2. Sissejuhatuseks
„Veebidisaini“ olid varem proovinud ainult tehnoloogiliste
teadmistega inimesed, kes kontrollisid veebilehtede disaini ja sisu.
Viimase kümne aasta jooksul , aga pakuvad erinevad vahendid
võrdseid võimalusi kõigile veebilehe arendamiseks. Siiski puuduvad
inimestel selleks tehnologilised oskused ja ainult vähesed on
võimelised veebilehti tegema.
Wikid annavad võimaluse kõikidel osa võtta veebi sisu loomisest ja
toimetamisest. Raamatukogu jaoks pakuvad Wikid lõputuid
võimalusi. On oluline, et wikid on koht kiireks ja lihtsaks
veebiesitluse loomiseks ja toimetamiseks.
3. Mis on Wiki?
Wiki tarkvara WikiWikiWeb-i loomist alustas Ward
Cunningham. Esimene wikisaid avaldati 1995. Wikide
kasutamise süsteem on lihtne ja seda on kerge kasutada: ei pea
omama teadmisi HTML-st, piisab veebiaadressi ja viidete
mõistmisest.
Wiki omadused:
• Wiki kutsub kõiki kasutajaid toimetama veebilehtedel või
looma uusi veebilehti, kasutamaks lihtsat veebilehitsejat ilma
ühegi lisandmoodulita.
• Wikid ei ole hoolikalt kujundatud juhuslikele külastajatele,
selle asemel üritatakse kaasata külastajaid pidevasse loomise
ja koostöö protsessi, et järjepidevalt muuta veebilehte.
4. Mis on Wiki?
• Wikil on alati teoksil pooleliolevad tööd, kus igaüks saab
lisada, toimetada ja luua sisu.
• Wiki tuleb havai keelest ning tähendab „kiire“ , see on välja
töötatud lihtsa ja kiire koostöö arenduseks ning veebilehe
toimetamiseks.
• Wikid on täielikult demokraatlikud, nii et igaüks kogukonnast
võib lisada sisu või muuta teiste kirjutisi.
• Programmis töötamine nõuab vormindamise reeglitest
minimaalseid teadmisi. Tähtsamatest on : lingid, nupud ja
pealkirjad, mida on tavaliselt lihtne luua.
• Wikid pakuvad ka WYSIWYG (Mida sa näed on mida sa saad)
funktsioone, mis tähendab, et saab lihtsalt nupule klikkides
teksti vormingu. Tõenäoliselt kasutavad enamus wikid seda
funktsionaalsust ka tulevikus, sisu luuakse wikis kui lihtsas
tekstitöötlus programmis.
5. Mis on Wiki?
• Avatud wikid - näiteks üldtuntud Wikipedia
(en.wikipedia.org) . Wikipedia on loodud online
kogukonna poolt, kus igaüks saab jälgida loodud, lisada
või muuta sissekannet. Avatud keskkonnas võib tekitada
probleeme rämpsposti levitajate või kuritahtlike
vandaalitsejate sissekanded
• Avatud wikid ainult spetsiaalsetele gruppidele-
raamatukogud, tarkvara arendajad või teatud kategooria
õpilastele. Need wikid on kasutamiseks kindla projekti
või eesmärgi jaoks ja juurdepääs on tavaliselt
limiteeritud kaasatud osalejatele.
6. Miks valida Wiki? Miks mitte?
• Kasutusmugavuse on wiki tuleviku peamine atraktiivsus.
• Lihtne installeerida ja seadistada, erineb sõltuvalt wiki
rakendamisest, kuid tavaliselt on kõigis wiki rakendustes
lihtne lisada ja toimetada teksti.
• Lihtne kasutajaliides, kus kasutajad lihtsalt klikivad Edit
nupule ja toimetavad lehel või klikivad „Esita“ või „Salvest
lehekülg“ nupul ja esitavad oma töö.
• Mõnedel wikidel, nagu History on teisi juhtelemente, mis
näitab, kus muuta ja kontrollida lehe kronoloogiat ja arutlusi
ning kus lehel kasutaja saab arutleda.
