2. • I kvartalis kasvas Eesti majandus 1,1% aastases võrdluses ning
kahanes 1% eelmise kvartaliga võrreldes;
– Majandust aitasid kasvatada tööstus ja kaubandus, piirasid veondus ja
laondus ning ehitus.
• Viie kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 3,08 mld eurot ehk
41% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 2,4% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 8,7% võrra 2,43 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes 14% 663 mln euroni
• Viie kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 3,11 miljardit
eurot ehk 40% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 5,7% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 1,15 mld eurot, tegevuskuludeks 462
mln eurot ja investeeringuteks 194 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli aprilli lõpuks 159 mln
euroga puudujäägis (0,88% SKPst).
– Võrreldes märtsi lõpuga oli puudujääk 17 mln euro võrra väiksem.
Lühikokkuvõte
5. -80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus
Eestis tõstis majandususaldust tööstus ja ehitus
COM
6. -25
-15
-5
5
15
25
35
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Hõive
Palk
Palgatulu
Palga kasv püsib, hõive kasv taandumas
MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine
7. Jaemüügi ja palgatulu kasvud ühtlustunud
SA, MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine
-30
-20
-10
0
10
20
30
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Jaemüük (nominaalne)
EMTA palgatulu
13. Kaupade ekspordi kasv kütusteta tugev
SA
-15
0
15
30
45
60
75
90
2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013
%
Eksport kokku
Eksport ilma min. kütusteta
Eksport ilma sideseadmete ja kütusteta
19. Riigieelarve kulusid tehti viie kuuga 40% plaanitust
• Viie esimese kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 3,11
miljardit eurot ehk 5,7% enam kui aasta varem sama
ajaga. Eelarvest moodustavad kogukulud 40,0%.
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
561 673 570 638 670
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2013 2011 2012
21. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 39%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati mai lõpuks kokku 462 mln eurot
ehk 39,4% eelarvest (mullu 406 mln eurot ja 2011. aastal 394 mln eurot).
• Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude arvestamisega
majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud ja kaitsekulud.
• Tööjõukuludeks kasutati viie kuuga 249 mln eurot ehk 40,7% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 214 mln eurot ehk 38,0% plaanitust.
83 85 90 100 104
0
20
40
60
80
100
120
140
160
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulud kuude kaupa
2013 2011 2012
22. Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
Riiklikud pensionikulud 581
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
Ravikindlustuskulud 336
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 70 Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused 24 Saajate arvu kasv
Töötutoetus 4 Toetuse päevamäära tõus
Vanemahüvitis 65 Saajate arvu langus
Peretoetused 41 Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 33 Tööhõive kasv
Sotsiaalkulud mullusest 5% suuremad
• 2013. aasta viie kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,15 mld
eurot ehk 55,9 mln eurot (5,1%) mullusest enam. Eelarvest 39,6%.
2013 vs 2012
4,3
6,7
22
3,2
33
4,6
1,0
22
23. Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) I
5 kuud (mln eur) Plaanitust Mai (mln eur)
Ravikindlustus 335,9 40,6% 69,6
Pensionikulu 580,9 39,4% 119
Peretoetused 40,5 40,1% 8,2
Vanemahüvitis 64,8 38% 12,9
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
23,9 36,3% 4,8
0
100,000,000
200,000,000
300,000,000
400,000,000
500,000,000
600,000,000
700,000,000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
Periood: 2009-2013. a jaanuar-mai
2009 2010 2011 2012 2013
24. Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) II
5 kuud (mln eur) Plaanitust Mai (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 32,5 39,8% 6,6
Töötutoetus 3,6 40,9% 0,72
II sammas 70,2 39,5% 14,6
0
10,000,000
20,000,000
30,000,000
40,000,000
50,000,000
60,000,000
70,000,000
80,000,000
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
Periood: 2009-2013. a jaanuar-mai
2009 2010 2011 2012 2013
25. Mai lõpuks on investeeringuteks suunatud 29%
aastaks plaanitust
Mai lõpu seisuga on investeeringutesse suunatud 193,5 mln eurot (29 %
eelarvest). Madal täitmine aasta esimeses pooles on ootuspärane, sest suuremad
väljamaksed toimuvad aasta teises pooles.
Peamise osa kuludest moodustavad investeeringutoetused – 141,5 mln eurot.
Riigiasutuste põhivara investeeringuid on tehtud 52 mln euro eest.
