2. Lühikokkuvõte
• Kolmandas kvartalis kasvas Eesti majandus aastases võrdluses
0,7% ja eelmise kvartaliga võrreldes 0,6%;
– Esmakordselt sellel aastal andsid ka investeeringud positiivse panuse
nõudluse kasvu, eratarbimise kasvutempo veidi aeglustus.
• Üheteistkümne kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 6,92 mld
eurot ehk 93% plaanitust.
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 2,3% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 5,8% võrra 5,6 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 10% ehk 1,3 mld euroni
• Üheteistkümne kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 6,90
miljardit eurot ehk 89% plaanitust.
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 4,3% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 2,59 mld eurot, tegevuskuludeks 1,03
mld eurot ja investeeringuteks 597 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli oktoobri lõpuks 77 mln
euroga puudujäägis (0,42% SKPst).
– Võrreldes septembri lõpuga oli puudujääk 7 mln euro võrra väiksem.
7. Palgatulu kiire kasv ületab jaemüügi kasvu
% v.e.a., 3 kuu keskmine
30
20
10
0
2004
2005
2006
2007
2008 2009
2010
2011
2012
2013
-10
Jaemüük (nominaalne)
-20
EMTA palgatulu
-30
SA, MTA
8. Eraisikute laenujääk jätkab kasvu
Mln € v.e.p. 3k keskmine
250
Liising
200
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
150
100
50
0
-50
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
EP
9. Toit ja kütused pidurdavad hinnatõusu
7 %
6
5
4
3
2
1
0
-1
Ülejäänud
Eluase (sh küte, elekter)
-3
2009
2010
Alkohol ja tubakas
Toit
-2
Transport (sh kütus)
THI
2011
2012
2013
10. Kaupade eksport languses peamiselt re-ekspordi tõttu
3kk, %
90
Kaupade eksport kokku
75
Eksport ilma min kütusteta
60
Tööstustoodangu ekspordiindeks
45
30
15
0
-15
2010
05
09
2011
05
09
2012
05
09
2013
05
09
11. Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
2008
III
2009
III
Neto-tootemaksud
Val. suure osatähts. teenused
Kutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus
Finants- ja kindlustustegevus
Veondus ja laondus
Ehitus
Töötlev tööstus
2010
III
2011Q1
III
2012
III
2013
Teised teenused
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Info ja side
Hulgi- ja jaekaubandus…
Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
Põllu-, metsamajandus ja kalapüük
12. Jooksevkonto pöördus III kvartalis defitsiiti
nõrga kaupade ekspordi tõttu
% SKPst
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
2001 2003 2005 2007 2009
Jooksevülekanded
Tulu
III
2010
Teenused
III
2011
III
Kaubad
2012
III
2013
Jooksevkonto bilanss
III
18. Riigieelarve kuludeks kasutati 11 kuuga 88,6% plaanitust
mln EUR
Riigieelarve 11 kuu kulud 2011-2013
8,000
10%
7,000
9%
8%
6,000
7%
5.20%
5,000
4.30%
4,000
3%
2,000
0
5%
4%
3,000
1,000
6%
2%
6,285
6,612
6,896
1%
0%
2011
2012
11 kuu kulud kokku
2013
Muutus
• Novembri lõpuks suunati riigieelarvest kuludeks 6,90
miljardit eurot ehk 4,3% enam kui aasta varem ning 9,7%
enam kui 2011. aastal sama ajaga.
19. mln EUR
Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutatud miljard eurot
160
140
120
100
80
60
40
20
83
85
90
100
104
97
104
84
84
97
106
1
0
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
2013
2011
12
2012
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati novembri lõpuks kokku 1,03 mld
eurot ehk 86,4% eelarvest (mullu 964 mln eurot ja 2011. a. 900 mln eurot).
•
•
•
Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude arvestamisega
majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud.
