Uurimustöö

1. Kodutöö/Uurimistöö
koostamine ja vormistamine
Virve Siirde
1

2. Kodutöö/Uurimistöö
• Kodutöö/Uurimistöö (edaspidi Uurimistöö)
koondmahuks on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 25
lehekülge (tiitellehest kuni lisadeni).
• Uurimistöö peab olema esitatud hiljemalt:
5. ja 6. detsembriks 2012 (KÕ üliõpilased) ja
11.detsembriks 2012 (päevaõppe üliõpilased)
elektrooniliselt Adobe PDF formaadis seminari juhendaja
(vastavalt õpperühmale kas õppejõud Mait Rungi, Milvi
Tepp, Virve Siirde, Merle Tambur või Mike Franz Wahl) ja
õppeaine õppejõu (Mait Rungi) e-posti aadressidele.
• Seminarides tehakse uurimistööde kohta ettekanded
(MS PowerPoint). Ettekande pikkus 7-10 min ühe grupi
kohta.
2

3. • Uurimistöö vormistatakse majandusteaduskonna
metoodilise juhendi „ ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE
KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE“ alusel
• Nimetatud dokument on leitav Moodle
keskkonnas, õppeaine „Äriuuringute alused“ lehelt.
3

4. Uurimistöö ülesehitus (1)
Ülesehitus moodustub kolmest osast:
• Eelosa
• Põhiosa
• Lõpposa
4

5. Uurimistöö eelosa elemendid
• Tiitelleht – Tiitelleht peab olema värviline ja pildiga (vt
aineprogrammi). Tiitellehe elemendid on toodud
metoodilise juhendi alapeatükis 4.2.
• Antud uurimistöö pealkiri esitatakse vabas sõnastuses.
Pealkiri peab olema seotud etteantud teemaga (personali
värbamine ja valik)
• Tiitellehe pöördel esitatakse autori(te) deklaratsioon(id).
• Sisukord – sisukorras on esitatud töö alajaotuste
pealkirjad koos leheküljenumbritega. Otstarbekas on
kasutada kuni kolmeastmelist hierarhiat (peatükk
1., alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1) (vt alapeatükk 4.3).
5

6. Käesoleva uurimistöö sisukorra elemendid
• Abstrakt (vt slaid 8)
• Sissejuhatus (vt slaid 9)
• 1. Teooria (vt slaid 11), (üldteema: Personali värbamine ja valik). Siin kasutatakse
teemakohaseid teadusartikleid, raamatuid (vt ka aineprogrammi).
NB! Siin ei kirjutata kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu teoreetilisi aluseid.
• 2. Metoodika (vt slaid 12)
2.1 Kvantitatiivsed meetodid –kirjeldatakse protsessi, mitte teooriat
2.2 Kvalitatiivsed meetodid – kirjeldatakse protsessi, mitte teooriat
• 3. Tulemused (vt slaid 13)
3.1 Kvantitatiivne (küsimustiku) analüüs – statistiline analüüs (keskväärtuse
arvutamine, standardhälbe arvutamine, korrelatsioonanalüüs, jt)
3.2 Kvalitatiivne (intervjuu) analüüs – vastuste
tõlgendamine, transkribeerimise kokkuvõtte esitamine.
• 4. Arutelu (vt slaid 14)
Esitatakse nii küsimustiku kui intervjuu tulemuste arutelu, teooriast
lähtuvalt, tuginedes uurimisküsimusele.
• Kokkuvõte (vt slaid 15,16) – üldistus, piirangud, järeldused, võimalusel
ettepanekud
• Viidatud allikad (vt slaidid 18,19)
• Lisad (vt slaid 20 ja metoodiline juhend)
6

7. Uurimistöö põhiosa elemendid
Uurimistöö põhiosas antakse põhjalik ülevaade
probleemipüstitusest/uurimisküsimusest kuni
lahendusvariantideni ning järelduste ja võimalusel
ettepanekute väljatoomiseni.
Uurimistöö põhiosa elemendid on:
• Abstrakt
• Sissejuhatus
• Sisuline osa
• Kokkuvõte
7

