Ettekanne Pärnu Kuninga tn Põhikooli hariduskonvenretsil 10.04.2010

1. Põhikooli lõpetaja pädevused
võrguühiskonnas
Mart Laanpere
Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi
haridustehnoloogia keskuse juhataja

2. Kava

3. Kava
Võrguühiskond

4. Kava
Võrguühiskond
Kooli tulevikustsenaariumid

5. Kava
Võrguühiskond
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus

6. Kava
Võrguühiskond
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus
Õppimine kui teadmusloome

7. Kava
Võrguühiskond
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus
Õppimine kui teadmusloome
Põhikooli lõpetaja pädevused

8. Kava
Võrguühiskond
Kooli tulevikustsenaariumid
Õpikeskkonna muutus
Õppimine kui teadmusloome
Põhikooli lõpetaja pädevused
RÕK 2011

9. Võrguühiskond: M.Castells

10. Võrguühiskond: M.Castells
20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on
globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik

11. Võrguühiskond: M.Castells
20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on
globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik
Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net):
ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt
inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel

12. Võrguühiskond: M.Castells
20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on
globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik
Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net):
ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt
inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel
Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on
struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes

13. Võrguühiskond: M.Castells
20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on
globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik
Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net):
ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt
inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel
Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on
struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes
Ühiskonna muutust suunavad kaks peamist jõudu:

14. Võrguühiskond: M.Castells
20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on
globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik
Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net):
ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt
inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel
Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on
struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes
Ühiskonna muutust suunavad kaks peamist jõudu:
Sotsiaalsete suhete ja tehnoloogilise innovatsiooni dialektiline vastasmõju

15. Võrguühiskond: M.Castells
20.sajandi lõpp sünnitas uut tüüpi kapitalismi, mis on
globaalset laadi, eesmärgikeskne ja paindlik
Uus ühiskondlik kord tekitab pingeid (the Self vs. the Net):
ühelt poolt monokultuursete kaitsemehhanismide, teisalt
inimeste isikliku vabaduse püüdluse ja uue korra vahel
Uue ühiskondliku formatsiooni tekke tunnusteks on
struktuursed muutused võimu-, tootmis- ja elamussuhetes
Ühiskonna muutust suunavad kaks peamist jõudu:
Sotsiaalsete suhete ja tehnoloogilise innovatsiooni dialektiline vastasmõju
Sotsiaalsete gruppide poolt konstrueeritava identiteedi ja ühiskonna
institutsioonide vastasmõju

16. Võrguühiskonna struktuur

17. Võrguühiskonna struktuur
Voogude ruum (Space of Flows):

18. Võrguühiskonna struktuur
Voogude ruum (Space of Flows):
Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised,
organisatsioonisisesed, avalikud)

19. Võrguühiskonna struktuur
Voogude ruum (Space of Flows):
Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised,
organisatsioonisisesed, avalikud)
Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed

20. Võrguühiskonna struktuur
Voogude ruum (Space of Flows):
Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised,
organisatsioonisisesed, avalikud)
Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed
Voogude ruumis on aeg ja ruum binaarsed

21. Võrguühiskonna struktuur
Voogude ruum (Space of Flows):
Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised,
organisatsioonisisesed, avalikud)
Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed
Voogude ruumis on aeg ja ruum binaarsed
Kohtade ruum (Space of Places): geograafiline

22. Võrguühiskonna struktuur
Voogude ruum (Space of Flows):
Koosneb erinevatest võrkudest (privaatsed, kinnised,
organisatsioonisisesed, avalikud)
Kolm kihti: infrastruktuur, topoloogia (kohad), inimesed
Voogude ruumis on aeg ja ruum binaarsed
Kohtade ruum (Space of Places): geograafiline
Dünaamika: kuigi organisatsioonid (s.h. koolid) on endiselt
asukohapõhised, on nende tegutsemisloogika üha enam
kohast sõltumatud (placeless)

23. Kooli tulevikustsenaariumid

24. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):

25. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid

26. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist

27. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)

28. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon

29. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon
Koolide kadumine (de-schooling)

30. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon
Koolide kadumine (de-schooling)
Turumudel või õpivõrgustikud

31. Kooli tulevikustsenaariumid
OECD/CERI uuring (2001):
Status Quo säilitamise stsenaariumid
Efektiivsus/bürokraatia või õpetajate pagemine koolist
Koolide uuenemine (re-schooling)
Kool kui sotsiaalasutus või õppiv organisatsioon
Koolide kadumine (de-schooling)
Turumudel või õpivõrgustikud

32. Tuleviku tegemisest

33. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte

34. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda

35. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
(Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology):
ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid

36. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
(Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology):
ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid
Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne
tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos
tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale,
õppimis- ja õpetamis-meetodeid, õppekava, jms.

37. Tuleviku tegemisest
Kaoseteooria: stabiilsusperioodidel on süsteemi
käitumine ennustatav, bifurkatsioonihetkedel mitte
Järgmine bifurkatsioonihetk haridussüsteemi ja kooli
arengus on suure tõenäosusega seotud uue
tehnoloogia tungimisega õpikeskkonda
(Turgu)rikkuv tehnoloogia (disruptive technology):
ootamatu innovatsioon, mis murrab senised mustrid
Õpikeskkond: õppijat ümbritsev füüsiline ja vaimne
tegevuskeskkond, mis hõlmab õpetajat/koolitajat koos
tema pädevuste ja õpetamiskäsitusega, õppematerjale,
õppimis- ja õpetamis-meetodeid, õppekava, jms.

38. Õpikeskkond enne ja nüüd

39. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates

40. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond

41. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond

42. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul

43. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
30 aastat tagasi: kabinetsüsteem

44. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
30 aastat tagasi: kabinetsüsteem
5 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond

45. Õpikeskkond enne ja nüüd
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli,
noviitsi, parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond
ratsionaliseeritakse tehaste eeskujul
30 aastat tagasi: kabinetsüsteem
5 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond

47. Õppimine kui teadmusloome

48. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine

49. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja
“disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)

50. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja
“disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)
Teadmusloome disainirežiimis sünnitab artefakte,
mida saab võrgus jagada, leida, muuta, re-miksida

51. Õppimine kui teadmusloome
Õppimise olemuse seletamine kolme alternatiivse
metafoori abil: õppimine kui omandamine,
osalemine või loomine
C.Bereiter: õppimine “arvamusrežiimis” ja
“disainirežiimis” (belief mode vs. design mode)
Teadmusloome disainirežiimis sünnitab artefakte,
mida saab võrgus jagada, leida, muuta, re-miksida
Web2.0 revolutsioon: igaüks on autor (blogid, wiki,
sotsiaalsed võrgustikud, sisu jagamine)

52. Põhikooli lõpetaja pädevused

53. Põhikooli lõpetaja pädevused
Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine

54. Põhikooli lõpetaja pädevused
Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine
Personaalse õpikeskkonna loomise oskus

55. Põhikooli lõpetaja pädevused
Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine
Personaalse õpikeskkonna loomise oskus
Koostööoskus

56. Põhikooli lõpetaja pädevused
Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine
Personaalse õpikeskkonna loomise oskus
Koostööoskus
Ettevõtlikkus

57. Põhikooli lõpetaja pädevused
Re-miksimise kultuur, oma loo jutustamine
Personaalse õpikeskkonna loomise oskus
Koostööoskus
Ettevõtlikkus
Turvalisus, privaatsus, eetika

58. Riiklik õppekava 2011

59. Riiklik õppekava 2011
Läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”,
“Teabekeskkond”, uued valikained

60. Riiklik õppekava 2011
Läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”,
“Teabekeskkond”, uued valikained
Läbivate teemade (aga ka muude
õpitulemuste) hindamine e-portfoolio abil

61. Riiklik õppekava 2011
Läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”,
“Teabekeskkond”, uued valikained
Läbivate teemade (aga ka muude
õpitulemuste) hindamine e-portfoolio abil
Ettepanek: 8. ja 11.klassis üleminekueksami
asemel uurimis-arendusprojekt rühmatööna