1. Idaslaavlased ja Vana-Vene riik
7. klassi ajalugu
Priit Kiilaspä
Ilmatsalu Põhikool
15.10.2010

2. Vahepala – Bütsantsi õigeusk

Jumal

Keiser – ainuvalitseja Bütsantsis

Patriarh - Kirikupea

Vaimulikud ja riigiametnikud

Lihtrahvas

Ikoon - Pühapilt
Kuigi Bütsants langes
1453. aastal türklaste
võimu alla jäi
kreekakatolik kirik püsima

3. Slaavlased

Slaavlaste algkodu
arvatavasti praeguste
Poola ja Ungari aladel

Lääne-, ida- ja
lõunaslaavlased

Võitlus Bütsantsi ja
rändrahvastega

Liikumine põhja poole
– kokkupuude baltlaste
ja soome-ugrilastega

Väga sõjakad

4. Kaubatee varjaagidest kreeklasteni

Idaslaavlased elasid enamasti jõgede ääres

Mööda suuri jõgesid said põhjapoolsed elanikud
kaubelda Bütsantsiga

IX sajandist – varjaagid („sõjamees“) ehk
skandinaavia viikingid võtsid need kaubateed
rohkem kasutusele

Jõgede äärte tekkisid idaslaavlastest kaupmeestest
ja käsitöölistest koosnevad asulad, mis kujunesid
linnadeks

5. Rjurik – esimene Vana-Vene valitseja

Idaslaavlaste hõimud
olid tihti omavahel
tülis

862. aastal kutsuti
valitsejaks
viikingipealik Rjurik

6. Vürst Oleg
 Rjuriku poeg
 Sai valitsejaks 879. aastal
 Tahtis saada Bütsantsi
viiva kaubatee valitsejaks
 882. vallutas Kiievi
 Rajati Vana-Vene ehk
Kiievi-Vene riik
 Tähtsaim linn – Kiiev
 Vürst – idaslaavi valitseja

7. Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riik

8. Vana-Vene riigi sise- ja
välispoliitika

Družiina – vürstide
sõdalasest kaaskond

Sõditi naabritega ja
hoiti oma riigi kord
majas

Talviti sõitis vürst
družiinaga mööda
maad ringi ja elas oma
alamate kulul

Sõjad rändrahvastega

Sõditi ja kaubeldi rikka
Bütsantsiga Varjaagist sõjamehed

9. Küsimused

Kuidas jagunevad slaavlased?

Kus oli slaavlaste algne kodupaik?

Kus elasid enamasti idaslaavlased?

Kes olid varjaagid?

Kuidas said omavahel läbi erinevad idaslaavi
hõimud?

Mis oli esimese varjaagist valitseja nimi?

Kes rajas Kiievi-Vene riigi

Mis on drušiina?

10. Venemaa ristiusutamine

988. võtab vürst
Vladimir vastu bütsantsi
õigeusu

Vanad jumalad keelati
(nt peajumal Perun)

Algul ristiti kogu Kiiev,
hiljem mindi usku
levitama mujale Vene
aladele

Õigeusule vastuhakkajaid
karistati družinnikute
poolt – nt Novgorodi
elanikud

11. Venemaa ristiusustamine
 Rajati kloostreid ja kirikuid
 Võeti kasutusele kirillitsa – slaavi tähestik
 Alluti Konstantinoopoli patriarhile –
Suured mõjutused Bütsantsist

12. Kiievi vürstide tõus ja langus

Suurim õitseng-kõrgaeg Jaroslav Targa
valitsemise ajal (1019-1054)

1030 (-1061) – vallutas Jaroslavi vägi Taru linnuse
ja rajas Jurjevi kantsi (vene keeles Tartu – Jurjev)

Kiiev kasvas suureks ja kauniks linnaks

„Vene õigus“ - esimene vene seadustekogu

Peale Jaroslavi surma jagati maa poegade vahel

Kodutülide käigus lagunes Vana-Vene riik
väikesteks vürstiriikideks

13. Küsimused

Mis usu võttis vürst Vladimir vastu 988. aastal
aastal?

Mis on kirillitsa?

Kelle valitsemisajal oli Kiievi-Vene riigi kõrgaeg?

Mis linna vallutas Jaroslav Tark?

Mis juhtus riigiga peale Jaroslavi surma?

14. Tänan kuulamast!
15.10.2010