projektid/planeeringud)
langetamisel maastikuarhitekti kaasamise olulisusest (koolituspäevad, seminarid).
3.2.2. Film, video ja fotograafia
Audiovisuaali valdkond sisaldab käesolevas uurimuses järgnevaid alavaldkondi: film ja video,
ringhääling (televisioon, raadio), fotograafia. Toimunud fookusgruppi arutelul olid esindatud filmi ja
fotograafia esindajad. Kuna fotograafiaga tegelevad inimesed olid kursis ka filmi valdkonnaga, siis
üldine arutelu käsitles pigem filmi ja video teemasid. Seetõttu kajastab käesolev alapeatükk vähe
fotograafia olukorda Tartus. Ringhäälingu olukorda järgnev ülevaade ei kajasta, kuna esindajaid
antud valdkonnast ei olnud. Ringhäälinguga seotud teemad on esindatud meedia valdkonna
ülevaate all.
Filmi valdkond on Tartus veel väga noor ja välja kujunemata. Väga palju on harrastajaid, kellele on
iseloomulik entusiasm.
Tugevused
• Palju on harrastajaid, nende hulgas on palju tudengeid.
• Tegeletakse entusiasmist.
• Oluliseks väljundiks on Tudengifilmi festivalil osalemine.
• Filmindusega tegelevad sõprusringkonnad.
• Valdkond ei vaja väga professionaalset ettevalmistust.
• Algtaseme tehnika on kättesaadav.
• Tartus on kolm tegutsevat kino.
• Genialistide klubi on sobiv üksikute filmide linastuskohaks.
• Kesklinnas on kaks linnaekraani. Oma reklaami saamine sinna on filmindusega tegelemisel hea
Uuringu tulemused

22. 22
algus.
• Toimub 4D kino arendamine.
• Fotograafidel on olemas võimalus saada kõrgharidust.
Nõrkused
• Pole piisavalt erialaseid- ja ettevõtluskoolitusvõimalusi harrastajatele.
• Professionaalne tehnika on kättesaadav, kuid kallis.
• Filme tehakse muu tegevuse kõrvalt.
• Vähe on professionaalseid filmitootjaid.
• Professionaalid lähevad Tallinna, kuna seal on erialane kool ja televisioon.
• Pole piisavalt väljundeid – festivale, tegevusi ja üritusi filmi ja fotograafia esitluseks on vähe.
• Filmialane kirjandus ei ole eesti keeles.
• Filmi tegemiseks on võimalik raha leida, levitamiseks aga keeruline.
• Võrgustikualane suhtlus peaaegu puudub. Vähe on eestvedajaid.
• Filmi ja levi alasesse ettevõtlusse sisenemiseks on vaja staaži ja teadmisi.
• Harrastustegijate filmide tase on madal ja suurtes kinodes neid ei näidata.
Soovid ja vajadused
• Tartus võiks olla soodsa hinnaga filmitehnika laenutus.
• Võiks olla rohkem väljundeid erinevate valdkondlike ürituste näol.
• On vajadus filmi ja fotograafiat tutvustavate festivalide ja ürituste järgi.
• Võrgustikualane suhtlus võiks olla organiseeritud, on vaja aktiivseid eestvedajaid
• On vaja luua 3D ja 4D filmide tootmiseks vajalik keskkond.
3.2.3. Disain
Uuringus on disaini all hõlmatud graafiline disain, tootedisain, moedisain ja muu disain.
Ruumidisainiga seotud teemad on kajastatud alapeatükis 3.2.1. sisearhitektuuri all. Arutelul
põhineva ülevaate tootedisaini valdkonna hetkeseisust annab tabel 5.
Disainiüheksnõrgemaksvaldkonnaksontootedisain.Potentsiaalijõudavälisturuleonvaidgraafilisel
disainil, kuna sellele eri kultuuriruumidest tulenevad piirangud ei laiene. Valdkonna ülevaade on
tabel 5. Tegemist on valdkonnaga, millest täpsem ülevaate saamine vajab lisauuringuid.
Tugevused
• Materjalide müüjad ja tootjad teevad oma toodete esitlusi, kuhu kutsutakse kokku erinevad
disainerid (umbes kord kuus). Tavaliselt on neil esindatud teatud inimeste ringkond. Need on
üritused, kus disainerid kõige sagedamini omavahel kokku saavad.
Uuringu tulemused

23. 23
• Reklaamiks on senitehtud tööd ja nende kvaliteet. Olulised on klientide soovitused.
• Tugevalt on arenenud graafiline disain. Sellel on potentsiaali jõuda välisturule.
Nõrkused
• Puudub kohalik suhtlusvõrgustik. Noortel alustavatel disaineritel puudub võimalus valdkonna
teiste tegijatega kokku saada. Neid ei kutsuta tooteesitlustele, kuna neid ei tunta. Algajatel
puudub ligipääs infole.
• Ettevõtted soovivad, et disainerid oleksid praktilised, mitte liiga loovad.
• Tartus ei ole üritusi, mis reklaamiksid disaini valdkonda.
• Koolides toimub disainerite ületootmine.
• Turul toimub teiste tööde kopeerimine, autoriõiguste rikkumine.
• Patenteerimise skeem on riigiti erinev.
• Disaini valdkonna välisturundust takistab vähene turundustegevus, kohalike seaduste
mittetundmine, erinevad riikidele omased ehitusalased teadmised, kultuurinormid ja keel.
• Seoses majanduslangusega on tellimuste hulk väga palju vähenenud.
• Tootedisaini ei peeta olulisteks – ettevõtted disainivad ise, et kulusid kokku hoida.
• Tootedisaini alane koolitus vajab arendamist.
Soovid ja vajadused
• Disaini valdkonna õppeasutused soovivad teha senisest rohkem ettevõtetega koostööd - saata
oma õpilasi ettevõtetesse praktikale, käia õppekülastustel, teha koostööd materjali valdkonnas
jms. Õppeasutustel on huvi materjalide ülejääkide vastu, et neid saaks kasutada õppetööks.
• Tartus võiks olla mingi disaini valdkonna võrgustikualane tegevus. Alustavatel ettevõtetel on
vajadus suhtlusvõrgustiku järgi, et valdkonnas kiiremini orienteeruda.
• On vaja suurendada disainerite omavahelist koostööd, on huvi ühistellimuste täitmise vastu.
• Senisest rohkem on vaja ära kasutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) poolseid
toetusi, mis soodustavad ettevõtete ja koolitusasutuste koostööd.
• Haridusasutuste vahel (sh Tallinna koolidega) võiks toimuda õppejõudude vahetus.
• Riikliku programmi abil võiks toetada valdkondade ülest koostööd.
• Disaini olulisust tutvustavate ürituste algatamine, tutvustada disaini olulisust läbi muude ürituste,
nt konverentside, seminaride, kohvikuürituste jms,
• VõikskaluuaTartuKõrgemaKunstikoolijaTartuÜlikooltöögrupi,kuskoostataksekoostööprojekte,
tutvustatakse uusi materjale ja tehnoloogiaid.
• Disaineritele on oluline külastada erinevaid üritusi, messe jms, et uusi kontakte luua.
Uuringu tulemused

24. 24
3.2.4. Tants ja teater
Etenduskunstide valdkonna alavaldkondadeks uuringus on teater, tants, festivalide ja muude
ürituste korraldamine. Antud uuringus läbi viidud fookusgrupi intervjuude käigus käsitleti tantsu ja
teatri valdkonda festivalide ja muude ürituste korraldamisest eraldi.
Teatri ja tantsu valdkond on Tartus väga mitmekesine. On väga palju erinevaid organisatsioone, millel
on oma spetsiifiline tegevusvaldkond. On olemas tugev alus ühiseks koostööks ning valdkondliku
võrgustiku tekkeks.
Tugevused
Nõrkused
• Palju on erinevaid tantsuga tegelevaid kollektiive – esindatud on erinevad tantsustiilid ja
rahvused.
• Tartus on olnud palju erinevaid teatri ja tantsu festivale ja ürituste sarju, mida võiks taaselustada
või mida saaks eeskujuks
• Praegu puudub organiseeritud suhtlusvõrgustik. Valdkonnas tegutsevad inimesed kasutavad
sotsiaalset võrgustikku enda ümber.
• Teatri ja tantsu valdkondades on finantsressursside vähesus, et korraldada võtta uute loomisel.
• Tantsuorganisatsioonid korraldavad oma ruumides koolitusi erinevatele vanusegruppidele.
• Inimestel on huvi tantsu- ja teatrialase tegevuse vastu.
• Tartus on võimalik õppida palju erinevaid tantsustiile erinevatel vanusgruppidel.
• Tartus on palju teatreid.
• On olemas palju erineva suurusega saale etenduste läbiviimiseks.
Nõrkused
• üritusi ja ennast ning organisatsiooni arendada.
• Kootöö vähesus ja ressursside jagamatus eri organisatsioonide vahel.
• Ebapiisav infolevik ja infovahetuskeskkonna puudumine valdkondades.
• Linna toetuse vähenemine olemasolevatele tantsu- ja teatriüritustele.
• Tantsijatel pole piisavalt esinemisvõimalusi rahaliste vahendite nappuse tõttu.
• Eestvedajate ja organiseerijate vähesus, loomaks suhtlusvõrgustikke, uusi festivale ja
koostööskeeme.
• Tantsu valdkonnas on puudu soodsa hinnaga saalist, kus oleks korralik suur lavatagune ruum
ja sobiv tantsupõrand.
• Tantsualaseks õppetööks sobivate ruumide puudumine.
• Nõrk turundustöö teatri ja tantsuga tegelevate institutsioonide poolt.
• Rahvusvähemuste institutsioonide kohta pole informatsiooni ja koosöö nendega on nõrk.
• Paljud muulaste loomekollektiivid ei ole ametlikult registreeritud.
Uuringu tulemused

