1.
Õppimine ja õpetamine digiajastul
Mart Laanpere, TLÜ IFI teadur, haridustehnoloogia keskuse juhataja
2. Mis on e-õpe?
Termini “e-learning” võttis 1998 kasutusele juhtimiskonsultant
ja interneti-aktivist Jay Cross aastal 1998
Metafoor, mis tugines kinnistunud mõistetele nagu e-post, e-äri
Poliitikud korjasid e-õppe mõiste kiirelt üles
Eesti e-õppe definitsioon on lähemal ingliskeelsele mõistele
blended learning (veebipõhist ja traditsioonilist õpet sulandav
õppevorm)
Eesmärk: “e” ärakaotamine, e-õppe muutmine normaalseks
õppetöö osaks
3. E-õppe definitsioon Eestis
E-õpe on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kaasabil
toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka
väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe
läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne),
internetti, digitaalseid õppematerjale, veebipõhiseid
õpikeskkondi jms eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja
efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja
teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale
koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele.
(Õppiv Tiiger 2006-9)
5. E-õppe genealoogia
1880 Kaugõpe Posti teel
1920 Kaugõpe Raadio vahendusel
Avatud
1960 Avatud õpe Programmõpe õpimasinad
ülikoolid
Arvutipõhine õpe CBL
1970
Arvuti kaasabil CAL
1980 õppimine multimeedia
1990 Kaugkoolitus Video, audio Arvuti toel CSCL
ühesõpe
2000 E-õpe Veebipõhine õpikeskkond
2010 E-õpe 2.0
6. Digiajastu: mis ja miks?
E-õppest kujunes 2002-2012 poolkinnine “salaselts”
E-õppe asemel tuleks täna rääkida õppimisest ja
õpetamisest digiajastul
Digiajastu: mitte teaduslik termin (nagu näiteks
infoühiskond või võrguühiskond), vaid metafoor,
millega tähistame tänapäevast digitaalsetest
töövahenditest ja meediast rikastatud
elukeskkonda
Õppimine ja õpetamine digiajastul: e-õppe
järgmine etapp, milles “e” on ära kadunud,
7. Tahvelarvuti kõnetab meediat
… rohkem kui muud haridusteemad
Tartu Erakool: klassitäis iPad tahvelarvuteid
GAG: lapsevanemad ostku iPadid (BYOD)
iPad ilma õppekavale vastava sisuta pole mõistlik
lahendus: vaja e-õpikuid
Mis on e-õpik: PDF fail, veebikeskkond,
mobiilirakendus?
Eeldab personaalset õpikeskkonda
8. Arvuti koolis: visiitabielu
Seymour Papert: arvuti õppetöös kui
reaktiivmootor voorimehe troska küljes
Arvuti on külaline kooli õpikeskkonnas: pagendatud
arvutiklassi, igapäevaselt/süsteemselt kasutusel
üksnes administratiivseteks tegevusteks
Õpilase jaoks on arvuti eelkõige mänguasi või
suhtluskanal
Tahvelarvuti: turgurikkuv tehnoloogia, mis
ennustab/sihib süsteemset kultuurikatkestust
hariduses
10. Uued õppimisteooriad
Paavola, Hakkarainen jt: õppimise kolm metafoori:
Õppimine kui omandamine (anuma täitmine)
Õppimine kui osalemine (õpipoiss, sell, meister)
Õppimine kui loomine (teadmusobjektid)
Teadmusloome (Bereiter & Scardamalia): õppimine
arvamus- ja disainirežiimis, väljundiks digitaalsed
teadmusobjektid
Konnektivism (Siemens): õppimine on ühenduste
loomine teabeallikate vahel; teadmised ei paikne
üksnes õppija teadvuses, vaid ka seadmetes
12. Varasemad muutused õpikeskkonnas
2400 aastat tagasi: õpikuvastane Socrates
500 aastat tagasi: karjapoisi, sepaselli, noviitsi,
parunitütre õpikeskkond
150 aastat tagasi: külakooli õpikeskkond
100 aastat tagasi: õpikeskkond ratsionaliseeritakse
tehaste eeskujul
10 aastat tagasi: virtuaalne õpikeskkond
13. Õpitehnoloogia põlvkonnad
Tunnused 1.põlvkond 2.põlvkond 3.põlvkond
Tarkvara arhitektuur Õpitarkvara Õpihaldussüsteemid Õpi-ökosüsteemid
Pedagoogilised Biheiviorism Kognitivism Teadmusloome
lähtekohad
Sisu, õppematerjalid Integreeritud Lahutatud tarkvarast Dünaamiline,
remiksitav
Peamised lubavused Drill-harjutused, Õppematerjalide Looming, koostöö
testid jagamine
Ligipääs Arvutiklass Arvutiklass, arvuti ja Igal pool: mobiilne
internet kodus personaalne seade
14. Miks “ökosüsteem” ja mitte “keskkond”?
Õpikeskkond: samuti bioloogiast laenatud metafoor, sobis
industriaalajastu kooli, sisaldab “antut” (mida õpilane ja õpetaja
ei saa muuta)
Ökosüsteem koosneb kahest osast: biootiline (eluskooslused,
liigid) ja abiootiline (elukeskkond: veestik, mullastik, õhustik,
valgus). On isereguleeruv, põhineb liikide koostööl ja
konkurentsil (niššide ja energia nimel).
