2. Õppurikeskne haridus
• Kõrghariduskorraldus muutub õppurikesksemaks
– õppurite ootustest, vajadustest ja eelistustest
on saanud kõrgharidussüsteemi nurgakivi (EESTI
KÕRGHARIDUSSTRATEEGIA AASTATEKS 2006–
2015).
• Kuidas tagatakse?
– Kas õpiväljundid kajastavad õppijakeskset vaatenurka?
– Milliseid õpitegevusi peaks läbi viima ja kuidas
õpitegevusi organiseerida?
– Millist õpikeskkonda õppija vajab?
3. Enesejuhitud õppimine ja ennastjuh:v
Õppija: õppija
• Võtab initsia:ivi oma arengu planeerimises
• Formuleerib ise eesmärgid õppimiseks
• Leiab sobivad õppimist võimaldavad ressursid ja
vahendid
• Valib sobivad õppimisstrateegiad
• Jälgib oma arengut eesmärkide täitmisel õpiprotsessis
• Hindab oma õppimise tulemuslikkust oma personaalse
arengu seisukohast
Õpetaja:
On õpiprotsessis enesejuhitud õppimise suunaja
Kuidas sõnastada õpiväljundid piiramata ennastjuh:vat
õppijat?
4. Miks personaalne õpikeskkond on
oluline?
• Mis juhtub üleminekul turvalisest ins:tutsionaalsest
kookonist reaalsusse?
• Õpitud abitus liigselt eZepaneeritud õpiprotsessis
struktureeritud ins:tutsioonile kuuluvas keskkonnas
• Personaalne õpikeskkond:
– Tahan saada oma vahendite ja õpiprotsesside peremeheks ja
kasutada neid ka pärast ülikooli
– Tahan õppida nii, et saan siduda koolitöö ja päristöö ja oma
huvid: personaalse keskkonna mul:funktsionaalsus
– Vajan oskusi, kuidas koos kaaslastega omale
sobival ajal teadmust luua: miZeformaalse haridusega
kombineerimine
– Tahan legi:miseerida ins:tutsiooniväliselt omandatut
5. Vajame uut õpikeskkonna kontseptsiooni
• Õpitegevus peab toimuma väljakutseid pakkuvas
autentses keskkonnas
• Isiklike ja ins:tutsionaalselt määratletud eesmärkide
harmoniseerimine
• Personaalse õpikeskkonna kombineerimine, mida saan
ise kasutada oma töös ja õppimises
• Personaalse õpikeskkonnaga
ühistegevusse astumine nii kursustel,
koolitustel, kogukondades
kui ka oma võrgus9ku kujundamine
• Enesejuh:mise toetamine
reflek9ivsete õpilepingute
abil
• Enesehindamise legi:miseerimine