25. 25
Soovid ja vajadused
• Tantsu valdkonnas on vaja soodsa hinnaga saali, kus oleks korralik suur lavatagune ruum ja
sobiv tantsupõrand.
• On vaja taaselustada edukad toimunud festivalid ja üritustesarjad.
• On vaja algatada spetsiifilisi üritusi ja festivale, et luua esinemisväljundeid.
• Organisatsioonidevahelisekoostööedendamineühisürituste,ühisturundusejakoostöövõrgustiku
väljaarendamise näol.
• On vajadus valdkonda koordineeriva ja koostööd arendava isiku või institutsiooni järele.
• On huvi etenduskunstide koolituskeskuse järele, koolitustegevusalane koostöö.
• On vajadus harrastajatele, isetegijatele, treeneritele ja järelkasvule suunatud regulaarsete
koolituste järele tantsijate tehniliste võimete arendamiseks.
• Rahvusvähemuste loomekollektiivide teadvustamisel on vaja suuremat linnavalitsuse ja muude
asutuste poolset tuge.
• Reklaami alal on vaja teha koostööd linnavalitsusega.
3.2.5. Festivalide korraldamine
Festivalide korraldamise alavaldkonda analüüsiti käesolevas uuringus eraldi teatri ja tantsu
valdkonnast, kuna Tartu kontekstis on tegemist olulise alavaldkonnaga, millel võib olla potentsiaali
muutuda loomemajanduses prioriteetseks valdkonnaks. Seda eelkõige linna mainekujunduse
kontekstis.
Tartus korraldatakse väga palju suuremaid ja väiksemaid festivale. Positiivseks märgiks on
sealjuures see, et Tartu on paraja suurusega linn, kus festivalide reklaam ja nende toimumine tuleb
linnapildis esile. Tartu festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali, et kasvada tulevikus
veelgi suuremaks külastajate arvu, programmi jms poolest. Eduka festivali peamiseks ressursiks
on hea meeskond. Lisaks headele spetsialistidele leidub Tartus tänu ülikoolidele ka hulgaliselt
ressurssi vabatahtlike kaasamiseks.
Tugevused
• Paljud üritused on tasuta.
• Festivalide reklaam ja festivalide toimumine tuleb linnapildis esile.
• On piisavalt palju häid inimesi, saab moodustada festivali korraldamiseks tugeva meeskonna.
• Tartu festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali suurenda.
• Praktiliselt kõikidel loomevaldkondadel on olemas väljund oma festivali näol.
• Festivalide sisujuhid on oma valdkonna asjatundjad.
Nõrkused
Uuringu tulemused

26. 26
• Tartu üritustel ja teemadel on väga raske jõuda üleriigilisse meediasse.
• Linnal puudub selge visioon ja eesmärk, kuidas festivale toetada.
• Polepiisavaltraha,etfestivalidekorraldajaidharida,täiendadajaleidaressursserahvusvahelistes
koostööprojektides osalemiseks.
• Vabatahtlikele ei ole midagi peale festivalielamuse nende töö eest vastu anda.
• Paljud vabatahtlikud pole varem festivalide korraldamisega tegelenud.
• Festivalide läbiviimiseks ei ole alati head kohta.
• Puudub ülevaade rahvusvähemuste tegevusest.
• Puudub ülevaade noortest alustavatest loomegruppidest.
• Enamus Tartu festivale on lokaalsed.
Soovid ja vajadused
• Linnavalitsuse poolne rahastus võiks olla paremini läbi mõeldud.
• Võiks olla vabaõhulava, kus saaks festivalide üritusi korraldada.
• Võiks välja arendada festivalide juures töötava vabatahtlike võrgustiku. Võiks olla välja koolitatud
üks vabatahtlike grupp, kes aitab erinevate festivalide korraldamise juures.
• Võiks olla teadmiste vahetamise ümarlaud.
• Suurem koostöö võiks toimuda festivalide korraldajate ja ärisektori vahel.
• Oleks vaja mingit üldist infovahetuse listi.
• Võiks luua festivalide hindamise ekspertkomisjoni.
• Festivalide riigiülese ja rahvusvahelise mõõtme saavutamiseks tuleks teha koostööd – ühine
ajaplaneerimine jms.
• Tartu festivalid võiks olla üle-Euroopalistes projektides partnerid.
• Oleks vaja professionaalset asjaajajat, lobbytöö tegijat, kes suhtleks poliitikutega.
• Festivalide korraldamisel tuleb teha senisest suuremat turundus- ja organiseerimisalast
koostööd.
• Tartu Linnavalitsus võiks teha suurte festivalide strateegilise turundusplaani.
• On vajadus muuta festivalid rahvusvaheliselt atraktiivsemaks ja suurendada sellega sise- ja
välisturistide külastatavust.
3.2.6. Kirjastamine ja kirjandus
Kirjastamise valdkonda kuuluvad käesolevas uuringus kirjandus, kirjastamine ja ajakirjandus. Antud
valdkonna arutelu viidi läbi kahes osas: kirjanduse ja kirjastamise arutelu ja ning eraldi analüüsiti
ajakirjanduse olukorda.
Tartus on erineva spetsialiseerumisega kirjastusi, on Kirjandusmuuseum, raamatukogud jne. Samuti
tegutseb Tartus Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Valdkonna üheks olulisemaks ürituseks on
kirjandusfestival Prima Vista. Tartu kirjanduselu toetab ka Tartu Ülikool ja sealsed kirjandusalased
Uuringu tulemused

27. 27
õppeprogrammid. Valdkonna esindajate hinnangul on kirjandusalaseid üritusi Tartus piisavalt.
Raamatuesitlustest ja muudest kirjandusüritustest tekib isegi ülepakkumine. Nii kirjastustele
kui ka raamatukogudele on omane töötajaskonna stabiilsus. See on aga tinginud olukorra, kus
noori on personali hulgas vähe. Tulevikus võib see tekitada probleemi näiteks raamatukogudel.
Alavaldkonna peamiseks probleemiks on Eesti turu väiksus, mis tingib trükiste väikesed tiraažid.
Ühtlasi on süvenemas inimeste huvi puudumine kirjanduse (raamatute) vastu.
Tugevused
• On olemas Prima Vista kirjandusfestival, mis ühendab kõiki Tartu kirjastamise ja kirjandusega
tegelevaid inimesi ning institutsioone.
• Toimib koostöö kirjastuste ja kirjanike vahel.
• Interneti sotsiaalvõrgustikud on aktiivselt kasutusel reklaami kanalina.
• Kirjandusalaseid üritusi palju. Pigem tekib raamatuesitlustest ja muudest kirjandusüritustest
ülepakkumine. Vahel on samaaegselt mitu üritust.
• Üha enam kirjastatakse elektrooniliselt.
• Töötajaskond on püsiv ja kompetentne.
• Kirjastused on spetsialiseerunud.
• Kirjastamisturule sisenemine on lihtne. Uued kirjastajad, kes leiavad oma nišši, saavutavad
kiirelt publiku huvi.
Nõrkused
• Festivalide ja organisatsioonide projektipõhine rahastus takistab pikaajaliste plaanide tegemist,
keeruline on kutsuda külastajaid ja esinejaid välismaalt.
• Raamatute läbimüüginumbrid on langenud pea kaks korda. Paljudele kirjastustele on
majanduslangus, uued tehnoloogiad, suur konkurents toonud kaasa majanduslikud probleemid.
• Tarbijaskonna süvenev huvi puudumine kirjanduse (raamatute) vastu.
• Eesti autorite teoste ekspordialased teadmised, oskused ja võimekus on nõrgad.
• Turult on ära kadunud kindla hoiakuga arvustajad.
• Kriitika on killustunud, turul puudub regulaarne kirjandusülevaade.
• Vähe on eesti keelest teistesse keeltesse tõlkijaid.
• Elektroonilise kirjanduse tarbimine ja vahendamine ei ole seadusandluses hästi reguleeritud ja
autoriõigus ei toimi.
• Eestispoleväljaannet,millesartikliavaldamineannaksteadlastetöödehindamisepunktisüsteemi
punkte. On välistatud võimalus teha eesti keeles tipptasemel teadust.
• Valdkonnas tegutsetakse vähe juriidiliste ettevõtjatena.
Soovid ja vajadused
• Elektroonilistelinfokandjatelasuvamaterjaligaseotudseadusandlustulebtäpsemaltreguleerida.
• E-raamatute käibemaks tuleks viia samale tasemele, mis raamatutel ning ka raamatute
Uuringu tulemused

