Digitaalsed õppematerjalid
•
1 j'aime•500 vues
Esitlus DigiTiigri koolitusmoodulil "Õppematerjalide koostamine ja avaldamine Internetis 2"
Recommandé
Recommandé
Contenu connexe
Tendances
Tendances (20)
Similaire à Digitaalsed õppematerjalid
Similaire à Digitaalsed õppematerjalid (20)
Digitaalsed õppematerjalid
- 2. See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-Share Alike 3.0 Unported litsentsi alusel, http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/
- 3. Digitaalsed õppematerjalid kui LEGO klotsid (Väljataga, 2002)
- 4. Hea digitaalne õppematerjal • Kõigile avalikult kättesaadav • Kasutatav erinevatel riist- ja tarkvaraplatformidel • Kohandatav • Korduvalt kasutatav • Osadeks lahutatav
- 5. Metaandmed
- 6. Pealkiri Aine Vanus Kirjeldus Keel Litsents Märksõnad Õppematerjali tüüp Autor Avaldamise aeg (Maadvere, 2009)
- 8. Digitaalsete õppematerjalide kogud • Repositoorium — andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalseid õppematerjale ja nende metaandmeid • Referatoorium — andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalsete õppematerjalide metaandmeid ja viiteid nende asukohale
- 15. http://cnx.org
- 16. Viited • Hermann, T. (2002). Overview of LOM Draft 6.4. http://www.sreb.org/ programs/EdTech/SCORE/SCORE_Users_Guide.pdf • Maadvere, I. (2009). Õpiobjektide repositooriumid. • Väljataga, T. (2005). Õpiobjektid ja pedagoogiline kontseptsioon. http:// www.e-uni.ee/konverents/2005/slaidid/Terje_Valjataga.pdf
- 17. Tänud kuulamast! • Esitluse koostas Hans Põldoja (2009) • http://www.slideshare.net/koolimill
Notes de l'éditeur
- Digitaalseid õppematerjale võib vaadata kui LEGO klotse. Kõige aluseks on väikeseid informatsiooniobjektid - tekstilõigud, fotod, joonised, tabelid, videod jne. Neid informatsiooniobjekte on võimalik ära kasutada erinevate õppematerjalide koostamisel. Erialasõnavaras nimetatakse digitaalseid õppematerjale ka õpiobjektideks, kuid siin kursusel jääme me õpetajatele suupärasema digitaalse õppematerjali mõiste juurde. Digitaalseid õppematerjale kokku pannes mõeldakse alati konkreetsele sihtgrupile, kelle jaoks materjal mõeldud on. Vastavalt sihtgrupile valitakse ka pedagoogiline lähenemine. Et tuhanded erinevad digitaalsed õppematerjalid leitavad oleks, tuleb need kirjeldada metaandmetega, mis lihtsustavad materjali otsimist. Samamoodi nagu digitaalsed õppematerjalid on lahutatavad väiksemateks informatsiooniobjektideks, saab õppematerjalidest kokku panna ka suuremaid kogumikke nagu näiteks kursused.
- Head digitaalset õppematerjali iseloomustavad järgmised omadused: 1) Materjal on kõigile avalikult kättesaadav, mitte ei asu suletud keskkonnas parooli taga. Õppematerjali leidmise lihtsustamiseks võiks selle kirjeldus olla lisatud ka olulisematesse õppematerjalide kogudesse. 2) Materjal on kasutatav erinevatel riist- ja tarkvaraplatformidel. Näiteks veebipõhised õppematerjalid on selles mõttes paremad kui Wordi ja PowerPointi dokumendid. 3) Teistel õpetajatel on võimalus materjali enda õpilaste vajadustele vastavalt muuta ja kohandada. Seda võivad takistada nii autoriõiguse probleemid (millest tuleb pikemalt juttu 3. moodulis) kui ka tehnilised takistused (näiteks PDF failid pole lihtsalt muudetavad). 4) Õppematerjal on korduvalt kasutatav erinevate sihtgruppidega. Teistel õpetajatel on lihtsam materjali taaskasutada, kui see pole liialt tihedalt esialgse kontekstiga seotud (viited eelmisel tunnil õpitule, konkreetsele koolile vms). 5) Hea õppematerjal on lihtsalt osadeks lahutatav. Näiteks esitlusest on lihtne üksikuid slaide või testist üksikuid küsimusi välja võtta. Väljavõetud osasid saab teisel kujul kokku panna ning kasutada uute õppematerjalide loomisel.