Tööjõukuludeks kasutati kümne kuuga 562 mln eurot ehk 90,5 % eelarvest
Majandamiskulusid tehti aga 472 mln eurot ehk 82,2% plaanitust.
21. Sotsiaalkuludeks maksti 10 kuuga 2,59 mld eurot
• 2013. aasta 11 kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,59 mld
eurot ehk 135 mln eurot (5,5%) mullusest enam. Eelarvest 89%.
2013 vs 2012
Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
4,8
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
755
6,9
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond
159
15
Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused
53
2,7
Saajate arvu kasv
Töötutoetus
8,9
68
Toetuse päevamäära tõus
Riiklikud pensionikulud
1309
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks
Peretoetused
92
3,2
Vajaduspõhise peretoetuse
lisandumine ja suurem toetus
mitmelapselistele peredele
Vanemahüvitis
144
2,0
Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
71
18
Tööhõive kasv
22. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) I
Periood: 2009-2013. a jaanuar-november
1,400
1,200
1,000
800
600
400
200
0
Ravikindlustus
Pensionikulu
2009
2010
Peretoetused
2011
Vanemahüvitis
2012
2013
Puuetega inimeste
toetused
11 kuud (mln eur)
Ravikindlustus
Pensionikulu
Peretoetused
Vanemahüvitis
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
Plaanitust
November (mln eur)
755
1 309,3
92,1
143,5
91,3%
88,3%
88,8%
84,1%
69
117,4
8,3
13,5
52,8
80,3%
4,9
23. mln EUR
Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) II
Periood: 2009-2013. a jaanuar-november
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
2009
2010
Töötutoetus
2011
2012
II sammas
2013
11 kuud (mln eur) Plaanitust November (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks
70,5
86,2%
6,3
Töötutoetus
8,9
100%
1,4
159,4
89,6%
14,5
II sammas
24. Mln EUR
Investeeringute eelarvest on täidetud 83%
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
2013
21.9
52.6
40.5
39.0
39.6
42.9
60.7
67.1
78.9
75.3
78.3
0.0
2012
33.6
47.1
58.7
47.5
45.8
52.2
2013
76.3
2012
87.8
84.6
87.1
83.7
127.2
Novembri lõpu seisuga on investeeringutesse suunatud 596,8 mln eurot ehk
83,1 % eelarvest, sealhulgas on põhivara investeeringud 233,3 mln eurot ja
investeeringutoetusi 363,5 mln eurot.
Sarnaselt eelnevatele aastatele jääb vähemalt 15% väljamaksetest aasta lõppu.
Perioodil 2008-2012 oli novembri lõpuks kasutatud keskmiselt 83,5% eelarvest.
Investeeringute maht on võrreldes 2012 aastaga 107 mln eurot ehk 15,3%
vähenenud. Langus tuleb peamiselt saastekvoodi
müügituludest tehtud
investeeringute arvelt.
25. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
•
Välistoetuseid maksti 11 kuuga välja 679 mln eurot ehk 71% plaanitust.
Seda on 19 mln eurot vähem kui mullu. Väiksemad väljamaksed on
plaanipärased (2013. aasta eelarve 0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot).