28. 28
käibemaks tuleks tagasi viia 5%-le.
• Kirjandusfestivalil Prima Vistal võiks olla pikaaegne rahastus.
• Turundustegevuste elluviimiseks välismaal on vajalik ühisturundus.
• Raamatute turunduseks välismaale on vaja rohkem kompetentseid tõlkijaid
• Paremini võiks olla kättesaadav info loomemajadest, välismaa fondidest ning stipendiumitest.
• Esinemistasud ja autoritasud võiksid olla suuremad.
• Oleks vaja rohkem arvustusi ajakirjandusväljaannetes.
• Võiks olla ülevaade trükikodadest.
• Võiks olla üldsusele kättesaadav perioodiline kirjanduskriitika ülevaade.
• Kirjastuste poolt võiks olla uute raamatute ja väljaannete tutvustuslehed.
• On vaja võimalust välja anda töömahukaid raamatuid, mis ei ole suure tiraažiga.
• On vaja võimalust avaldada ka Eestis eesti keeles kõrgeima teaduspublikatsioonina
kvalifitseeruvaid trükiseid, seda ilmtingimata rahvusteaduste vallas.
• Võiks olla ülevaade trükikodadest.
• Raamatukogude komplekteerimiseelarve võiks suureneda.
3.2.7. Ajakirjandus
Meedia alavaldkonna arutelu kajastab käesolevas uuringus eelkõige ajakirjanduse olukorda.
Tartu meediaalane võrgustik on väga kirev ja killustatud. Väga palju on erinevaid väljaandeid.
Tartu tugevuseks võib nimetada seda, et linnas on palju häid ja kogenud ajakirjanikke. Samuti on
oluline mainida, et Tartu on mitmete üleriigiliste ajakirjade ja ajalehtede kodu – Pere ja Kodu, Eesti
Loodus jne. Arutelul põhineva täpsema ülevaate alavaldkonna hetkeseisust annab tabel. Tartule
on omapärane ka omaalgatuslike meediaväljaannete olemasolu. Peamisteks probleemideks
valdkonnas on meedia kõikuv kvaliteet ja ajalehtede trükitiraažide langemine.
Tugevused
• Eesti on tugev meediaühiskond.
• Tartu meediamaastik on väga kirev.
• Tartus on ruumi linnaosade lehtede tekkeks – ei teki konkurentsi.
• Tartu Postimehesse on lihtne lugu saada; lugude vastuvõtu latt on võrreldes teiste väljaannetega
palju madalam.
• Tartu on ajalehe väljaandmiseks piisavalt suur linn, mis toodab piisavalt palju uudiseid.
• Online meedia tarbimine on väga suur. Suurem osa noorest tarbijaskonnast on
Nõrkused
• Meedia kvaliteeti vähendab online ajakirjandus.
• Inimesed on harjunud online meediat tarbima tasuta.
Uuringu tulemused

29. 29
• Tartu teemad ei jõua suurtesse päevalehtedesse.
• Ajakirjanduslik tase päevalehtedes on kõikuv.
• Tasuta ajalehed ei ole arvestatavad ja kvaliteetsed meediaväljaanded.
• Sageli reageerib meedia üle, fakte ei kontrollita piisavalt, tõde moonutatakse, et
• online meedia kasutajad.
• Suurtel meediakontsernidel on ristfinantseerimine, kahjumlikke projekte toetatakse kasumlike
arvelt.
• Tartus on mitmeid omaalgatuslikke meediaväljaandeid (Müürileht, Sahtel, Artishok jms).
• lugu müüks.
• Meedia on loonud Tartule kuritegeliku linna maine.
• Ajalehtede tiraažid langevad vaikselt aga järjepidevalt.
• Reklaami tellijaid on vähe.
• Tartu on paljudes meediaharudes osakonna staatuses (Eesti Televisiooni Tartu toimetus).
• Puudub omaalgatuslike meediaväljaannete finantseerimismudel.
• Omaalgatuslikus kultuurilehes ei taheta esikaanele kaubanduslikku reklaami. Festivalid ja
kultuuriorganisatsioonid aga ei ole võimelised reklaami eest tasuma.
Soovid ja vajadused
• Meedia kvaliteedi hoidmiseks ja selle parandamiseks on vaja läbi viia koolitusi ja seminare – nii
ajakirjanikele kui ka tarbijatele.
• Tuleb tõsta ajakirjanike professionaalsust.
• Ajakirjanikul peaks olema vähemalt magistriharidus.
• Koolidesse on vaja sisse viia meediaõpetus.
• Online meedia võiks toota tulu.
• Ajalehtede eesmärgiks lähitulevikus on hoida lugejaid, arendada trükiajakirjandust ja online
meediat.
• On vaja ajakirjanduse/meedia sihtkapitali olemasolu Eesti Kultuurkapitali sees.
• Omaalgatusliku meedia võrgustik soovib moodustada survegrupi kultuuriministeeriumi ja
kultuurkapitalile omaalgatuslike meediate toetamis-strateegiate välja töötamiseks.
• On vaja tõsta omaalgatuslike meediaväljaannete erinevate rahastamise mudelite kasutamise
oskusi ja tõsta võimekust koostööks erasektoriga.
3.2.8. Kujutav kunst
Uuringus on kunsti valdkonna alavaldkondadeks kunst, kujutav kunst, tarbekunst ja käsitöö.
Arutelud toimusid eraldi tarbekunsti ja käsitöö ning kunsti valdkonna esindajatega.
Kunstivaldkond on Tartus suhteliselt hästi välja arenenud – on erialaseid suhtlusvõrgustikke,
valdkonnas tegutsevaid eesrindlikke vabakutselisi ja organiseerunud kunstnikke. Kunstivõrgustik
Uuringu tulemused

30. 30
on Tartus hoomatav; teatakse, kuhu pöörduda, tuntakse üksteist piisavalt. Alavaldkonnas on puudu
kunstimänedžeridest.
Tugevused
• On olemas galeriid, kus toimuvad näitused.
• On olemas kunstiõpe igal tasemel.
• Toimuvad kunstifestivalid.
• On palju kunstiga seonduvaid institutsioone ja katusorganisatsioone.
• Tartu kunstivõrgustik on hoomatav.
Nõrkused
• Finantsressursside puudus.
• Tarbijaskonna puudus ja vähene kunstiteadlikkus, nõudlus professionaalse kunsti järele on
väike.
• Puudu on kunstimänedžeridest.
• Kunsti valdkonnal puudub koostöö teiste valdkondadega – kasutamata on oluline ressurss.
• Puudub koostöö erasektoriga.
• Üksikul vabakutselisel kunstnikul on keeruline raha taotleda.
• Kunstnikud ja kunstnike organisatsioonide tegevus on liiga sõltuv toetustest.
• Vähe tegutsetakse juriidiliste ettevõtjatena.
Soovid ja vajadused
• Kunstnikke liitvad võrgustikud võiksid olla aktiivsemad ja Tartu institutsioonid võiksid kord aastas
kokku saada.
• Valdkond vajaks tugevat koordinaatorit - Tartu Kunstnike Liit võiks võtta Tartu kunstnike tegevuse
suunamisel ja valdkonna koordineerimisel aktiivsema rolli.
• Oleks vaja edendada noorte kunstiharidust juba väga varases koolieas - kunst võiks olla
põhikoolides tugevamalt esindatud, galeriid võiksid olla kohaks, kus viia läbi kunstitunde.
• Oleks vaja kunstimänedžere, kes suudaksid arendada ka eksporti.
• Oleks vaja professionaalseid kunstikriitikuid.
• Kunsti valdkonnas on vaja teha ühisturundust - ühised brošüürid ja trükised, galeriidel võiks olla
ühine turunduskava.
• Rohkemoleksvajasuhtlusplatvormejakoostöödteisteerialadeinimestegajaorganisatsioonidega.
• Projektipõhine tegevus võiks asenduda järjepideva tegevusega.
• Vaja oleks rohkem külalisateljeesid.
• Kunstivaldkond on vaja viia konverentsituristideni.
3.2.9. Tarbekunst ja käsitöö
Uuringu tulemused

