Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.

Koraan

162 vues

Publié le

Märkmed loengu aluseks Koraani kohta

Publié dans : Formation
  • Soyez le premier à commenter

  • Soyez le premier à aimer ceci

Koraan

  1. 1. Koraan
  2. 2. Koraan araabia keeles: ‫رآن‬ُ‫ق‬ْ‫ل‬َ( al-qur'ān islami püha raamat Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632 Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma".
  3. 3. II suura: See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu.
  4. 4. • Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. • Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. • Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud.
  5. 5. • Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. • Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). • Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. • Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem.
  6. 6. Tõlgendamine Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani lugemisel vajalikud selle sisu tõlgendused. Peamiselt loodi tõlgendused islami esimestel sajanditel, aga mõned õpetlased tegelevad sellega ka tänapäeval. Eksisteerib mitmeid erinevaid tõlgendusi, aga neid kõiki loetakse võrdselt õigeiks. Koraaniteaduslikust vaatenurgast esineb tänapäeval seitse erinevat koraani tõlgendust, millest igaühte on võimalik lugeda kahte moodi. See annab muslimeile võimaluse koraani mõista 14 eri moel.
  7. 7. Koraani ettelugemine on kujunenud omaette kunstiks. Tavaline asend selleks on istudes lootoseasendis, kummardununa üle sülle või spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas.
  8. 8. Tõlkimine • Islamimaailmas valitseb seisukoht, et koraani ei ole võimalik täiesti õigesti tõlkida - ainult araabiakeelne originaal on õige ning usklikule sobiv. Seetõttu loevad ka araabia keelt mitteoskavad muslimid koraani tavaliselt araabia keeles. • Esimese võõrkeelena tõlgiti koraan ladina keelde 1143. aastal. Tänapäeval on koraan tõlgitud kõigisse suurematesse keeltesse. Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaž oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. • 2012 valmis Afganistanis maailma suurim koraan. Selle lehekülgede suurus on 2,28 korda 1,55 meetrit ja see kaalub 500 kilogrammi. Kalligraaf Mohammad Sabir Khedri kulus raamatu valmistamiseks koos üheksa õpilasega viis aastat
  9. 9. Koraan, viimane ilmutatud Jumala sõna, on iga moslemi usu ja praktika peamine allikas. See tegeleb kõikide inimolendeid puudutavate teemadega: tarkus, õpetus, Jumala teenimine, äritehingud, seadused jne, kuid selle põhiteemaks on suhe Jumala ja Tema poolt loodu vahel. Samal ajal tagab Koraan juhtnöörid ja detailsed õpetused õiglase ühiskonna, inimese kõlbliku käitumise ja õigluspärase majandusliku süsteemi kohta.
  10. 10. Tuleb märkida, et Koraan ilmutati Muhammedile just araabia keeles. Nii ei ole Koraani tõlge, kas siis inglise või mõnes muus keeles, ei Koraan ega ka Koraani versioon, vaid kõigest Koraani tähenduse tõlge. Koraan eksisteerib vaid araabia keeles, milles see ilmutati.
  11. 11. Koraan ja traditsioon – sunna Koraan kuulub kokku traditsiooniga, mida esindab kõigepealt sunna (kombed, tavad), st seaduse jõusse tõstetud pretsedendid Muhamedi elust ja ütlemistest. Lootusetu on uskmatul ise oma tarkusest Koraani kui seaduseraamatut tõlgendada. Küsigem näiteks, mida ütleb Koraan selle kohta, kas moslem tohib veini juua. Esmalt Mekas kiidetakse: "Palmiviljadest ja viinamarjakobaratest saate te joovastava joogi ja mõnusa olemise. Tõesti, selles on tunnustäht sellele, kes on võimeline mõtlema" (16:67). Mediinas muretsetakse joobnute palvele tuleku pärast, ent sugugi ei keelata vägijooki (4:43), järgnevalt hoiatatakse selle liigse tarbimise eest (2:219), kuid viimasena ilmutatud suuras enne Muhamedi surma keelatakse sootuks (5:90).