Mln EUR
800
700
600
500
120
668.9
103.3
100
77.8 520.6
73.6
80
57.8
400
60
300
40
200
124.7 128.9
100
16.1
108.4
5.0
5.4
0
Struktuuritoetused
Maaelu/
kalandus
riigieelarve (mln; vasak skaala)
28.7
16.6
Euroopa
Muu
Põllumajanduse
välistoetus
Tagatisfond
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
14.5
20
2.3
Norra ja
EMP
7.4
5.5
0
Šveitsi
kasutamine kokku (%; parem skaala)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
•
Suuremad väljamaksed on prognoositud aasta lõppu (nt. ühtne pindalatoetus)
26. Välistoetuste väljamaksed on suhteliselt suurimad
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas
(2013. aasta riigieelarve täitmine)
250
120
96.4
100
200
183.3
77.5
Mln EUR
158.3
150
63.8
74.2
134.6
57.7
53.2
99.9
100
80
72.7
60
48.2
40
53.7
50
0
36.2
156.6
HTM
164.1
233.3
KKM
riigieelarve (mln; vasak skaala)
PÕM
236.6
MKM
72.4
68.1
SiM
(regionaal)
kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
20
11.7
SOM
5.7
SiM (julgeolek)
9.8
7.1
0
ülejäänud
kokku*
kasutamine kokku (%; parem skaala)
27. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
98%
96%
99%
100%
100%
82%
75%
65%
57%
58%
59%
47%
38%
6%
1%
Struktuurivahendid
Fondi maht
MAK (EAFRD)
Heakskiidetud projektid
Kalandusfond (EFF)
Väljamaksed
Norra ja EMP
Šveitsi-Eesti koostöö
Väljamaksed 2012.a. lõpus
•
Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,18 mld
eurot ehk 75,4% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,54 mld eurot ehk 74,5%
• sh põllumajandustoetusi 0,64 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 79,1%.
•
Struktuuritoetuste 2013. aasta sihttasemed on kõikide rakenduskavade ja fondide lõikes
saavutatud
29. mln EUR
Riigikassa likviidsete varade maht ulatub 1,5 mld euroni
1,800
1,600
1,400
1,200
1,000
800
600
400
200
0
12
10
105
162
8
849
800
5.4
217
145
347
361
6
4
2
0
2012
lõpp
2013
November
Stabiliseerimisreserv
Asutuste omatulu, toetused, tagatised
HK, TK, SA ja Euroopa Komisjon
Ülejäänud likviidsusreserv (kassareserv)
kogureservi muutus (%)
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Haigekassa ja Töötukassa vahendid
•
•
Novembri lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,53 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,17 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
Võrreldes 2012. aasta lõpuga on likviidsete varade maht kasvanud 78 mln eurot ehk 5%.
30. Haigekassa eelarve taas väikeses puudujäägis
20
15
10
Mln EUR
5
0
-5
-10
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
-15
-20
-25
-30
2013
2012
2011
2010
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Haigekassa 10 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 4,7 mln eurot.
Üheksa kuuga on tulusid laekunud 685,6 mln eurot ehk 82,4% aasta eelarvest.
Kulusid on tehtud 691,5 mln eurot ehk 82,2% aasta eelarvest. Tulude maht on
võrreldes 2012. aastaga suurenenud 43 mln eurot ehk 6,7% ning kulud on
kasvanud 50 mln eurot ehk 7,7%.
31. Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Kuised tulemid 2010-2013 Töötukassa tulemit
mln EUR
16
60
14
50
12
10
40
8
6
30
4
20
2
0
10
-2
-4
1
2013
2
2012
3
2011
4
2010
5
6
7
8
9
10
11
12
0
2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
• 2013. aasta kümne kuu tekkepõhine ülejääk on 46 mln eurot ehk 64%
prognoositust. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2013. a
tulem 57 mln eurot (55%) väiksem.
• Kümne kuu tulu on 159 mln eurot ehk 82% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on tulu 54 mln eurot (26%) väiksem. See on
seotud 2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%le. (2012. aasta määrad 4,2%)
• 2013. a 10 kuu kulu on 108 mln eurot ehk 93% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on kulu 3 mln eurot (2,9%) suurem
32. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2011 - 2013
mln EUR
% SKPst
200
2%
150
100
1%
50
0
0%
-50
-100
-1%
-150
-200
-2%
jaan veebr märts apr
mai juuni juuli aug
sept
okt
nov
dets 2013*
KOV
Sotsiaalkindlustusfondid
Keskvalitsus
Valitsussektori eelarvepositsioon 2011
Valitsussektori eelarvepositsioon 2012
Valitsussektori eelarvepositsioon 2013