31. 31
Käsitööna on käesolevas uuringus mõeldud professionaalset käsitööd, millega on seotud
käsitöölised, kes on lõpetanud kõrgkooli või saavutanud meistri taseme. Käsitööga tegelevaid
ettevõtteid ja organisatsioone on Tartus väga palju. Palju tuntust ja reklaami käsitöötegijatele on
toonud juurde Tartu Hansapäevad. Käsitöö ja kunsti puhul on tegu eraettevõtjatega, kellest paljud
toodavad nišitooteid, mida iseloomustab unikaalsus, kvaliteet ja kunstilisus. Suurimaks probleemiks
ettevõtetel on enda turundus. Aruteludel toodi välja mõte, et muljal praktiseeritud ühisturunduse ja
koostöövõrgustike alaseid näiteid võiks aluseks võtta ja katsetada ka Eestis.
Tugevused
• Valdkonnas on palju FIEsid ja eraettevõtjaid.
• Antoniuse Gildi koondunud ettevõtted teevad teatud osas ühisturundust, sellealane tegevus on
suunatud turismikorraldajatele.
• Tartu Hansapäevad on toonud käsitööle juurde tuntust.
• Antoniuse Gild on muutunud Tartu brändiks, mis seostub professionaalse tarbekunstiga.
• Tartus on olemas võimalus arendada oskusi ja saada haridust erinevatel õppetasemetel.
Nõrkused
• Koostöö Tartu käsitööorganisatsioonide vahel ei ole väga tugev.
• Inimesed on harjunud tasuta üritustega, nad ei ole nõus osalema käsitöö alastes töötubades
raha eest (või eeldavad, et tasu on väga väike).
• Linna poolt ei saa alati piisavalt kolmanda sektori tegevusteks raha.
• Käsitöö- ja kunstitoodete hind poodides kujuneb väga kalliks.
• Käsitööga tegelevatel inimestel ja ettevõtetel pole piisavalt raha turunduseks ja pole piisavalt
kliente, et teenida turundustegevuseks raha.
• Käsitöö loojad ei suuda sageli arvestada tarbijate vajadustega.
• Tarbekunstnikud toodavad originaaldisainiga tooteid, neil puudub võimalus teha nii väike- kui
suurtiraaže oskustööliste puudumise tõttu ja puudub soov kasvada väiketiraaži tootmiseks, kuid
samas on see vajalik.
• Õppinud käsitöölistel on vähe võimalusi teha oma tööd palgalise töötajana.
Soovid ja vajadused
• Võiks olla hästi toimiv infovahetuse ja -levitamise infolist.
• Võiks olla andmebaas või koduleht materjalide hankimise kohta.
• Ettevõtete omavahelist koostööd oleks vaja tugevdada, et teha ühisturundust.
• On vaja suurendada ettevõtete ekspordivõimet ja –oskusi.
• On vaja koolitada kvaliteediteadlikke kliente.
• Hansapäevad võiksid kujuneda rahvusvaheliseks käsitöölaadaks.
• On vaja luua süsteemid väiketiraažiga toodete tootmiseks. Sageli oleks vaja väikestel ettevõtetel
meistrit või oskustega lisatööjõudu, kes aitaks suuremahuliste tellimuste tegemisel.
Uuringu tulemused

32. 32
• Haridus võiks olla rohkem suunatud praktikale.
• Autoriõiguse seadus võiks tugevamalt reguleerida autoriõiguse kaitset.
• Käsitööd oleks vaja reklaamida noorte seas, et kaotada arvamus käsitööst kui vanaemade
hobist.
• Tegutseda võiks regulaarselt kokkusaav (näiteks 2-4 korda aastas) valdkonnakeskne ümarlaud.
3.2.10. Muuseumid ja raamatukogud
Avaliku sektori organisatsioonidena käsitleti käesolevas uuringus muuseume ja raamatukogusid.
Muuseumide alla kuuluvad käesolevas uuringus keskmuuseumid, kohalikud muuseumid ja
eramuuseumid.
Tartu linnas on väga palju erinevaid muuseume. Esindatud on paljude valdkondade muuseumid:
postimuuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mänguasjamuuseum, linnakodanikumuuseum
jne. Tegemist on linnale harukordse ressursiga, mis on suunatud kultuuriteadlikule külastajale.
Karaamatukogudonlinnashästiesindatud.TartusonlinnarahvalesuunatudTartuLinnaraamatukogu,
mis teenindab päevas ligi 2500 külastajat (arutelu andmete põhjal). Lisaks linnaraamatukogule on
Tartus veel peamiselt tudengitele ja ülikooli töötajatele suunatud Tartu Ülikooli Raamatukogu. Lisaks
raamatulaenutusele on raamatukogude uueks rolliks vaba aja veetmise võimaluste pakkumine
erinevate teenuste ja ürituste näol.
Alavaldkonna peamisteks probleemideks on finantsressursside puudus arendustööks ja töötajate
palkamiseks, nõrk turundustegevus ja hoidlate vähesus.
Tugevused
• Alavaldkonnas on traditsioonilisteks üritusteks Teadlaste öö ja Muuseumi öö – need on head
alused koostööks.
• Muuseumites ja raamatukogudes on pühendunud ja kompetentsed inimesed.
• Tartus on paljude valdkondade muuseume.
• Muuseumitega seotud eestvedajad on aktiivsed ja oma ala entusiastid.
• Raamatukogudel on hästi arenenud harukogude võrgustik.
• Muuseumi ja raamatukogude töötajate vahel toimib suhtlusvõrgustik.
Nõrkused
• Puudub koordineeritud koostöö kõikide linna muuseumite vahel.
• Puudub ressurss kõikide linna muuseumite koostöövõrgustiku algatamiseks ja selle
arendamiseks.
• Infovahetus ei toimi väga efektiivselt.
• Muuseumitesse on raske on leida uusi töötajaid.
• Muuseumite eelarved on väikesed ja palgad on madalad. Eelarvest ei piisa kõikide kulude
Uuringu tulemused

33. 33
katmiseks.
• Puuduvad rahalised vahendid püsinäituste välja vahetamiseks.
• Kultuuriministeerium korraldab koolitusi vaid enda alla kuuluvatele muuseumitele. Teistel
muuseumitel on vähe koolitusvõimalusi.
• Raamatukogudel ei ole piisavalt ruumi raamatute hoiuks ja muuseumitel ei ole piisavalt ruumi
kogude jaoks.
Soovid ja vajadused
• On vaja ühishoidlat (nii raamatukogudele kui ka muuseumitele).
• On vaja suurendada muuseumitevahelist koostööd. On vaja leida koordinaator ja luua
koostöövõrgustik.
• On huvi koostöö- ja aruteluümarlaudade vastu.
• On soov leida koostööpartnerid erinevatest valdkondadest (sh ärisektorist).
• Muuseumid võiksid olla linna visiitkaardiks. Võiks olla muuseumite kaart.
• On huvi ja vajadus ühisturunduse järgi.
• On vaja leida lisarahastuvõimalusi, on vaja teenida omatulu.
• Raamatukogudesse võiks kutsuda teiste erialade inimesi hindama keskkonda ja selle
potentsiaalset mõju külastajale.
• Raamatukogudel on huvi soetada uusi raamatuid ja ka palju raamatuid maha kanda.
3.2.11. Muusika
Käesolevas uuringus on muusika alavaldkondadena käsitletud süvamuusikat, levimuusikat
ja muusika produktsiooni. Uuringu raames läbi viidud grupiaruteludes ei kajastatud muusika
produktsiooni. Süvamuusikat ja levimuusikat väga põhjalikult teineteisest ei eraldatud. Seega on
järgnevas alapeatükis kajastatud muusika valdkonda üldiselt.
Muusika valdkond on Tartus esindatud väga erinevate organisatsioonide näol. On olemas esinduslik
muusikakoolide ja huvikoolide võrgustik, laulu- ja pillimänguseltsid, ettevõtted ja paljudele
professionaalsetele muusikutele tööd pakkuv Vanemuise teatri- ja kontserdimaja. Valdkonna
esindajate sõnul on muusikakultuur ja professionaalsus viimase kümne aasta jooksul väga palju
paranenud, on tekkinud konkurents. Muusika juurde püütakse läbi töö, kooli ja huvitegevuste juhtida
erinevaid sihtrühmi. Peamisteks probleemideks on publiku hulga kahanemine ja et muusikute
palgad ei ole konkurentsivõimelised.
Tugevused
• Toimib koostöö muusikakoolide ja etendusasutuste vahel.
• Muusikaalast õpet toetab huvikoolide võrgustik.
• Igas eas lastel on võimalik saada muusikaharidust.
Uuringu tulemused