  12. 12. Koraan ja sunna moodustavad islami kultuuri tuumstruktuuri, kõiki neile ajaliselt järgnevaid tekste võib käsitada kui sellele tuumstruktuurile lisanduvaid kommentaare ja seletusi, mis paiknevad kontsentriliselt ümber mainitud tuuma. Vaimulikkond ehk õpetlased peavad tagama, et ühiskond püsiks prohveti traditsiooni raamides. Pärimus fikseerib põhimõtted ehk juured, õpetlased tuletavad juurtest lähtealused aja ja olude poolt tekitatud küsimuste lahendamiseks (need on oksad), ja jälgivad, et ei sugeneks algpõhimõtetega vastuolus olevaid uuendusi. Kõik see kokku moodustab islami jurisprudentsi ehk fikh'i.
  13. 13. • Kairos ja Teheranis õppinud Üllar Peterson, kes praegu kirjutab doktoritööd Koraani tekstide kujunemisest, väidab, et tegemist on ühe inimkonna kõige raskemini mõistetava alustekstiga zoroastristide Avesta kõrval. • Asi on selles, et Koraan pole kronoloogiline ja narratiivne pühakiri. Selle otsast lõpuni läbilugemine ei aita teksti mõistmisele suurt kaasa. Suurad ei paikne kronoloogilises ega temaatilises, vaid pikkuse järjekorras. Koraani järjepanu lugedes tuleb sooritada suuri stiililisi ja temaatilisi hüppeid. • Kuid see on väike probleem selle kõrval, mida islami teoloogid juba keskajal tunnistasid - valdav osa suuradest pole ei sisult ega stiililt terviklikud. Pikkades Mediina suurades leidub hulk ajaate (värsid, salmid) Meka perioodi temaatikaga, lühikesed Meka perioodi suurad koosnevad aga tihti omavahelise seoseta paari ajaadi pikkustest teemaarendustest, mille vahele on sattunud äratuntavalt Mediina perioodi materjali. Mõnigi teema leiab katkendlikku käsitlemist eri suurades. • Suur osa Koraanist kujutab endast arvatavasti ilmutuste kujul vastuseid olukordadele ja küsimustele, mille olemust ja asjaolusid keegi enam ei tea. Kriitilisemad islamiuurijad arvavad, et meil pole põhjust usaldada Muhamedi elulugusid ega Koraani kommentaare, sest need on kunstlikud katsed luua Koraanile mingigi koherentne raamistik, see puuduv teine pool.
  14. 14. Koraan ja keel • Omaette probleemide ringi moodustab Koraani keel - me ei tea, kas see oli araablaste kõrgklassi ja luuletajate kultuurkeel, Muhamedi hõimu kuraišiitide dialekt, beduiinide kõnekeel või Muhamedi töötlusena segu neist kõigist. Osa uurijaid on täheldanud, et hulk Koraani sõnavarast, eriti võtmeterminid, on võõramaist päritolu laenud. Näiteks Iblīs, kurat, tuleb kreekakeelsest sõnast diabolos. Üllar Peterson resümeerib: Koraani puhul on tegu äärmiselt rikka ja sügava tekstiga, mida võib tunnetada ja mõista tuhande ühel eri moel. • Paljude terminite puhul peab piirduma vaid oletustega, mitmed Koraanis esinevad grammatilised vormid on võõrad klassikalisele araabia keelele, suur osa tekstist on arusaadav vaid islami traditsiooni valguses, mida meil pole alust usaldada - tõepoolest, kuidas üldse sellist teksti olekski võimalik tõlkida!
  15. 15. Võrrelgem näiteks 55. suurat, mille pealkirja on Kalle Kasemaa tõlkinud "Halastaja" ning Haljand Udam resp. Amar Annus "Armuline". • Kasemaa: "Ja nendes head ja ilusad tütarlapsed. Ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Paradiisineitsid, suletud telkidesse - ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? - , kelle neitsilikkust pole võtnud enne ei inimene ega džinn. Ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Nad [=vagad] nõjatuvad rohelistele patjadele ja ilusatele kirevatele vaipadele. Ja millist oma isanda heategudest te mõlemad salgate? Õnnistatud olgu su isanda nimi, täis kirkust ja au!" • Udam/Annus: "Neis on vooruslikud ja imekaunid neitsid - mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? - mustasilmsed, peidus telkide sees. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? Neid pole varem puutunud inimene ega džinn. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? Peatsis on neil rohelist värvi padjad ja nad lamavad imelistel vaipadel. Mis siis teie Isanda armurohkuse hulgas on teie meelest vale? Olgu kiidetud sinu aurohke ja ülistatud Isanda nimi."
