Õppimine, motivatsioon ja eesmärgistamine.

1. Miks on vaja õppida?

2. Mis on õppimine ja miks õppimine vahel ebaõnnestub? Mis on õppimine? Mis on õpetamine? Miks õppimine vahel ebaõnnestub? Mis on edasijõudmatuse põhjused?

3. Edasijõudmatuse põhjused(Pedastsaar, 2005., Babanski 1984)

4. Miks on vaja õppida? Nimeta 5 põhjust, miks peaks õppima Milline neist on sisemine sund ja milline väline sund? Missugune põhjus toob kaasa tagajärje kohe, missugune hiljem - kuu(de), aasta(te) pärast?

5. Kuidas end õppimiseks ette valmistada? Toome head tunded ja erilised hetked õppimisse, sest õppimine toimub ainult läbi positiivse emotsiooni: Mõtle, mida Sa teed tõeliselt hästi Üks minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui… See tekitas minus tunde, et… Üks eriline hetk, mis meenub koolist oli see, kui… See tekitas minus tunde, et… Kõige parem õpetaja, kes teil on olnud? Miks ta teile meeldis?

6. Orienteeritus edule Pole vahet, kas mõtled, et suudad, või mõtled, et ei suuda – tõenäoliselt on sul mõlemal juhul õigus. Kes ei tee midagi, ei tee ka vigu. Igaüks on oma õnne sepp. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Vahe haritud ja harimatu inimese vahel on sama, mis elava ja surnu vahel.

7. Motivatsioon

8. Motivatsioon Mis on motivatsioon? Mõtle, kes Sa oled ja mida Sa tahad? Kogu infot oma huvide, võimete, väärtuste ja vajaduste kohta. Kuidas? Põhjalikud teadmised eriala kohta. Kuidas? Kogutu põhjal hinda, kas oled õigel teel.

9. Motivatsioon Motivatsioon on tehatahtmine, mis inimeste sees tekib (või ei teki) ning mida peab pidevalt taaslooma. (V. Murutar) Motivatsioon on üldisemasjaoludekogum, mis onkäitumisetõukejõuks. Neidasjaolusidnimetataksemotiivideks. Motiivetekitavadvajadused - organismitoimimiseseisukohaltoluliseomadusepuudujääk.

10. Motiiveliigitatakseüldjuhul: bioloogilisedmotiivid: füsioloogilisedmotiividtulenevadorganismivajadustest, ilmaneidrahuldamatavõibinimenehukkuda; psühholoogilisedmotiividtulenevadpsühholoogiliseheaolutagamisevajadustest - tunnustus- jasuhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsedmotiividtulenevadümbritsevastkultuurilisestkeskonnasttingitudvajadustest. Nendevajadustetäitmisekauduteostabinidiviidennastselleskultuuriliseskontekstis.

11. Maslow’ipüramid

12. Motivatsioon e. tehatahtmine Motivatsioon on põhjustekogum, miks meteemeseda, mida me teeme. Kuipolemotivatsiooni, siis Polepõhjustmillegitegemiseks Poleasjavastu huvi, On vaja tõugetvõistiimulit, ületamaksteeletekkinudraskusi. Mis võib olla Sinu motivatsioonipuuduse taga?

13. On võimalik eristada sisemist ja välist motivatsiooni Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste rahuldamise võimalusest, välinemotivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu (nt tunnustus, preemiad, võit, kiitus).

14. Sisemisemotivatsioonipuhulinimesedtegelevadhuvipakkuvateasjadega, otsivadjaületavadoptimaalseidväljakutseidjakogevadseeläbiomavõimeid. Sisemisemotivatsioonipuhulollaksetegevusegahõivatudtegevuseenesepärastningsellesooritaminepakubnaudingutjarõõmu. Tegevustsooritataksevabatahtlikult, täiestiteadlikultningilmavajadusetamateriaalsetetasudejärele.

15. Väliselt motiveeritud tegevus on aga olemuselt instrumentaalne. Tegevust ei sooritata huvist, vaid tagajärgedele mõeldes, mõjustatuna kas välise või sisemise innustamise,lubadusevõi hoiatuse poolt. Kui inimene soovib saada head hinnet, võita auhinda, avaldada muljet, siis on tegevus väliselt motiveeritud inimesega.

16. Näiteid spordist Siseminemotivatsioonpeegeldabsportlasesoovispordigategeledasellepärast, et sport on temajaoksiseenesestnauditavtegevus, pakublõbu, annabheaenesetunde.Võit on sellegakaasnevboonus. Sisemiseltmotiveeritudotsivadspordistelamusi,väliseltmotiveeritudotsivadtunnustustjatasu. Sisemiseltmotiveeritudtajuvadvõisteldesvähemsurvet, keskenduvadtegevusele, mittetagajärjele. Välinemotivatsioonpeegeldabspordigategelemistvälisteteguritemõjul.