Võrreldes 2012 aasta sama perioodiga on investeeringute üldmaht 39,2 mln
eurot (16,8%) väiksem.
2013. aasta lõpuks prognoositav investeeringute üldmaht langeb 11% peamiselt
saastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvel.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 21.9 52.6 40.5 39.0 39.6 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2013 2012
26. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
• Välistoetuseid maksti mai lõpuks välja 284 mln eurot ehk 30% plaanitust.
Seda on 15 mln eurot vähem kui mullu. Absoluutse vähenemise põhjus on
2013. aasta väiksem eelarve (0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot)
668.9
124.7 108.4
28.7 14.5 7.4
195.6
78.7
2.1 4.5 0.6 2.6
29.2
63.1
2.0
15.8
4.1
34.9
0
10
20
30
40
50
60
70
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
27. Välistoetuste väljamaksed valitsemisalade lõikes
(2013. aasta)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.1
11.7 9.8
46.8
56.7
81.0
58.9
19.8 16.4
0.9 3.6
29.9
34.6 34.7
24.9
27.3
24.1
8.1
36.6
0
5
10
15
20
25
30
35
40
0
50
100
150
200
250
HTM KKM PÕM MKM SiM
(regionaal)
SOM SiM
(julgeolek)
ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
28. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
93% 97%
80%
100% 100%
65%
76%
50%
2%
47%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Väljamaksed 2012 lõpp
47%
38%
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 2,81
mld eurot ehk 66,6% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,22 mld eurot ehk 65,1%
• sh põllumajandustoetusi 0,59 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 72,9%.
59%
65%
30. Riigikassa likviidsete varade maht mais kasvas
• Mai lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,36 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,00 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
• Maiga kasvas likviidsete varade maht peamiselt tänu hoogsamalt laekunud toetustele
180 mln eurot. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on likviidsete varade maht siiski veel
väiksem 91 mln eurot ehk 6,3%.
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid
301.8 320.2 333.0 347.0 357.6
904.0 683.3
636.1
1,106.2
1,004.3
22.6
-16.8
-3.4
49.9
-6.3
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2009
lõpp
2010
lõpp
2011
lõpp
2012
lõpp*
2013
Mai
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
31. Haigekassa 4 kuu puudujääk on 22 mln eurot
• Haigekassa nelja kuu tekkepõhine puudujääk on 22,3 mln eurot. 2013 aasta
eelarves on aasta lõpuks planeeritud puudujääk 9,2 mln. Suurem defitsiit aasta
esimeses pooles on tavapärane.
• Nelja kuuga on tulusid laekunud 266,7 mln eurot ehk 32% aasta eelarvest.
Kulusid on tehtud 287,5 mln eurot ehk 34,2% aasta eelarvest.
• Eelarve täitmise tempo on eelmise aastaga samal tasemel. 2012. aasta samal
perioodil oli tulusid laekunud 32,3% ja kulusid tehtud 34,2% eelarvest. Tulude
maht on võrreldes 2012. aasta sama perioodiga suurenenud 14,7 mln eurot ehk
5,8% ning kulud on kasvanud 18,2 mln eurot ehk 6,7%.
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
32. Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Töötukassa tulemit
• 2013. aasta nelja kuu tekkepõhine ülejääk on 12,9 mln eurot. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a tulem 28,8 mln eurot (69%)
väiksem.
• Käesoleva aasta nelja kuu tulu on 61,9 mln eurot ehk 32,9% eelarvest.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 25,5 mln eurot (29,2%)
väiksem, mis on seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega 3%-le. (2012. aasta töötuskindlustusmakse määrad 4,2%)
Kuised tulemid 2010-2013
0
5
10
15
20
25
-5
0
5
10
15
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
33. Valitsussektori eelarvepositsioon aprillis paranes
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli aprilli lõpuks 159 mln euroga puudujäägis
(0,88% SKPst). Võrreldes märtsi lõpuga on puudujääk 17 mln euro võrra väiksem.
• Aasta varem oli valitsussektor samal ajal puudujäägis 179 mln euroga ehk 1,05% SKPst.
Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
-158.6 -173.5 -19.8 -1.9
36.6
-0.88%
-0.96%
-0.11% -0.01%
0.20%
-1.20%
-1.00%
-0.80%
-0.60%
-0.40%
-0.20%
0.00%
0.20%
0.40%
-200
-150
-100
-50
0
50
100
Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 4 kuud kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (4 kuud) - parem skaala