  16. 16. Või siis 93. suura ("Hommikupoolik"/" Hommik") algus: • Kasemaa: "Halastaja, halastava Jumala nimel! Hommikupooliku juures ja öö juures, kui see vaikseks jääb! Sinu isand ei jätnud sind maha ega põlanud ära! Ja tõesti on teispoolsus sulle parem siinpoolsusest; ja su isand annab sulle ning sa oled rahul." • Udam/Annus: "Armulise ja helde Jumala nimel. Tõotan heleda hommikuga, tõotan öö ja pimedusega, su Isand ei hülga sind ega pea viha, sest tulevane maailm on sulle parem siinpoolsest. Sinu Isand tasub peatselt ja sa leiad rahu."
  17. 17. Sajand pärast Muhamedi surma polnud suur osa Koraanist enam arusaadav ei lihtrahvale ega õpetlastele. Teatavasti arendas mutazilism välja keeruka teoloogia, mis asendas Koraani otsesõnalise mõistmise (osaliselt) metafoorsega. Ent 10. sajandi lõpuks hääbus nende mõju mitmesugustel poliitilistel põhjustel ning ametlikuks õpetuseks sai Koraani jäljendamatus. Jäljendamatuse doktriini võit oli pöördepunkt islami ajaloos. Ahmad ibn Hanbali koolkond usub, et Jumala kõne koosneb häälikutest nagu inimese omagi ning Koraanis on isegi vokaalimärgid igavesed ja jumalikud. Tänapäevani on peavoolu veendeks, et Koraan on Jumala tähttäheline ja mitteloodud Sõna.
  18. 18. • Nagu Encyclopaedia of Islam (1981) märgib: "Ristiusu lähim analoogia Koraani rollile islamis ei ole Piibel, vaid Kristus." Kui Kristus on lihaks saanud Jumala Sõna, siis Koraan on tekstiks saanud Jumala Sõna. Kui kristluses austatakse Jeesust Jumalana, siis islamis on Muhamed vaid meedium, kelle kaudu Jumal kõneleb inimesega. "Koraani iga kirjatäht on ülem kui Muhamed," ütleb pärimus. Et prohveti osa pisendada, väidetakse, et ta olnud kirjaoskamatu. • Jumala väe läbi surnuist üles tõusnud Jeesus on omade juures maailma lõpuni, seevastu kinnitavad muhameedlased, et prohvet on surnud ning Jumal on jätnud oma Raamatu, mille saadik neile vahendas. Muhamed on oma ülesande täitnud. Kõik, mida vajatakse, on Koraani näol olemas. Kui retsiteeritakse Koraani, siis laskub Jumala kohalolek inimeste peale, nii nagu kristluse õpetuse järgi tuleb Jeesus sinna, kus kaks või kolm tema nimel koos on.
  19. 19. Koraani lugemine on väärtus iseeneses • Koraan koosnes esialgu üksnes konsonantkirjas tekstist, nagu see on araabiakeelse kirjanduse puhul tavaline, mis võimaldas mitmeid erinevusi teksti vokaliseerimises ehk lugemises. Ajapikku toimus ühtlustumine lugemisviisides, nii et 10. sajandiks piirduti seitsmega, mis kehtivad tänapäevani. Tekst õpitakse pähe kuulmise järgi, sageli pimeda õpetaja käest, ning loetakse ette peast. • Koraan on mõeldud valjult ettekandmiseks ja kuulamiseks. Sõna Koraan (qur'ān) tuleneb arvatavasti verbist qara'a - ette lugema, deklameerima. Kirjapandud Koraan on alati olnud teisejärguline ettekantava ja kuulatava kõrval. • Koraani lugemine ei toimu mingitest temaatilistest või sisulistest vaatepunktidest lähtudes. Oluline on jäägitu andumus lausumisel või kuulamisel, mitte aga kunstilised või loogilised vaatekohad. Koraani lugemisel on väärtus iseenesest, oluline pole ilmtingimata selle sisu mõistmine ja jälgimine. Oluline on eelkõige asja akustiline külg: Koraani retsiteeritakse kindlate reeglite järgi.
  20. 20. • Kultuse keskmeks on 3-5 korda päevas toimuv rituaalne palve, mille käigus lausutakse Koraani suurasid või nende lõike. See on ka mošees peetava reedese jumalateenistuse keskne osa. Ehkki islamis puudub sakramendi mõiste, on Jumala sõna retsiteerimine ning selle vastuvõtmine sisuliselt sakramentaalne toiming. Jumala ilmutust kogetakse lausa füüsiliselt, seepärast usklik loputab suud ja puhastab hambaid enne Koraani retsiteerimist, eriti ranged hoiduvad enne seda ka tugevalõhnaliste toiduainete tarvitamisest: "Teie suu on Jumala tee." Iga lugemine kordab algset ilmutust. Retsitatsioonireeglite eesmärgiks on taasluua esialgne meloodia, mida ilmutusingel Gabriel õpetas Muhamedile ning too omakorda kaaslastele. • Koraaniretsitatsiooni sakramentaalse loomuga on seotud ka tähtsus, mis on Koraani päheõppimisel. Tavaliselt teatakse peast viimast kolmekümnendikku, mis algab 78. suuraga. Olla aga hāfiz (säilitaja) - see, kes teab peast kogu Koraani -, on suureks auks mehele ja tema perekonnale.
