1. KAITSE END JA AITA TEIST
Päästeamet
Lääne päästekeskus

2. TULEOHUTUS
Päästeamet
Lääne päästekeskus

3. TULEKAHJUDES
HUKKUNUD 2000-2011
127 89
73 133
63 146
131
169 141
132 69

4. KUIDAS TEKIVAD
TULEKAHJUD?

15. PÕLEMINE
Hapnik
Põlevmaterjal
Temperatuur

16. TULEOHT

19. TEMPERATUUR KUNI 1000°

20. Tulekahju tapab 5 minutiga

21. SUITSUANDUR –
ELUPÄÄSTJA
Vajalikkus?
Kuhu paigaldada?
Tööle rakendumine
Hooldamine, testimine

22. KODUNE
EVAKUATSIOONIPLAAN

23. KÜTTESEADMED
 Korstnapühkija min 1x
aastas
 Küttematerjali
ladustamine
 Kütteseadmete korrasolek
 Ülekütmine
korstnapühkija sa luud nüüd kahma -
mul rahulikum magada kui korstnas pole tahma

24. KUI JUHTUB ÕNNETUS …
HELISTA 112

25. ÕNNETUSTEATE
EDASTAMINE
HÄDAABINUMBRILE 112
Häirekeskusesse helistamisel ütle:
 Mis on juhtunud?
 Kus on õnnetus juhtunud?
 Kas õnnetuses on kannatanuid?
 Kas põlevas hoones võib olla lisaohtusid, INIMESI?
 Enda nimi ja kontakt telefon (telefoni number millelt oled
kättesaadav)
ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE KUI OLED SELLEKS
SAANUD LOA!

26. KÄITUMISE ABC
A – ohutut teed pidi ruumist väljumine
 Enne ruumist väljumist sulge aknad; välju
ruumist ning sulge uks
 Suuna inimesed võimalikult ohutut teed pidi
hoonest välja
 Hoonest väljudes liigutakse kokkulepitud
kogunemispunkti, kus kontrollitakse, kas
kõik on välja saanud
LÄBI SUITSU EI LÄHE!!!

27. KÄITUMISE ABC
B – kui ruumist väljumine pole võimalik
 Ruumi jäädes sulge uks (mitte lukustada)
 Ava aknad ja mine akende lähedusse
 Kui ukse pragudest tuleb suitsu, kata need
riietega kinni (võimalusel kasta riided
märjaks)
 Tee end nähtavaks ja anna endast märku!

28. KÄITUMISE ABC
C – läbi suitsuse ruumi liikumine
 Kaitsmaks oma hingamisteid, kata kinni suu
ja nina soovitavalt märja riidega
 Suitsuses ruumis liigu võimalikult põranda
lähedal
 Leidmaks teed väljapääsuni, liigu seinte
ääres

29. JÄTA MEELDE
JÄRGMISED REEGLID:
 Kogu klass peab püsima koos. Õpetaja loeb õpilased
üle enne väljumist
 Hoonest väljudes liigutakse kokkulepitud
kogunemispunkti, kus kontrollitakse, kas kõik on
välja saanud
 Peale koolimajast väljumist peavad kõik klassid
koos püsima ning vastavalt päästetöötajate või
koolidirektori korraldusele liikuma ettenähtud
kohta
Inimeste päästmise kuldreegel on – ÄRA
KUNAGI RISKI OMA ELUGA!

30. TULE
KUSTUTAMINE
Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, rasva, tekstiili, õli, bensiini,
plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kasutamiseks.
Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks.
Pulberkustuti – sobib õli, bensiini, rasva, bituumeni, kummi,
puidu, paberi, tekstiili, pingestatud elektrijuhtmete ja –
seadmete kustutamiseks.
Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva,
pingestatud elektriseadmete ja –juhtmete kustutamiseks.
E- tähis kustuti etiketil!
Tulekustutustekk

31. Marko Toom Vändra lasteaed “Mürakaru”

32. TULEOHTLIK AEG
ÕUES, METSAS
 Metsas käitumine (lõkked metsas, suitsetamine,
klaastaara, ATV)
 Kulupõletamine: KEELATUD! Karistus!
 Kulupõletamisega kaasnevad ohud
 Lõkked: kaugus hoonest, metsast; järelevalve,
esmased kustutusvahendid
 Grillimine