34. 34
• On olemas erialaliidud, kelle on teatud mõjujõud poliitiliste otsuste mõjutamisel.
• Koostöö muusika valdkonnas toimub inimeste isiklike kontaktide alusel.
• Muusikutele suunatud klubiline tegevus aitab hoida tegutsemisväljundit.
• Muusikakultuur ja professionaalsus on viimase kümne aasta jooksul väga palju
Nõrkused
• Piletitulu mõjutab inflatsioon, raha saab piletimüügist vähem kui varasematel aastatel.
• Riigi toetus tegevusele on langenud 25-30% ja seetõttu on teatritel ja teistel etendusasutustel
suur surve hindande tõstmiseks.
• Publiku hulk on kahanenud.
• Muusikutel pole mänedžere, kes aitaksid leida välisriikides neile esinemisvõimalust.
• Paljud professionaalsed muusikud tegutsevad suurema osa ajast Tallinnas, kuna see on
tasuvam.
• Muusikute ja muusika haridusega tegelevate institutsioonide eestvedajate palk
• paranenud, on tekkinud konkurents.
• Huvikoolide ja muusikastuudiote õpetajad ja juhendajad on väga professionaalsed.
• ei ole konkurentsivõimeline.
• Muusikutega sõlmitakse lühiajalised töölepingud, mistõttu ei ole stabiilsust.
• Muusikariistad on kallid ja muusikakoolides (ka huvikoolides) õpetatakse pigem odavamaid
pille.
• Puudu on pillimängijatest, kes oskavad erilisi ja vähem levinud pille.
• Riigi ja omavalitsuste poolne rahastus on liiga kaootiline ja ettearvamatu, et planeerida
jätkusuutlikku tegevust.
• Huvikoolidel on keeruline saada oma kontsertide korraldamiseks rahastust.
• Muusikaalases hariduses ei ole väga palju valikuvõimalusi pillide vahel.
• Tudengitel ja täiskasvanutel ei ole väga palju võimalusi, et tegeleda muusika õppimisega.
Soovid ja vajadused
• Vaja oleks huvikoolide, muusikastuudiote ja -koolide vahelist aruteluringi, et arutada
koostöövõimaluste ja mudilaste muusikaõppe arendamise üle.
• Tartus võiks olla rahvusvaheline koorifestival.
• Kontserdid võiksid muutuda suuremaks ja tuua rohkem külastajaid linna.
• On vajadus viia professionaalsed muusikud välisriikidesse ja nende tegevus muuta
konkurentsivõimelisemaks.
• Muusikakoolides võiks olla ka ettevõtluskoolitus.
• Paremini võiks olla reguleeritud eelkooliealiste huvitegevuse rahastamine.
• Oleksvajatoetadakolmandasektoriorganisatsiooneettevõtlusalasekoolitusevõiinfotegevusega.
Uuringu tulemused

35. 35
3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused
Uurimuse raames läbi viidud arutelude ja ankeetküsimustiku käigus kaardistati Tartu
loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused. Ülevaate koolitusvajadustest valdkondade
kaupa annab tabel 14. Peamised koolitusvajadused loomemajandusega tegelevatel
institutsioonidel on: turundus- ja ettevõtluskoolitus, finantsjuhtimine, organisatsiooni juhtimine ja
eestvedamine, psühholoogiaalased koolitused, mainekujundus, autoriõigus, enesekehtestamine ja
läbirääkimisoskused, projektikirjutamise koolitus (koolitus kasulikest nippidest, mitte üldtõdedest).
Lisaks peetakse väga oluliseks tarbijaskonna koolitamist. Sealjuures peetakse oluliseks
kvaliteediteadliku tarbija olemasolu
3.4. Ankeetküsimustiku tulemused
Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorrast ja soovidest ülevaate saamiseks viidi läbi
Internetipõhine ankeetküsimustik. Küsimustik on toodud lisa 4 järgi.
Küsimustik saadeti välja 300le inimesele. Kokku laekus vastuseid 75 (joonis 8). Nendest kolm ei
sobinud oma tegevusvaldkonna poolest andmete analüüsimiseks (üks ettevõte tegutses turismi ja
kogukondade arendamise, teine töötleva tööstusega (plaatmaterjalist mööbli tootmisega) ja kolmas
valkude identifitseerimisega).
Ankeetküsimustikus küsiti täpsustavat ja statistilist infot 2008-2010. aasta kohta. Joonis 8 kajastab
vastanud institutsioonide jaotumist valdkondade kaupa. Kõige enam vastasid küsimustikule kunsti,
audiovisuaali, arhitektuuri ja disaini valdkonnaga tegelevad institutsioonid. Suurt huvi küsimustiku
vastu tundsid ka huvikeskused.
Joonis 8. Vastanud institutsioonide jaotus tegevusvaldkonna järgi
Joonis 9 kajastab ankeetküsimustikule vastanud institutsioonide jaotumist juriidilise vormi kaupa.
Uuringu tulemused
20
11
9
7 6 5 5 4 3
2 1
0
5
10
15
20
25
Vastanutearv
Loom em a jandusevaldkond

36. 36
Kahe institutsiooni puhul on arvestatud asjaoluga, et nad tegutsevad kahe erineva juriidilise
isikuna. Jooniselt on näha, et kõige enam vastasid osaühingud, nende hulka kuulus ka 1 täisühing
ja 1 usaldusühing. Teisel kohal on vastanute seas mittetulundusühendused (MTÜd) ja seejärel
füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) ja vabakutselised. Seega saab öelda, et vastanutest enamuse
moodustavad iseseisvalt tegutsevad üksikettevõtted.
Joonis 10 kajastab vastanud institutsioonide jagunemist nende asutamisaasta kaupa. Joonisel on
kajastatud institutsioonide asutamisaastate gruppe viie aasta kaupa: 2007-2011, 2002-2006, 1997-
2001, 1992-1996 ja 1990 ja varem. Tulemustest on näha, et aktiivsemad on olnud küsimustikule
vastama nooremad loomemajandusinstitutsioonid, mis on asutatud vahemikus 2007-2011.
Sealjuures moodustasid 2011. aastal asutatud institutsioonid 11% vastanutest.
38%
16%
20%
18%
8% 2007 -2011
2002 -2006
1997 -2001
1992 -1996
1990 ja varem
200
varem
1
6
Joonis 10. Institutsiooni asutamise aasta.
Küsimustikule vastanud institutsioonide töötajate arv ajavahemikus 2008-2010 on tõusnud
(joonis 11). Samuti on tõusnud vabatahtlike arv. Antud joonisel kajastatud vabatahtlike arvust 2/3
moodustab ühe kultuuriseltsi asutuse kolme aasta stabiilne vabatahtlike arv. Kuna selts ei jaganud
täiendavat infot vabatahtlike arvu kohta, siis on antud uuringus kajastatud tulemusi selliselt, nagu
need ankeetküsimustiku vastustest esitati. Kuna antud kultuuriseltsi vabatahtlike arv oli aastatel
2008-2010 stabiilne, siis vabatahtlike üldine kasvutendents on hinnanguliselt õige.
Uuringu tulemused

37. 37
471 484 500
244 243 257
116 113 126
0
100
200
300
400
500
600
2008 2009 2010
Aasta
Vabatahtlike arv
Kogu töötajate arv
Loomemajandusega
seotud töötajate arv
Töötajatearv
Joonis 11. Küsimustikule vastanud institutsioonide töötajate arv.
Küsimustikule vastanud loomemajandusinstitutsioonide käive on aastatel 2008-2010 kasvanud
(joonis 12). Ka ekspordi osakaal on aastatel 2008-2010 tõusnud. 2008. aastal moodustas vastanud
institutsioonide eksport 6,87% käibest, 2009. aastal 9,6% ja 2010 aastal 33,0%. Loomemajandusega
seotudeksportieraldieiolemõtetväljatuua,kunaseeonvägaligilähedanesamadesummadega,mis
on institutsioonide üldine eksport. Seega saab öelda, et küsimustikule vastanud loomemajandusega
seotud institutsioonide eksport on peaaegu täielikult seotud loomemajanduse ekspordiga.
Vastanud institutsioonide puhul tegeleb ekspordiga 3 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 7 osaühingut.
Ekspordiga tegelevate institutsioonide peamised tegevusvaldkonnad on audiovisuaal, reklaam,
kunst, muusika ning disain ja infotehnoloogia. Hüpe ekspordi tulemustest on tingitud kahe
ettevõtte eksporditulemuste paranemisest 2010. aastal. Ettevõtete tegevusvaldkonnaks on disain,
infotehnoloogia ja audiovisuaal.
Seega võib eeldada, et disaini, audiovisuaali, reklaami ja infotehnoloogia näol on tegu ekspordiks
perspektiivsemate loomemajanduse alavaldkondadega
Uuringu tulemused

38. 38
Joonis 12. Loomemajandusinstitutsioonide käive ja eksport
Küsimuse „Kas Teie institutsioon saab/on saanud viimastel aastatel lisafinantseerimist” tulemusi
kajastab joonis 13. Ankeetküsimustikule vastanud 73st institutsioonist on saanud toetust 37. Kõige
rohkem on toetuste saajate seas MTÜsid ja osaühinguid. 13 MTÜd vastas, et on saanud toetust.
Nendest 8 on saanud toetust Tartu Linnavalitsuselt. MTÜde poolt toodi välja, et toetustest on saadud
tegevustoetust ja projektipõhist toetust Tartu Linnavalitsuselt, tegevustoetust riigilt, toetust Eesti
fondidest ja programmidest, Euroopa Liidu fondidest või programmidest ja ka toetust sponsoritelt.
Osaühingutest on toetust saanud 13. Nendest 6 vastas, et on saanud toetust Euroopa Liidu
fondidest või programmidest, 5 vastas, et on saanud tegevus- või projektipõhist toetust riigilt, 3 on
saanud toetust Tartu Linnavalitsusest. Lisaks on toetust saadud sponsoritelt.
Uuringu tulemused
0,00
5,00
10,00
15,00
20,00
25,00
30,00
35,00
40,00
2008 2009 2010
Kogukäive
Loomemajandusega
seotud käive
Eksport
Aasta
Käivejaeksport(miljkrooni)