Nt. Soo kui ökosüsteem
Digitaalne ökosüsteem: omavahel seotud/interaktsioonis
digitaalsed “liigid” (teenused, vahendid, kasutajate
kogukonnad) ja nende keskkond (kultuur, majandus,
institutsioonid, regulatsioonid). Energia = tähelepanu, aeg
17. Meedium/infokandja on sama (paber, köide)
Formaat on sama
Ärimudel on sama
Üksnes “žanrilised” erinevused, kitsas sihtrühm ja
spetsiifiline kasutamise kontekst
18. trükkimiseks loodud, väljatrükkimata jäetud PDF-fail?
suvaline digitaalses formaadis raamatumahus tekst (Gutenbergi
txt, blogi, veebileht)?
multimeedia-fail
Iga fail, mida e-luger“süüa oskab?
erinevatel digitaalsetel platvormidel (arvuti, mobiil, tahvel)
lugemiseks disainitud mahukam tekst spetsiaalses formaadis
(ePub, mob)?
Põhijooned: monoliitsus, jaemüük lõpptarbijale
19. Väidan, et e-õpik erineb tulevikus oluliselt tüüpilisest e-
raamatust mitmes punktis:
Meedium/infokandja (SchoolBook: kooli-sülearvuti Cory
Doctorow’ raamatus “Little Brother”)
Formaat: LEGO-taoline andmebaas õpiobjektidest, mis on
rikkalikult meta-andmetega varustatud
Ärimudel: ei müüda lõpptarbijale ühe õpiku haaval
Žanrilised erinevused ja rakendamise kontekst
Valmib kursuse lõpuks, on personaliseeritav, nii õpetaja kui
õppija enese poolt laiendatav ja kohandatav
20. Kuna e-õpik on suur õpiobjekt, siis:
Taaskasutatavus
Granulaarsus
Kestvus
Käideldavus (s.h. ligipääsu reguleerimine)
Kohandatavus, s.h. personaliseeritavus
Koosvõime (nt. õpihaldussüsteemidega)
Spetsiifilised alam-formaadid (nt. testid)
Teistsugune turg (hulgimüük andmebaaside kaudu)
21. E-raamatu jälgedes: Apple iBook Author, igaüks on
autor, õpikute müük lõpptarbijale spetsiaalse
e-turu kaudu, staatiline õpik koos dünaamilise
lisamaterjaliga
E-teaduskirjanduse jälgedes: vahendusfirmad,
juurdepääsu piiramine, range intellektuaalomandi
kaitse (tehniline ja juriidiline)
Oma rada pidi: riiklikud ja kirjastuste
repositooriumid, erinevad “teenusepaketid”, nii
ranged kui ka paindlikud litsentsid
23. E-õppe asemel räägime nüüd õppimisest digiajastul
Lähema 10-15 aasta jooksul algab sotsio-tehniline üleminek
3.põlvkonna õpitehnoloogia süsteemidele (digitaalsed õpi-
ökosüsteemid, personaalne õpikeskkond)
Süle/tahvelarvutid ja e-õpikud asendavad koolikoti ja õpikud,
tekitades kultuurikatkestuse: mitmed enesestmõistetavused
(tund, aine, loeng) kaovad ajalukku
Sellel on nii head kui halvad küljed, nagu ka tööstus-
revolutsioonil, transpordivõrgul, kosmosevallutustel
Mõnda aega saab kool seda ilmselt veel ignoreerida, aga mitte
24. Digikultuuri pole mõistlik ei ülistada ega demoniseerida, see jõuab
ükskord kooli niikuinii ja toob kaasa kultuurikatkestuse,
õpikeskkonna radikaalse muutuse
Sotsio-tehnilise süsteemi üleminek toimub tehnoloogilise režiimi
murranguna, õpitehnoloogia 3.põlvkond võtab juba kuju
Üks uue ajastu personaalse õpikeskkonna nurgakive on
e-õpik, mis moodustab olulise osa tuleviku digitaalsest õpi-
ökosüsteemist ja toetub “uuele pedagoogikale”
(teadmusloome, enesejuhitav õppimine, võrgustikud)
Lahendustest ollakse veel kaugel e-õpiku ärimudelite, formaatide,
levitusmehanismide, intellektuaalomandi kaitse ja
riistvaralahenduste ning õpi-ökosüsteemide analüütika ja
privaatsuskaitse osas
25. Mõned õigused kaitstud
See esitlus on avaldatud Creative Commons
‘Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel’
3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-
sa/3.0/ee/
Esitluses kasutatud fotod on pärit Flickr.com
kasutajatelt Brad Flickinger