8. Abstrakt
• Abstrakt on sisuline lühikokkuvõte tööst, mis annab ülevaate
kirjutise sisust, tõstes esile selle peamised seisukohad ning
määratledes lugeja jaoks uuritava teema piirid.
• Abstrakt on „tagasivaatav“.
• Abstrakti tekstis tuuakse uurimistöö
eesmärk, uurimisküsimus, uurimismeetodid, tulemused ja nende
originaalsus ning rakendusalad.
• Abstrakti lõpus, eraldi real, on toodud võtmesõnad (5-10
sõna, olenevalt töö eripärast), mis peegeldavad töös käsitletud
ainevaldkondi, näiteks kui töö pealkirjaks on:
Virtuaalsete meeskondade kasutamine õppeprotsessis
Võtmesõnad: virtuaalne meeskond, e-õpe, ruumiline
distants, kombineeritud õpe, elektroonilised õppevahendid.
• Abstrakt ei sisalda jooniseid, tabeleid ega graafikuid.
• Abstraktis ei ole soovitav kasutada sellist teksti, mis nõuab viitamist.
• Abstrakti pikkuseks on umbes ½ lehekülge teksti.
8

9. Uurimistöö sissejuhatus
• Sissejuhatuses ei lahendata probleeme, seal ei esitata
tabeleid, jooniseid ega hulgaliselt arvandmeid.
• Sissejuhatuse pikkus – 1-1,5 lehekülge.
Sissejuhatuse elemendid:
• Teema aktuaalsus, uudsus
• Teema valiku põhjendus
• Uurimisküsimus/Uurimisprobleem
• Uurimistöö eesmärk
• Uurimisülesanded
• Uurimismeetodid
• Peatükkide lühikirjeldused (3-5 lauset iga peatüki
kohta)
9

10. Uurimistöö sisuline osa
Uurimistöö sisuline osa jaotatakse neljaks peatükiks:
• teoreetiline osa,
• metoodiline osa,
• tulemused
• arutelu ning järeldused ja võimalusel
ettepanekud/soovitused.
10

11. Teoreetiline osa
• Teoreetilises osas tuuakse välja millistele
teoreetilistele käsitlustele tuginedes uurimisküsimust
arendatakse ja milline on peamine erialakirjandus,
millest lähtutakse.
• Tähtis on üliõpilase(te) isiklik panus, mis võib
avalduda näiteks erinevate autorite arvamuste
(teooriate) vastandamises ja võrdlemises koos
omapoolse seisukoha ja hinnangu esitamisega.
• Kogu materjal seostatakse tervikuks autori(te)
omapoolsete kommentaaride ja seisukohtadega.
11

12. Metoodiline osa
• Kirjeldatakse andmete kogumise ja töötlemise
meetodeid (kvantitatiivne uuring / kvalitatiivne
uuring jt) ning põhjendatakse nende valikut.
• Kirjeldatakse, mida uurimuse käigus tehti ja kuidas
uurimus sooritati, ehk kuidas teave on saadud, mis
tagab selle usaldusväärsuse, ja seletatakse
missuguseid andmeanalüüsi meetodeid kasutati.
Rusikareegel – esitatud selgituse põhjal peab
olema võimalik uurimust reprodutseerida.
• Uurimistulemustest ei kirjutata.
12

13. Tulemused
• Esitatakse andmete statistilise töötluse
tulemused ja nende usaldusväärsuse hinnangud.
Tulemused esitatakse kasutades
arvjooniseid, tabeleid ja autori siduvat
teksti, ning milles analüüsitakse, sünteesitakse ja
üldistatakse saadud andmeid.
• Peab olema kirjutatud ilma teadusliku väitluse
elementideta ning viideteta kirjandusallikatele.
• Intervjuude transkriptsioonid ja muud tulemuste
õigsuse kontrollimist võimaldavad materjalid
esitatakse lisades.
13

14. Arutelu
• Esitatakse saadud tulemuste interpretatsioon
(tõlgendus),
• Tuuakse välja seosed, seaduspärasused, võimalikud
üldistused, aga ka erandid, ebakindlad kohad,
mittekorreleerumised jne.
• Kõrvutatakse töös saadud tulemusi teiste autorite
analoogsete uurimuste tulemustega, püütakse
tulemusi teoreetiliselt põhjendada.
• Arutletakse, milliseid seisukohti on võimalik
tulemuste põhjal kujundada.
14

15. Järeldused
Ettepanekud/soovitused
• Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad
tulemused (mis on hästi ja vajaks säilitamist,
tugevdamist, mis ja mis põhjusel on halvasti ja vajaks
parandamist).
• Ettepanekutes/soovitustes esitab autor oma
seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra
parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on
järeldused ja ettepanekud tuua välja
süstematiseeritult eraldi alapunktina viimase peatüki
lõpus.
15

