1. Eesti 18. sajandil
8. klassi ajalugu
Priit Kiilaspä
Ilmatsalu Põhikool
3.11.2010

2. Eesti pärast põhjasõda

Põhjasõda 1700-1721 (1710)

Lisaks sõjale hävitas rahvast ka katk

Paljud linnad olid purustatud, osad inimtühjad

Kasinuses elasid nii talupojad kui aadlikud

Pärast sõda elas Eestis 150 000- 170 000
elanikku (aastaks 1800 tõusis see 500 000-ni)

3. Vene aeg Eestis

Eestimaa ja Liivimaa
kubermangud läksid
Venemaale

Saaremaa kuulus
Liivimaa
kubermangu

Kubermangu
eesotsas Kuberner

Püsima jäid
aadliomavalitsus ja
kubermangud

4. Balti erikord

Peeter I poolt antud privileegid/ eriseisund
kohalikele baltisakslastele:

Maa anti tagasi aadlikele – restitutsioon

Eesti- ja Liivimaad valitsesid rüütelkonnad ja
maapäev

Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel

Eesti ja Läti alad jäid luterlikeks

Ametnikkond enamasti sakslased

Kehtima jäi paljud rootsiaegsed seadused

5. Talurahva olukord

Jäi püsima pärisorjuslik kord

Mõisate tagastamine aadlikele suurendas
mõisnike võimu talupoegade üle

Mõisnik pidi arvestama, et talupoeg ei
laostuks – see ei olnud majanduslikult
kasulik

Roseni deklaratsioon 1739

Talupoegade olukord paranes sajandi II
pooles, peale Liivimaa kuberner Browne'i
määrusi. Eestimaa kubermangus need ei
kehtinud

6. Roseni deklaratsioon

Talupoeg on juba maa vallutamisest alates
pärisori;

Mõisnik võib teda kohelda oma
äranägemisel;

Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad
mõisnikule;

Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja
müüa;

Talupoegade koormised pole seadusega
piiratud.

7. George Browne määrus

Talupoja õiguse vallasvarale

Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul
polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta.

Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30
vitsa- või kepihoopi.

Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes
kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse
kaevata.

Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse
hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski
täit järgimist.

8. Talupoegade elamu
Eesti Vabaõhumuuseum

9. Talupoja rõivastus
18. sajandi lõpus
Pärnumaa

10. Vaimuelu pärast põhjasõda

Kultuurielus valdavad sakslased ja saksapärane

Luteri kirik – palju pastoreid Saksamaalt

Põhitõdede asemel üritati enam selgitada ja muuta
usuküsimusi aruraadavamaks

1739. Anton-Thor Helle Piibli täielik tõlge eesti
keelde

11. Vennastekoguduste liikumine

Teise nimega
hernuutlus

Pärit Saksamaalt

Propageeris
sotsiaalset võrdsust
ja ühtekuuluvustunnet

Levis kiiresti
talurahva hulgas

Patust pöördumine,
tundeline vabadus ja
vaimulik lihtsus
Pastori ametiriietus

12. Valgustusajastu Baltikumis

Jõudis Eesti alale 18. sajandi teisel poolel

Kirikuõpetajad hakkasid levitama erinevaid
nõuandeid ja talurahvale kasulikke teadmisi

Hakati välja andma ilmaliku sisuga raamatuid

Kalendrid

August Wilhelm Hupel („Lühhike öppetus“)

Johann Gottfried Herder (rahvaluule levitaja)

Garlieb Merkel (talurahva olukorra kriitik)

13. Valgustajad Eesti- ja Liivimaal
A.W. Hupel
J.G. Herder
G. Merkel

14. Baltikum 18. sajandi lõpul

Katariina II soovis viia siinne elu
sarnaseks sisekubermangudega

Asehalduskord 1783 (kuni 1796)

Keiser Paul I taastas endise korra

Eesti talupoegi hakati võtma nekruteiks

15. Tänan kuulamast!
3.11.2010