17. Mis motiveerib Sind õppima valitud erialal? tegema iseseisvaid töid? tegema koduseid igapäevatöid (nt nõudepesu, toakoristus jne)? tegema sporti? mängima arvutimänge? sööma tervislikult? oma sõpradega aega veetma?

18. Kuidas ennast motiveerida? Tunne iseend ja oma vajadusi (NB! enesekindlus ja enesehinnang). Loo ennast motiveeriv keskkond. Õpi alguses ebameeldivates tegevustes positiivset ja arendavat külge nägema. Seaeesmärgid ja pinguta nende saavutamiseks. Kasvata tahet.

19. MÕTLE JA KIRJUTA! Millised on Sinu peamised anded? Mis Sul hästi välja tuleb? Mida tehes, millises keskkonnas ja kellega oled tundnud ennast tõeliselt õnnelikuna? Millistest tegevustest, keskkonnast ja inimestest tahad iga hinna eest eemale hoida?

20. Tekkinud probeemiga tegele KOHE Mõtle, kes saaks Sind aidata Kuidas Saad end ise aidata?

21. Mida on meil õppida konnapojalt? Kaasaegne muinasjutt

22. Mõtte jõud Kui meeldib võita, kuid arvad, et ei suuda, siis on kindel see, et Sa ei võidagi. Kui arvad, et oled löödud, siis oledki. Kui mõtled, et ei julge, siis ei teegi. Kui arvad, et kaotad, siis kaotadki. Aga elu jooksul õpid, et edu algab tahtmisest ja kõik saab alguse mõtteviisist.

23. Mõtte jõud Kui leiad, et on Sinust paremaid, siis ongi. Et tõusta, pead mõtlema kõrgelennulisi mõtteid,pead endas kindel olema või muidu ei võida Sa ainsatki auhinda. Toime elus ei tule see, kes tugevam või kiirem. Varem või hiljem võidab see, kes mõtleb, et ta suudab.

24. Minu eluratas Mina ise 10 Suhted teistega 0 Töö (õpingud) 10 10 10 Materiaalsed asjad

26. Eluratas Eluratas veereb seda paremini mida ümaram ta on – mida paremini Sinu elu tasakaalus on – ja mida suurem ta on. Eluratta seaduspärasused: Kõik on omavahel seotud. Ühe valdkonna püsiv defitsiit võib terve ratta lõpuks ära lõhkuda. Lõpuks taandub kõik enda arengule ning suhetele teistega.

27. Miks inimesed eesmärke ei sea? Sest ei oska; Sest ei saa arunendetähtsusest ja väärtusest; Hirmustväljanaerdudsaamiseees; Hirmustebaedu ja enesehinnangulanguseees; Soovistvältidahäbissejäämistteiste ja endaees.

28. Hea eesmärk Sõnastaeesmärgidmina-vormis ja olevikus (nagu see oleks juba käes). Kirjelda oma tahtminevõimalikulttäpseltningtähtajaliseltära. Hea eesmärk on: Mida sa ise väga-väga tahad; Usutav ja piisavaltkõrge - võimetekohane + 10%; Täpne ja mõõdetav; Tähtajaga,mispole liiga lühike.

29. Eesmärgi saavutamise eeldused Eneseusk (Ettekujutus, mis ma siis olen. Eneseusku on vaja kasvatada! Kui ise ei usu, siis asjad ei juhtu.) Valmidus muutusteks (ka iseendas!) ja paindlikkus Ausus, eriti enese vastu Oskus kaotada ja tulemustest mitte sõltuda.

30. Oskus kaotada ning tulemustest mitte sõltuda (eeldus 4) Pettumustega tuleb toime tulla ilma pahameele ja/või masenduseta. Läbikukkumist pole olemas. On vaid ajutised tagasilöögid ja õppetunnid. Ebaõnnestumiseks saab seda lugeda ainult siis, kui tegid seda poole jõuga, või kui sa sellest midagi ei õppinud, mida paremini teha. Tõeline edukus pole mitte kukkumise vältimine, vaid enda alati uuesti püstiajamine.

31. UNISTUSED JA EESMÄRGID Mida sina ootad sellelt õppeaastalt? Mida sina tahad saavutada sel õppeaastal? Mida tahad sina? Mitte teised inimesed, mitte ühiskond, vaid sina ise!

32. Leping iseendaga Luban, et teen selle õppeaasta jooksul ära need 3 asja..... Ainult unistuste peale mõtlemisest ei piisa, oma soovid ja unistused tuleb kirja panna!