- Õppematerjalide otsimise lihtsustamiseks kirjeldatakse need metaandmetega. Metaandmed tähendavad andmeid andmete kohta. Näiteks raamatu puhul on metaandmeteks pealkiri, autor, avaldamise aasta, avaldamise koht jne. Antud näites on kohe õppematerjali juures näha pealkiri, õppeaine (eesti keel), vanus (4. klass) ja õppematerjali lühikirjeldus. Lehekülje all on kirjas autori nimi, avaldamise aeg ning litsentsi ikoon. Materjalile peale vaadates on aru saada, et see on eestikeelne. Levinud metaandmeteks on veel materjali tüüp (näiteks esitlus või harjutus) ja seda kirjeldavad märksõnad. Õppematerjalide avaldamise keskkondades on materjalide metaandmetega kirjeldamiseks spetsiaalsed ekraanivormid.
- Metaandmed võivad olla ka oluliselt põhjalikumad. Õppematerjalide metaandmete rahvusvahelises standardis IEEE LOM on ära kirjeldatud mitukümmend metaandmete elementi, mis on jagatud 9 erinevasse kategooriasse. Õppematerjalide keskkondades näidatakse kasutajatele ainult väikest osa nendest.
- Digitaalsete õppematerjalide kogud jagatakse sõltuvalt tehnilisest lahendusest kaheks: repositooriumid sisaldavad nii metaandmeid kui ka õpiobjekte, referatooriumides on vaid metaandmed, mis kirjeldavad väljapool asuvaid õpiobjekte. Eesti keeles on viimasel ajal hakatud repositooriumide ja referatooriumide kohta kasutama ka mõistet "ait".
- Koolielu on Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt hallatav haridusportaal, mille üheks osaks on digitaalsete õppematerjalide kogu. Seal saavad oma koostatud õppematerjale avaldada kõik Koolielu portaaliga liitunud õpetajad. Sarnased kohalikud õppematerjalide kogud on ka paljudes teistes Euroopa maades. Ülevaate nendest saab aadressil http://edrene.org/results/currentState/
- Teiseks selle kursuse käigus põhjalikult käsitletavaks õppematerjalide koguks on LeMill keskkond. Kõik selles keskkonnas olevad õppematerjalid on veebipõhised ning teised õpetajad saavad neid otse LeMill keskkonnas muuta ja täiendada.
- Kõrgkoolide õppejõudude ja kutseõppeasutuste õpetajate poolt koostatud digitaalsed õppematerjalid on kogutud kokku e-Õppe Arenduskeskuse õpiobjektide repositooriumisse. Hetkel on seal üle 500 erineva digitaalse õppematerjali.
- Üheks tuntuimaks rahvusvaheliseks õppematerjalide koguks on Merlot, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
- Euroopa maade üldhariduskoolidele mõeldud digitaalsed õppematerjalid on koondatud LRE portaali. Iga LRE portaaliga liitunud õpetaja saab koguda huvipakkuvad materjalid oma järjehoidjasse. LRE portaalis on kokku ligi 40000 õppematerjali, neist osa ka eesti keeles.
- Viimastel aastatel on Internetis levinud avatud sisulitsentsid, millega autorid lubavad teistel oma avaldatud teoseid vabalt kasutada ja muuta. Sellise litsentsiga õppematerjalide kogudest on üks suuremaid OER Commons.
- Connexions keskkond sarnaneb mõnes mõttes LeMill keskkonnale. Ka seal on kõik õppematerjalid veebipõhised ning kasutajad saavad neid koostöös luua.