39. 39
Joonis 13. Toetust saanute hulk institutsioonide kaupa.
Toetuse liikide kaupa on kõige rohkem saadud toetust Eesti fondidest ja programmidest,
projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt ja projektipõhise toetusena riigilt. Lisaks on saadud
toetust ka välisriikide kultuuriesindustest, saatkondadest, teistelt omavalitsustelt ja töötukassalt.
Tabel 15 annab ülevaate toetuste liikidest ja nende saajate arvust.
Toetuste liik Toetust saanute arv
Eesti fondidest ja programmidest
Projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt
Projektipõhise toetusena riigilt
Toetus sponsoritelt
Euroopa Liidu fondidest või programmidest
Tegevustoetusena Tartu Linnavalitsuselt
Tegevustoetusena riigilt
Muu
19
16
15
11
10
8
5
4
Tabel 15. Toetuste peamised allikad.
Uuringu tulemused

40. 40
Küsimuse „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist tugevat külge” tulemustest annab
ülevaate tabel 16. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal analüüsiti nimetatud tugevuste esinemise
sagedust vastustest. Analüüsi juures tehti üldistused ja jäeti välja väga spetsiifilised tugevused nagu
nt isikunäituste korraldamine, rahvuslikkus, tegevuslubade olemasolu jms. Tabelis on kajastatud
kõik tugevused, mis esinesid vähemalt kaks korda. Tabelis 16 on näha, et kõige olulisemateks
tugevusteks peetakse professionaalset ja head meeskonda, paindlikkust, loomingulisust,
institutsiooni mainet ja tuntust, laia toodete ja teenuste hulka.
Tugevus Esinemise sagedus
Professionaalne ja hea meeskond
Paindlikkus
Toodete ja teenuste kvaliteet
Lai toodete ja teenuste hulk
Loomingulisus
Maine ja tuntus
Teotahtelisus
Isikupära ja originaalsus
25
17
15
10
8
8
7
6
Kogemused ja oskused
Kliendisõbralikkus
Meeldiv töökeskkond
Järjepidevus ja jätkusuutlikkus
Koostöö
Järjepidevus ja jätkusuutlikkus
5
5
5
6
6
6
Uuringu tulemused

41. 41
Tabel 16. Küsimustikule vastanud institutsioonide tugevused
Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm lähiaastate arengusoovi” tuli välja tuua
kolm peamist soovi. Sealjuures oli ette antud näited, nagu lisarahastuse leidmine, töötajaskonna
kompetentsi suurendamine, koostöövõrgustike loomine, turunduse parendamine, ühisturunduses
osalemine, ekspordi arendamine jne. Näidete puhul oli tegu üldiste ettevõtlusega seotud soovidega.
Tabel 17 kajastab peamisi institutsioonide soove. Kõige rohkem sooviti lisarahastuse leidmist,
turundustegevuse parendamist, koostöövõrgustiku loomist, kompetentsi suurendamist, ekspordi
arendamist ning uute teenuste ja toodete turule toomist. Seega on näha, et peamiseks huviks
on institutsioonide konkurentsivõime tõstmine läbi turundustegevuse ja institutsiooni arendamise
(oskuste, toodete jms arendamine).
Eestvedajate puhendumus
Head koostööpartnerid
Hea asukoht
Eksperimenteerimisjulgus
Nišitooted
Disain
Välja kujunenud klientuur ja selle moodustumine
Aktiivne tootearendus
4
4
3
3
3
3
3
2
Tootjapoolne huvi
Noor ja aktiivne meeskond
Väiketiraažide tootmine
2
2
2
Uuringu tulemused

42. 42
Lisarahastuse leidmine
Turundustegevuse parendamine
Koostöövõrgustike loomine
Kompetentsi suurendamine
Ekspordi arendamine
Uute teenuste ja toodete turule toomine
Töötajate värbamine
Tarbijaskonna teadlikkuse tõstmine ja klientuuri laiendamine
25
23
22
17
12
12
10
6
Juhtimise parendamine
Infrastruktuuri arendamine
Käibe suurendamine
4
4
4
Klientuuri ostujõu tõus 3
Koostööprojektides osalemine
Ekspordi osakaalu suurendamine
Koostöövõrgustiku edasi arendamine
2
2
2
Soovid Esinemise sagedus
Tabel 17. Küsimustikule vastanud institutsioonide soovid.
Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist arengut takistavat tegurit” tuli välja
tuua kolm peamist soovi. Sealjuures oli ette antud näited finantsressursside puudus, ruumide
puudus, inimressursi puudus, koostööpartnerite vähesus, teadmiste ja infovahetuse vähesus vms.
Kõige enam peeti takistuseks institutsioonide arendamisel finantsressursside ja inimressursside
Uuringu tulemused

43. 43
vähesust, koostööpartnerite - ja võrgustike vähesust, ruumide ja aja puudust .
Finantsressursside vähesus
Inimressursi vähesus
Koostööpartnerite - ja võrgustike vähesus
Ruumide puudus
Aja vähesus
Infovahetuse vähesus
Klientuuri langenud ostujõud
Teadmiste vähesus ja vähene ettevõtluskogemus
42
19
17
12
10
8
8
8
Turundustegevuse vähesus
Spetsiifiliste oskuste vähesus 7
4
Takistused Esinemise sagedus
Tabel 18. Küsimustikule vastanud institutsioonide arengut takistavad tegurid.
Küsimuse „Palun nimetage, millistel koolitustel soovite osaleda, et suurendada oma institutsiooni
konkurentsivõimelisust ja isiklikke oskuseid” vastuste ülevaate annab tabel 19. Kokkuvõtvast tabelist
on näha, et üldiselt tuntakse kõige rohkem huvi turunduse ja ekspordialaste koolituste vastu. Vastuste
põhjal saab öelda, et ekspordi- ja turundusalased koolitused võiksid sisaldada ettevõtte igapäevast
turundust, ekspordialast tegevust ja selle planeerimist. Samuti oldi huvitatud turundusplaanide
koostamisest. Soovitakse arendada oskusi turu analüüsimisel, enda positsioneerimisel turul
ja vastavate analüüside koostamisel. Vastanud olid huvitatud Internetiturunduse võimalustest.
Ekspordi alaste koolituste juures soovitakse, et toodaks välja rohkem loomemajandusega seotud
teemade omapära. Samuti ollakse huvitatud erinevate sihtturgude omapärast – nt Venemaa ja SRÜ
maade turgudest.
Teisel kohal oli huvi enesetäiendamise koolituste vastu. Peamiselt tuntakse huvi teatud kindla
programmi või tehnoloogia vastu. Väga üldiselt ühist soovi erialases täiendõppes ei saa välja
Uuringu tulemused

44. 44
tuua. Samas aga saab erialast täiendõpet siduda tegutsemist toetava koolitusvajadusega.
Nende kahe grupi põhjal kujunes selgemalt välja huvi kujunduse ja disaini vastu. Tegutsemist
toetavate koolituste all on käesolevas uuringus käsitletud koolitusi, mida vastanud pidasid
oluliseks oma ettevõtte kompetentsi suurendamiseks või siis enese harimiseks mõnes muus mitte
enda erialases valdkonnas. Nende koolitustena toodi välja raamatupidamine, klienditeenindus,
suhtlemispsühholoogia, pedagoogikaalased koolitused, õigusalased koolitused, Interneti
võimaluste kasutamine, esinemisoskus, asjaajamine. Samuti olid vastanud huvitatud Interneti
võimaluste laialdasemast tundmisest – nt otsingumootorite kasutamisest.
Järgnevalt on toodud välja mõned erialased koolitusvajadused alavaldkondade kaupa:
• arhitektuur - Venemaa, SRÜ turgude omapära;
• disain - 3D CAD/CAM, Wordpress koolitus; flashi koolitus; puukäsitöö; disaini- ja kujundusalased
koolitused;
• film - Art-house kinode alased koolitused; kino tehnikaga seotud koolitused; filmi- ja videotehnika
alased koolitused; stsenaariumite arendamine; helitöötlus, audioproduktsioon, vastav tarkvara
(võrdlemisi kõrgel tasemel);
• foto - fotode laiformaat-väljatrüki alane täiendkoolitus edasijõudnutele
• kirjastamine – e-raamatute alane koolitus; küljendus- ja kujundusprogrammide alane
täiendkoolitus edasijõudnutele; kompleksne arvutivõrkude ja -turbe alane täiendkoolitus;
• kunst - circuit bending ja uute instrumentide ehitamine;
• käsitöö – käsitööalased koolitused; kübarate valmistamine;
• reklaam - graafikaprogrammide koolitus.
Vägaolulisekspeetivastanutepooltettevõttejapersonalijuhtimisegaseotudkoolitusi.Juhtimisalased
koolitused võiksid vastuste põhjal sisaldada ajajuhtimist, meeskonna juhtimist ja motiveerimist,
ettevõtte juhtimist (ettevõtte juhtimise juures võiks tähelepanu pöörata väikeettevõtete juhtimise
omapärale), koostöö arendamist. Samuti tuli vastustest välja huvi ajaplaneerimise koolituste vastu.
Tabel 19 on antud soov lisatud ettevõtte juhtimise ja arendamise lisatud.
Strateegiline planeerimine võiks sisaldada nii ettevõtte strateegilist planeerimist kui ka erinevate
strateegiate koostamist – turundusstrateegia, äriplaani jms koostamist. Samuti oli huvi, et kuidas
teha just loomemajanduse toodete ja teenuste turundust.
Majandusalastest koolitustest sooviti vastuste põhjal rohkem teada erinevatest majandusega
seotud teemadest. Välja toodi eraldi huvi finantsjuhtimise ja analüüsi vastu.
Uuringu tulemused