35. VEEOHUTUS
Päästeamet
Lääne päästekeskus

36. VEEÕNNETUSED
KES?

37. VEEÕNNETUSED
MIKS? VÄHENE
UJUMISOSKUS
LAPSED
VÕIMETE
ÜLEHINDAMINE
VANEMATE
HOOLETUS

38. VEEÕNNETUSED
MIKS? VÕIMETE
ÜLEHINDAMINE
NOORED
ALKOHOL
VETTEHÜPPED

39. VEEÕNNETUSED
MIKS? OHUTUSREEGLITE
EIRAMINE
(PAADISÕIT)
TÄISKASVANUD
TERVISERIKE
ALKOHOL

40. VEEÕNNETUSED

41. UPPUMINE
Märg/ sinine uppumine Kuiv/ valge uppumine
Rabelemise käigus satub Hingamisteedes tekib
vesi hingamisteedesse kramp ehk spasm
Inimene vajub vee alla Kopsudesse ei pääse õhk
ega vesi
Inimene lämbub
Esineb rohkem naistel ja
lastel

42. KUIDAS ÄRA
TUNDA UPPUJAT?

43. UPPUJA
ABISTAMINE
Alati veendu enese ohutuses!
Kunagi ära riski oma eluga!
Helista 112
Kutsu appi lähedalasuvaid inimesi
Ulata uppujale käepärane ese (riideese, puuoks,
nöör)
Viska kannatanule käepärane ujuv ese
Lähene kannatanule selja tagant

44. OHUTUS VEEKOGU
ÄÄRES
Ujuma minnes vali:
1.Seltskond
2.Ujumiskoht
3.Enesetunne

45. JÄÄOHUTUS
enne jääle astumist
Jääle minek: sa veendu
temperatuur alla 0°c on püsinud et on seda küllalt
tugev kiht
nädalapäevad jää alt
väljasõiduks
veendu, et jää on piisavalt tugev puudub lift
kui kuuled praksumist pöördu tagasi
kaldale
Alati teavita täiskasvanuid jääle minekust!

46. OHUTUS
PAADISÕIDUL
1. Varustus (vest, hauskar, päästerõngas)
2. Sõitjate arv
3. Ilm
4. Alati teavita minekust!

47. VALIK ON SINU
www.veeohutus.ee

48. POMMIOHUTUS

49. LÕHKEKEHAD
(LAHINGUMOON)
 Eestis on okupatsiooni- ja sõjaaegadest palju lõhkekehi
 Aastas leitakse ning tehakse kahjutuks enam kui 4000
lõhkekeha
 Neid võib leida: metsast, kaevetöödel, vanadest keldritest
jms
 Neid on erineva suuruse ja kujuga
 Lõhkekehad on valmistatud selleks, et TAPPA!

50. LÕHKEKEHAD
(LAHINGUMOON)
MIIN MÜRSK GRANAAT LENNUKIPOMM TANKIMIIN
Lõhkekehad on tehtud selleks, et TAPPA!

51. KUI OLED LEIDNUD
LÕHKEKEHA …
112
1. ÄRA SEDA PUUDUTA
2. HELISTA 112
3. MÄRGISTA LEIUKOHT
4. JÄTA ASUKOHT MEELDE
5. JÄTA OMA KONTAKTANDMED

52. ISEVALMISTATUD
“POMMID”
Ümberehitatud pürotehnika ja selle
vale käsitsemine
 Keemilised segud (k.a kodukeemia)
TULEMUS:
 Eluaegsed põletusarmid
 Nägemise kaotus
 Amputeeritud kehaosad
 Kriminaalkaristus
 SURM

53. POMMIÄHVARDUSE
KORRAL…
 Tegemist on kuriteoga. (rahaline trahv/5 aastat vangistust)
 Kõik tunnid tehakse tagant järgi
 Politsei tabab pommiähvardajad
Evakuatsiooni korral:
1. Jää alati rahulikuks
2. Pane õppevahendid koolikotti
3. Võta kaasa riided ja isiklikud asjad
4. Mine koos teistega evakuatsioonipunkti
5. Kuula alati õpetajate korraldusi

54. ÄRA PUUTU POMMI
See võib maksta Sulle
ELU!

55. WWW.OHUTUSOPE.EE
FACEBOOK Ohutusministeerium
KOHTUMISENI!