• Kõikidel wikidel on lehekülg nimega „Hiljutine muutus“, kus
kasutaja saab vaadata milliseid muutusi on hiljuti wikis
tehtud. See aitab kogukonda kursis hoida sellega, mida on
wikis uut ja kiirelt reageerida rämpspostile või vandalismile.
7. Miks valida Wiki? Miks mitte?
• Erinevalt paljudest kallitest ja keerulistest tarkvaradest on
Wikid samuti veebipõhised. Enamusel neist on avatud
lähtekoodiga tarkvara ja saadaval täiesti tasuta.
• Wiki kaugõppe vahendid on hämmastavalt lihtsad, kuna need
tooted on veebipõhised ja need on käsitletavad igas
veebilehitsejas ja arvutis.
• Wikidel on väga laialdased kasutusvõimalused õppeprotsessis
ja raamatukogu töös.
• Kui grupp loob wiki, siis on tal ka võimalik soovi korral
paigutada see omale vastava litsentsi alla.
• Palju kasutajaid –GNU General License
(www.gnu.org/copyleft/gpl.html)
• Üks kasutaja-Creative Commons licenses
(http://creativecommons.org/licenses/)
8. Raamatukogud, wikid, lugejad
Kuna wikid on nii paindlikud, siis raamatukogud saavad neid
oma klientide jaoks kasutada mitmel viisil.
• Wiki kogukond aitab valmistada raamatukogude veebilehe
kohta külastajatele, mis annab võimaluse rohkemaks kui
lihtne otsing või interneti kataloog.
• Raamatukogud saavad ühest kohast informatsiooni oma
ühenduse jaoks. Ühenduse liikmed kasutavad ära
olemasolevaid võimalusi ja wikid saavad hämmastavaid
ressursse ühenduste jaoks külastajatele.
• Davis Wiki http://daviswiki.org kogu informatsioon kultuuri,
toidu, äri, sündmuste jm kohta.
• Amazon.com, leiab raamatu kokkuvõtte, kaanekujunduse ja
kommentaarid inimestelt, kes on seda juba lugenud
• Wikis saab raamatukogu lihtsalt luua oma veebilehe, kuna
seal toimetamiseks ei vaja teadmisi HTMLi kohta
9. Kuidas raamatukogud võivad
kasutada Wikisid?
Wikid pakuvad raamatukogudele kasutamiseks palju rakendusi ja
võimalusi erialase töö arendamiseks
• Privaatse sisewikiga saab personal valmistada teadeandeid, arutleda
siseteemadel ja töötada projektidega.
• Wikit on samuti mugav kasutada, et luua ja toimetada strateegilisi
dokumente.
• Wiki on ka suurepärane koht ühiste teadmiste hoidmiseks, kuna
enamus raamatukogudel on tugevused erinevatel teemadel, siis
raamatukogud saavad abistada teisi asjakohaste ressurssidega.
• Raamatukoguhoidjad kelle on mingil alal teadmised, võiksid neid
sisestada wikisse ning lisada viiteid informatsiooni jagamiseks.
• Raamatukogu soovitab: Parem tegevus wiki (www.libsuccess.org)
kavandada kõik ühest kohast oli raamatukogude jaoks suurepärane
mõte.
10. Rakendada Wiki: Praktiline Kaalutlus
• Programmi keel- installeeri keel, mida sa tead.
• Installeerida lihtne-mõnesid wikisid on kerge, mõnesid
veidi raskem installeerida. Kui hätta jääda leiad
kontaktid, kes abistavad.
• Kasutusmugavus- vikid on tuntud selle poolest, et neid
on lihtne kasutada.
• Wiki süntaks-mõnedel wikidel on lihtsad süntaksi
reeglid, teised jälle pakuvad rohkem vormindamise
valikuid.
• Versiooni kontroll- pakub võimalust muuta vana
versiooni
• Arutelude sektsioon- eraldi leht arutelude jaoks