45. 45
Turundus- ja ekspordialased koolitused
Erialane täiendõpe
Ettevõtte juhtimine ja arendamine
Tegutsemist toetavad koolitused
Projekti kirjutamise ja juhtimise koolitused
Majandusalased koolitused
Keeleõpe
Raamatupidamine
29
27
14
10
6
6
4
3
Klienditeenindus
Teenuste arendamine 3
2
Finantseerimisvõimalused, toetusskeemid 2
Koolitusvajadus Esinemise sagedus
Tabel 19. Küsimustikule vastanud institutsioonide koolitusvajadused
Küsimusele „Palun nimetada Teie kaupade/teenuste kolm peamist sihtrühma ja nende peamine
asukoht” tuli vastata vabas vormis. Ilmselt oleks antud küsimustiku puhul andnud selgemaid
vastuseid etteantud vastusevariantide olemasolu. Küsimustiku koostajate esialgsel hinnangul oleks
see aga vähendanud võimalust vastanutel ise oma sihtrühmad piiritleda.
Peamisteks sihtrühmadeks Tartu loomemajandusega seotud institutsioonidel on eraisikud ja
ettevõtted. Vastustes esinesid kõige sagedamini nende asukohana Eesti ja Tartu. Vähemal määral
määrati sihtrühma piirkonnaks Lõuna-Eesti. Välisriikidest olid esindatud Skandinaavia riigid ja
lähiriigid. Paljudel on tegevused suunatud Lääne-Euroopa turule. Vastustes esines ka, et tegeletakse
USAs, Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides.
Küsimuse „Kas soovite arendada eksporti välisriikidesse? Kui jah, siis millistesse riikidesse?”
vastustest selgus, et 37% vastanutest ei soovi tegeleda tulevikus ekspordiga ja 63% soovib
tegeleda ekspordiga. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal on kõige rohkem ekspordist huvitatud
Uuringu tulemused

46. 46
kunsti, disaini, audiovisuaali ja reklaami valdkonnad (joonis 14).
Joonis 14. Vastanud institutsioonide huvi ekspordi vastu
Küsimused „Milliseid viise turunduse parendamiseks vajaks Teie institutsioon lähiaastail?” vastustest
annab ülevaate joonis 15. Turunduse osas soovitakse kõige rohkem turunduseks suunatud
finantsressursside olemasolu, internetiturundus ja turunduseksperdi konsultatsioone ja nõuandeid.
3.5. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel
Põhinedes uuringu käigus koostatud fookusgruppide arutelude ja ankeetküsimustiku tulemustele,
Äriregistri andmete statistilisele analüüsile, varasematele loomemajandusega seotud uuringutele,
vestlustele Tartu Loomemajanduskeskuse töötajatega ja uuringu käigus tehtud tähelepanekutele,
on koostatud SWOT analüüsi tabel (Tabel 20. Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused.
tabel 20 ja tabel 21), mis kajastab Tartu linna loomemajanduse üldist olukorda
Uuringu tulemused

47. 47
.
Joonis 15. Vastanud institutsioonide soovid turunduse parendamiseks.
Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused
Tugevused
• Loomemajandusega tegelevad professionaalsed ja hingega tegutsevad inimesed.
• On palju erinevaid loomemajanduse institutsioone.
• Linnas on mitmeid rahvusvähemuste loomekollektiive.
• Tartule on omane mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik.
• Palju on loomemajanduse valdkonnas harrastajaid. Looming ja töö seotakse elulaadiga.
Inimesed tegelevad entusiasmist.
• Loomemajanduses on ettevõtlusega üldiselt kerge alustada.
• Tartus on mitmeid tasuta festivale ja üritusi.
• Tartus on olnud edukaid üritustesarju, mida soovitakse taastada.
• Mõned Tartule omased festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali muutuda rahvusva-
heliseks.
• Ürituste ja festivalide reklaam ning nende toimumine tuleb linnapildis esile.
• Turunduses kasutatakse aktiivselt veebipõhiseid sotsiaalseid suhtlusportaale.
• Institutsioonide tegevusi aitavad ellu viia Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali toetused.
• Loomemajandusega tegelevate inimeste ja institutsioonide omaalgatuslikkus on aktiivne.
• Tartus on arenemas loomemajandusega tegelevate institutsioonide kobarad ja koondumisko-
Uuringu tulemused

48. 48
had (nt Tartu Loomemajanduskeskus, trükikoja Greif endised ruumid Kastani tänaval, Antoniuse
Gild, Genialistide klubi jms).
Nõrkused
• Institutsioonid ei saa üheselt aru loomemajanduse mõistest (ei seostata end sellega).
• Paljudes loomemajanduse alavaldkon-dades on puudu valdkondlik koordineerimine.
• Alavaldkondades ei ole info levik efektiivne.
• Institutsioonide turundustegevus on nõrk ja ka sellealaseid oskusi on vähe.
• Linnapoolne turundustegevus, mis tooks loomemajanduse linnapildis esile, on nõrk.
• Institutsioonidel on üldine finantsressursside vähesus, et korraldada üritusi, osaleda rahvusva-
helistes koostööprojektides ning end arendada.
• Tartu üritustel ja teemadel on raske jõuda üleriigilisse meediasse.
• Puudub ülevaade rahvusvähemuste tegevusest.
• Puudub ülevaade noortest alustavatest loomegruppidest.
• Konkurents on suur ja institutsioonid ei ole koostööaltid.
• Loomemajandusega seotud erialade koolitusprogrammid on liiga teoreetilised.
• Eesti turg on oma elanike arvu ja ostujõu tõttu väike, et loomemajanduse institutsioonid saaksid
kasvada ja areneda – välisturundus on vältimatu.
• Koostöö institutsioonide vahel on projekti- ja programmipõhine.
• On suur vajadus turundusoskustega professionaalsete mänedžeride järele.
• Institutsioonide baasteadmised ettevõtlusest on nõrgad.
• Loomemajandusega seotud
• Koostöö toimub inimeste isiklike kontaktide alusel.
• Loometegevusega seotud inimeste professionaalsus on kümne viimase aasta jooksul palju
paranenud, on tekkinud konkurents.
• institutsioonides valitseb nõukogudeaegne harjumus, mille tõttu oodatakse suurt avaliku sektori
poolset toetust ja huvi valdkondade vastu. Harjumus võetakse noorte poolt üle.
• Loomemajanduses pole piisavalt mänedžere, kes aitaksid tegeleda turundusega välisriikides.
• Paljud professionaalsed loomemajandusega seotud inimesed tegutsevad suurema osa ajast
Tallinnas, kuna see on tasuvam.
• Mitmetes loomemajanduse alavaldkondades ei ole palk konkurentsivõimeline (nt muusika,
käsitöö, kunst, tants, muuseumid jne.)
• Riigi ja omavalitsuste poolne rahastus on enamasti projektipõhine.
Tartu linna loomemajanduse võimalused ja ohud
Võimalused
• Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esile toomine erinevates
Uuringu tulemused

49. 49
valdkondades.
• Loomemajanduse alavaldkondi tutvustavate organiseeritud võrgustike loomine ja valdkonna
tegevuse eestvedajate leidmine.
• Valdkondade siseste ja –üleste suhtlusplatvormide loomine.
• Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse.
• Koostöö suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel.
• Loomemajandusega seotud ruumide (õppeklassid, esinemiskohad jms) ja muude ressursside
jagamine.
• Erialaõppe tugevdamine, koostöö teiste koolidega (nt loomemajandusega seotud erialades õp-
pejõudude jagamine ja ühine
Ohud
• Jätkuv turu huvi puudumine loomemajandustoodete- ja teenuste vastu.
• Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest finantseerimisvõimaluste vähen-
emine.
• Loomemajandusega seotud inimesed on liiga hõivatud, et osaleda valdkonna edendamisele
kaasa aitavates ettevõtmistes.
• Tartu linna teised valdkonnad (nt ettevõtlus ja planeerimine) ei ole huvitatud koostööst ja loome-
majanduse esiletoomisest linnas.
• Välisturgudel ei suudeta tegutseda, kuna välisturud ei ole huvitatud Eesti loomemajandu-
settevõtete toodetest ja teenustest.
• Jätkuv hindade tõus.
• Toodete kvaliteedi langus tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu.
• Inimeste vähene huvi tegeleda külalislektorite linna toomine).
• EASi ja Töötukassa ettevõtluse alustamise ja arendamise toetused.
• Prioriteetsete ürituste stabiilne rahastamine avaliku sektori poolt.
• Erinevate eriilmeliste esinemispaikade loomine linnaruumi.
• Eriilmeliste loomekeskuste loomine linna.
• Luua ettevõtete mudeleid ja süsteeme väiketiraažiga toodete tootmiseks (kunst, käsitöö jms).
• Suurendada loomemajanduse institutsioonide võimekust ettevõtlusturul paremini hakkama saa-
da.
• Digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine.
• loomemajanduse mänedžeridena.
• Avaliku sektori poolne huvi puudumine tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja
selleks toetava infrastruktuuri loomisel kaasa aitamisega.
• Üleüldiste majanduslike tingimuste halvenemine maailmas.
3.6. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabeli ristanalüüs
Uuringu tulemused

