2. Õpistiilid
Visuaalne/verbaalne – eelistavad, kui info on
esitatud visuaalselt ja kirjalikus vormis (raamatud,
loengukonspektid, õppematerjalid www-
lehekülgedel või veebipõhistes õpikeskkondades.
Visuaalne/mitteverbaalne - eelistavad visuaalseid
õppematerjale, mis on esitatud piltide, kaartide,
jooniste või video kujul.
Kinesteetiline - õpivad kõige paremini füüsilise
ning käelise (puudutamine, kirjutamine) tegevuse
abil.
Auditiivne/verbaalne - eelistavad õppematerjale
verbaalsel kujul kuulda. Neile sobib õppimine
audiokassetidelt ning raadioülekannete kuulamine.
3. Mina õpin paremini, kui informatsioon on esitatud visuaalselt V
Info jääb mul paremini meelde, kui õpetaja jutustab ja ma kuulan A
Info jääb mul paremini meelde, kui ma kirjutan, trükin teksti K
Õppimisel eelistan ma raamatuid, loengukonspekte V/V
Mulle sobib õppimine audiokassetidelt A
Graafikud ja joonised aitavad mul teemast paremini aru saada V/M
Õppimisel eelistan ma füüsilist tegevust, katsetamist K
Mulle pakuvad huvi õpiku illustratsioonid: fotod, pildid, kaardid V/M
Tekst jääb paremini meelde, kui seda valjusti loen A
Mul on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis V/M
Mina armastan õpitu üle oma mõtetes arutleda A
Tabelid ja skeemid aitavad mul infot struktureerida, korrastada V/M
Mulle meeldib õpitu dramatiseerimine, kujundamine V/M
6. Mälureeglid
Positiivne sisendus ja tahe
- ma tahan seda meelde jätta
- see jääb mulle meelde
• Vaimne tegevus info omandamisel
7. Meelespidamine
3 komponenti:
I - Info omandamine ehk salvestamine
II - Info alalhoidmine ehk säilitamine
III - Info kasutamine ehk meenutamine
8. Info omandamise faktorid
Kordamine
Materjali organiseeritus
Materjali kodeerimine
Asja mõistmine
Info rakendamine – teises situatsioonis
kasutamine
9. Kordamine
Mehhaaniline kordamine ei aita!
Korrata tuleb rohkem kui hädapärast tarvis.
Kordamine peab olema ajas jaotatud (3).
Materjal peaks olema arusaadav.
Materjali hulk peaks olema paras.
Toetuda olemasolevatele assotsiatsioonidele.
11. Materjali organiseerimine
Materjal on antud Näide: Helitud häälikud
süsteemis (nt kui õpik tähestikulises järjekorras
on hästi korrastatud) BDFGHKPSŠT
Õppija loob ise Kergem on meeles pidada
süsteemi (nt materjali
rühmitamine teatud rütmilise salmi järgi
ühikuteks) GBD – KPT – S ja H – F ja Š
12. Materjali kodeerimine
Kodeerimine on see, Sõnu võib kodeerida
mida inimene TEEB, kui
tähenduse järgi
ta midagi tajub ja siis
meelde jätab. kirjutamise kuju järgi
tindi värvi järgi
Kodeerimine on
MÄLUJÄLJE tekitamine.
13. Info reprodutseerimine
seoste leidmine
küsimuste esitamine
endale vastamine
perioodiline kordamine
struktuuri (skeemi) loomine
piltliku kujundi loomine
seaduspärasuste leidmine
14. Assotsiatsioonide tekitamine
Numbrite (arvude) Näide:
õppimisel saab luua Lydia Koidula elas
kõige erinevaid seoseid. aastatel 1843-1886
(seos: 1843 ja 43 aastat)
Ise loodud seosed Näide:
püsivad meeles! Infotelefon 1188
(visuaalne pilt kahest
viiulist)
15. Kasutatud allikad
Tiia Pedastsaar
http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/maluteh
Eva Palk. Mälu.
http://koolipsyh.weebly.com/esitlused.html