Digimina tutvustus: õpetajate digipädevuste hindamisvahend
21.sajandi õpikeskkond
1. 21. sajandi kool: personaalne
õpikeskkond, e-õpik ja teadmusloome
Mart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
2. Arvuti koolis: visiitabielu
Seymour Papert: arvuti õppetöös kui
reaktiivmootor voorimehe troska küljes
Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud
arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel
üksnes administratiivseteks tegevusteks
Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või
suhtluskanal
iPad: turgurikkuv tehnoloogia
4. Uued õppimisteooriad
Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:
Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)
Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)
Õppimine kui loomine (teadmusobjektid)
Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine
arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed
teadmusobjektid
Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste
loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne
üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes
5. Õpitehnoloogia põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
lähtekohad
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö
testid jagamine
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne
internet kodus personaalne seade
9. Meedium/infokandja on sama (paber, köide)
Formaat on sama
Ärimudel on sama
Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja
spetsiifiline kasutamise kontekst
10. trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail?
suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst
(Gutenbergi txt, blogi, veebileht)?
multimeedia-fail
Iga fail, mida e-luger“süüa oskab?
erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil,
tahvel) lugemiseks disainitud mahukam tekst
spetsiaalses formaadis (ePub, mob)?
Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale
11. Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest
e-raamatust mitmes punktis:
Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti
Cory Doctorow’ raamatus “Little Brother”)
Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis
on rikkalikult meta-andmetega varustatud
Ärimudel: ei müüda ühe õpiku haaval
Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst
Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii
õpetaja kui õppija enese poolt laiendatav ja
kohandatav
12. Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:
Taaskasutatavus
Granulaarsus
Kestvus
Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)
Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus
Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega)
Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid)
Teistsugune turg (hulgimüük)
13. E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on
autor, õpikute müük spetsiaalse turu kaudu,
staatiline õpik koos dünaamilise lisamaterjaliga
E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad,
juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi
kaitse
Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste
repositooriumid, erinevad “paketid”, paindlikud
litsentsid
15. E-õpik on tulevikus tõenäoliselt oluliselt rohkem erinev
tüüpilisest e-raamatust, võrreldes erinevusega tänaste
õpikute ja raamatute vahel
E-õpikud moodustavad olulise osa tuleviku digitaalsest
õpi-ökosüsteemist, toetuvad “uuele pedagoogikale”,
toetavad teadmusloomet
Hetkel on veel lahti mitmed erinevad arengustsenaariumid
Hea eeltöö on tehtud tehniliste sptsifikatsioonide
loomisega, kasutajamudelitega, soovitussüsteemidega
Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite,
formaatide, levitusmehanismide, intellektuaalomandi
kaitse ja riistvaralahenduste osas
16. Mõned õigused kaitstud
See esitlus on avaldatud Creative Commons
‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’
3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com
kasutajatelt Brad Flickinger (klassipilt) ja Uilton
Dutra (pissuaar)