16. Kokkuvõte
• Esitatakse oma sõnadega üldistus tööst.
• Tuuakse välja töö eesmärk ja osutatakse, kuidas eesmärk on
saavutatud.
• Tuuakse välja olulisemad tulemused, loetletakse piirangud.
• Tuuakse välja tööst tulenevad järeldused, soovitused ning tulevikus
lahendamist vajavad probleemid ja arengusuunad.
• Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega
järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud.
• Kokkuvõte ei tohi sisaldada põhiosas käsitlemata seisukohti ja
lahendusi.
• Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt
autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.
• Kokkuvõttes hinnatakse kas töö eesmärgid on täidetud.
• Kokkuvõtte orienteeruv pikkus on 1-2 lehekülge.
16

17. Uurimistöö lõpposa elemendid
• Viidatud allikad
• Lisad
17

18. Viidatud allikate loetelu (1)
• Töö kirjutamisel kasutatud allikad peavad sisalduma töö lõpus
esitatud viidatud allikate loetelus
• Viidatud allikate loetelus tuuakse ainult need allikad, millele
töös on konkreetselt viidatud.
• Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede
tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel
pealkirja esimeste sõnade järgi.
• Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas
järjekorras.
• Kui allikate loetelus sisaldub mitteladina tähestikus kirjeid, on
soovitav need transliteerida ladina tähestikku vastavalt
rahvusvaheliste standardite nõuetele, kusjuures kirje lõppu
tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene
keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste kirjete
transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus
eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid.
18

19. Viidatud allikate loetelu (2)
• Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule.
• Allikate loetelu ei nummerdata.
• Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi.
• Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse
pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse
väiketähed a, b, c jne.
• Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single).
• Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida.
19

20. Lisad
• Lisadesse paigutatakse kirjaliku töö materjalid, mis on
vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine
tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka
materjaliga: näiteks töötlemata andmed (vajadusel),
suuremahulised tabelid ja joonised, arvutustarkvara
poolt genereeritud aruanded, küsimustikud. Kõikidele
lisadele tuleb tekstis viidata.
• Antud uurimistöö lisade loetelu:
Lisa 1 – Intervjuu küsimused
Lisa 2 – Intervjuude transkriptsioon (üleskirjutus)
20

21. Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (1)
• Lehe servad jäetakse vabaks vastavalt:
ülevalt ja alt 3 cm, paremalt 2 cm ja vasakult 3 cm vaba ruumi.
• Kirjatüüp läbivalt Times New Roman (ka pealkirjade vormistamisel)
• Tähesuuruseks 12 punkti, erandiks on lisade, tabelite ja jooniste
vormistamine.
• Reavahe läbivalt 1,5, erandiks on viidatud allikate
loetelu, lisade, tabelite ja jooniste vormistamine.
• Tekst joondatakse rööbiti.
• Töö kõik leheküljed nummerdatakse ühtses süsteemis (k.a töö
lisad),
• Lehekülje number paigutatakse lehe alla serva keskele.
• Lehekülgede numbrid trükitakse alates sisukorra esimesest
leheküljest (tiitelleht on numeratsioonis küll arvestatud, aga
leheküljenumbrit sellele ei märgita).
21

22. Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (2)
• Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad
nummerdatakse araabia numbritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja
joondatakse vasakule.
• Pealkirjad vormistatakse rasvases (Bold) püstkirjas. Esimese tasandi
pealkirjade vormistamisel kasutatakse läbivalt suurtähti ja kirja suurust
16 pt. Teise tasandi pealkirjad vormistatakse esisuurtähega, kirja
suurusega 14 pt. Kolmanda tasandi pealkirjad vormistatakse
esisuurtähega, kirja suurusega 12 pt.
• Pealkirjades ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui
pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte
viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata.
• Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja
rida, igat lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,25 cm.
22

23. Viitamine
• Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös
esitada täpse viitega.
• Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud seisukohtade ja
põhitõdede esitamine.
• Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed
seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed,
skeemid jm ning andmebaasidest ja mujalt saadud andmed
peavad olema viidatud.
• Kasutatakse nn nimeviidet, mitte numbrilist viitamist ega
joonealust viitamist.
• Viitamise täpsemad juhised on toodud metoodilises
juhendis „Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja
vormistamine“ alaosas 4.4.6.
23