50. 50
Tugevuste abil võimaluste kasutamine:
• Loomemajandusega tegelevad professionaalid ja nende aktiivne omaalgatuslikkus võimaldavad
luua erinevaid loomemajanduse alavaldkondi tutvustavaid organiseeritud võrgustikke. Samuti
võimaldab aktiivsete inimeste olemasolu leida loomemajanduse alavaldkondadele eestvedajaid.
• Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus, professionaalsete
hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu linnas, Tartu mitmekülgne haridusasu-
tuste ja huvikoolide võrgustik ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide ko-
barad võimaldavad luua aluse loomemajanduse alavaldkondade siseste ja –üleste suhtlusplat-
vormide loomisele ja valdkondade vahelise koostöö suurendamisele läbi erinevate projektide
ja ühisturunduse. Lisaks aitab sellele kaasa ka institutsioonide ja loomeinimeste poolne aktiivne
sotsiaalsete veebiportaalide kasutamine.
• Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus, professionaalsete
hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu, rahvusvähemuste loomekollektiivide
olemasolu, haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik, toimunud edukad üritustesarjad ja aren-
emisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad aitavad kaasa koostöö suuren-
damisele loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel. Samuti võimaldab
• olemasolev ressurss tegeleda tugevamalt ja läbimõeldumalt loomemajanduse mõiste regulaarse
tutvustamise ja selle olulisuse esile toomisega erinevates valdkondades.
• Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus ja inimeste
omaalgatuslikkus loob eeldused loomemajandusega seotud ruumide (õppeklassid,
esinemiskohad jms) ja muude ressursside jagamiseks institutsioonide vahel.
• Tartu mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik, professionaalsete hingega
tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu linnas ning arenemisjärgus olevad
loomemajandusinstitutsioonide kobarad loovad võimalustebaasi loomemajandusega seotud
erialaõppe tugevdamiseks ja koostöö algatamiseks teiste koolidega (nt loomemajandusega
seotud erialades õppejõudude jagamine ja ühine külalislektorite linna toomine).
• Inimeste ja institutsioonide aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega
seotud ettevõtlusesse loovad võimaluse kasutada ära EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise
toetuseid valdkonna arendamiseks.
• Kasutades ära Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali toetusi saab nii olemasolevate kui veel
arenemisjärgus olevate loomemajandusinstitutsioonide kobarate poolt luua linna eriilmelisi
loomekeskusi. Koostöös Tartu Linnavalitsusega tuleks kasutada linnaruumist tulenevaid
võimalusi loomaks linna erinevaid eriilmelisi esinemispaiku.
• Tartu suur festivalide ja ürituste hulk, taastamist väärivad üritustesarjad ja potentsiaalsed
rahvusvahelised festivalid võimaldavad määrata Tartu prioriteetsed kultuuriürituste suunad ning
selle põhjal on võimalik välja töötada ürituste stabiilse rahastamise skeem avaliku sektori poolt.
Uuringu tulemused

51. 51
• Loomemajandusega tegelevad professionaalsed inimesed ja nende aktiivne omaalgatuslikkus
ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse võimaldab katsetada ja välja
arendada ettevõtete mudeleid ja süsteeme väiketiraažiga toodete tootmiseks (kunst, käsitöö
jms).
• Mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik ning arenemisjärgus olevad
loomemajandusinstitutsioonide kobarad võimaldavad töötada välja skeeme ja vahendeid,
mille abil saab suurendada loomemajanduse institutsioonide võimekust ettevõtlusturul
paremini hakkama saada. Samuti on olemasolev ressurss aluseks digitaalse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisele.
Tugevuste abil väliste ohtude vähendamine:
• Loomemajandusega tegelevad professionaalsed ja hingega tegutsevad inimesed, nende
aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse
võimaldavad luua ja katsetada uute toodete ning teenuste pakkumist erinevatele sihtrühmadele
läbi erinevate turundusvahendite (kasutades sealjuures ära aktiivsemalt nüüdisaegset digitaalse
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat), mis omakorda vähendab või aitab ära hoida jätkuvat
turu huvi puudumist loomemajandustegevuste ja -teenuste vastu. Sellest tulenev aktiivsem
ettevõtlus loomemajanduse valdkonnas aitab leevendada ohtu, et finantseerimisvõimalused
Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest hakkavad vähenema.
• Tartus on suhteliselt suur loomemajandusega tegelev inimressurss - on palju erinevaid
loomemajanduse institutsioone, linnas on mitmeid rahvusvähemuste loomekollektiive, on
aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajanduse valdkonnas on palju harrastajaid, samuti
on mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik. Kõik eelnimetatu tekitab suhteliselt
suurel hulgal inimesi, kes rohkemal või vähemal määral on seotud loomemajandusega. Kuna
on näha, et inimressurss on mitmekesine ning samuti toimub linnas loomemajandusest teadliku
inimressursi juurdetootmine, siis kõik see omakorda vähendab ohtu, et loomemajandusega
seotud inimesed oleks liiga hõivatud, et osaleda valdkonna edendamises.
• Lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse, arenemisjärgus olevad
loomemajandusinstitutsioonide kobarad, mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik
japotentsiaalseterahvusvahelistefestivalideolemasoluloobTartussevõrgustiku,milleabiltoimub
loomemajanduse arendamine ja selle rahvusvahelistumine sõltumata muude valdkondade
ettevõtetest. Loomemajanduse edukas areng ja selle kaudu avanevate välisturundusvõimaluste
kujunemine vähendab ohtu, et Tartu linna teised valdkonnad (nt ettevõtlus ja planeerimine) ei
ole huvitatud koostööst ja loomemajanduse esiletoomisest linnas.
• Lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse loob olukorra, kus konkurents on
väga tugev ning loomemajandusega seotud ettevõtete käekäiku mõjutab pakutavate toodete
Uuringu tulemused

52. 52
ja teenuste kvaliteet. Konkurentsist tulev kvaliteedi hoidmine aitab vältida toodete kvaliteedi
langust tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu.
• Loomemajandusegategelevateinimestejainstitutsioonideaktiivneomaalgatusjaarenemisjärgus
olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad on reklaamiks loomemajandusele. Atraktiivne
valdkonnale tehtav reklaam vähendab ohtu, et ei leidu inimesi, kes oleks huvitatud tegelema
loomemajanduses kultuurimänedžeridena.
• Eelmise alapeatüki SWOT analüüsi tabelis toodu tugevused on kõik ühtlasi ka Tartu linna
arengu ressurssideks, mis kattuvad ka teiste majandusvaldkondadega. Loomemajanduse tihe
kokkupuude teiste majandusvaldkondadega vähendab ohtu, et avaliku sektori poolt puudub
huvi tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja selleks toetava infrastruktuuri
loomisega.
Võimaluste kasutamine, et vähendada sisemisi nõrkusi:
• Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esiletoomine erinevates
valdkondades vähendab nõrkust, et institutsioonide poolt ei saada selgelt aru loomemajanduse
mõistest (ei osata end sellega seostata).
• Valdkondade siseste ja –üleste suhtlusplatvormide loomine, valdkondade vahelise koostöö
suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse loob eeldused loomemajanduse
alavaldkondade töö paremaks koordineerimiseks. See omakorda leevendab nõrkust, et paljudes
loomemajanduse alavaldkondades on puudu valdkondlik koordineerimine. Samuti soodustab
koostöö arendamine info leviku muutumist efektiivsemaks.
• Koostöö suurendamine loomemajanduse ja teiste ettevõtlusvaldkondade vahel, EASi
ettevõtluse alustamise ja arendamise toetuste kasutamine, loomemajanduse institutsioonide
võimekuse tõstmine ettevõtlusturul paremini hakkamasaamiseks , digitaalse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine aitab parandada institutsioonide turundustegevust ja
arendada sellealaseid oskusi. Samuti aitab koostöö ja oskuste arendamine kaasa linnapoolsele
turundustegevusele, mis toob loomemajandust linnapildis rohkem esile.
• EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise ning Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali
toetuste kasutamine aitab leevendada institutsioonide finantsressursside vähesuse probleemi.
Toetuste abil on võimalik korraldada üritusi, osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ning
end arendada.
• Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse ning
digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine võimaldab luua andmebaase, mis
annavad ülevaateid erinevatest loomemajandusressurssidest, nt ülevaade rahvusvähemuste
institutsioonidest, ülevaade noortest loomegruppidest jms
• Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse, koostöö
suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel, ettevõtete mudelite
Uuringu tulemused