  21. 21. Koraan on võrreldamatu igas mõttes. Seepärast ei panda Koraani riiulile teiste raamatute hulka, vaid seda hoitakse erilisel alusel, ning Koraani tohib puudutada ainult rituaalselt puhas moslem. Kirjanduslikus ja keelelises mõttes on araabiakeelne Koraan muhameedlaste meelest ületamatu teos. Koraani adekvaatset tõlkimist teistesse keeltesse peetakse absoluutselt võimatuks, sest tõlgitud Koraan ei ole enam Koraan. Sel põhjusel õpitakse mittearaabia elanikkonnaga islamimaadel sageli Koraani pähe ka siis, kui ei osata küllaldaselt araabia keelt ega teata teksti täpset tähendust. See ei olegi peamine, sest retsiteerimine mõjub ex opere oparatum.
  22. 22. Kommentaaride autor Jaan Lahe, teoloog ja usundiloolane: «Koraani tähtsust ei ole ilmselt võimalik alahinnata. Kui me räägime tekstidest, mis on kõige rohkem mõjutanud inimkonna kultuuri, siis on Koraan üks neist. Islam on usund, mis levib aina ulatuslikumalt, ka väljaspool traditsioonilisi islamimaid, ja seepärast oleks kasulik islamit paremini tunda. Mis tähtsus on Koraanil ristiusu jaoks? Julgen väita, et kristluse vaatenurgast on Koraan osa piiblikirjandusest, nagu ka Vana Testamendi ja Uue Testamendi apokrüüfid, pseudoepigraafid ja osa gnostilisest kirjandusest. Piibli mõju Koraanile on palju laiem, kui üldiselt on harjutud arvama.» Küsimusele, millega seletada, et islam leiab endale järjest enam poolehoidjaid ka eurooplaste hulgast, vastab Jaan Lahe: «Põhjus on selles, et inimesed vajavad usulist identiteeti ja nad otsivad seda. Euroopa senisest kristlikust identiteedist on väga vähe järel, eriti, ütleksin, postsotsialistlikes riikides. Paljude arvates on Euroopa kristlus minetanud pühaduse tunde ning liberaliseerumine ja lõputu aldisolek kompromissidele on viinud selleni, et teatud kristlikud põhiväärtused on devalveerunud. Inimeste vajadus usu ja pühaduse järele ei ole aga kadunud. Tänapäeval otsivad paljud eurooplased ja ameeriklased seda idast ning pole haruldane, kui nad leiavad otsitu just islamist.»
  23. 23. Avaja e al-Fatiha meenutab meieisapalvet Armulise ja helde Jumala nimel, kiidetud olgu Jumal, kes valitseb maailmu, kes on armuline ja helde viimse kohtupäeva kuningas. me teenime sind ja ootame abi ainult sinult. Juhi meid õigete teele, teele, millel käijad pälvivad sinu armu, kes ei seisa sinu viha all ega ole eksijate hulgas. Aamen
  24. 24. • Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest. Kokku on Koraanis 6200 salmi.(Partridge,C.2006:369-370) Need sisaldavad hoiatusi, üleskutseid , kriitikat, seadusi, ajaloolisi ülevaateid, usundilisi ettekirjutisi ja palveid (Mauranen 1990:113). Koraani tekst on ka islami seaduse allikaks, näiteks lahutuse, pärimise, sõjapidamise, paastumise jumalateenistuse korral ehk Koraan annab juhiseid igaks elujuhtumiks. (Wilkinson,P. 2009:132) • Koraan sisaldab ka Piiblist ülevõetud teemasid, näiteks on seal juttu Aadamast, lood Noast, veeuputusest, Moosesest, taevasse minekust, kuid Jeesuse risti löömist eitatakse. Kuid sellest hoolimata süüdistavad islamistid nii kristlasi kui ka judaismi pooldajaid, et nad on rikkunud varasemaid ilmutusi, muutnud tekste ning tegelenud väärtõlgendamisega (Partridge,C.2006:371). • Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. • Kolmas islami alustalasid on Šariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Šariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Šariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Šariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil on suur autoriteet. (Mauranen 1990:123) • Šariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt.

×