Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.

Mesopotaamiast

49 vues

Publié le

Mesopotaamia kultuuri tähtsusest ja seostest

Publié dans : Formation
  • Soyez le premier à commenter

  • Soyez le premier à aimer ceci

Mesopotaamiast

  1. 1. Mesopotaamiast Paul Kriwaczek „Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd“ ainetel Imeline Ajalugu 2014 (originaal 2010)
  2. 2. Sumerite leiutised Enamik olulisematest tehnilistest vahenditest, mis olid inimestele abiks kuni tööstusliku pöördeni – see hakkas maailma vallutama kõigest kakssada aastat tagasi – leiutati just sel ajal ja just selles maanurgas: Kodu tarbeks võeti kasutusele õllekääritamisnõu, savipõletusahi ja kangasteljed, põllutöö jaoks ader, külvimasin ja veovanker, jõgedel ja kanalitel liikumiseks tuulelipp ja purjepaat, muusikas harf, lüüra ja lauto, ehituses põletatud tellised, võlvid ja kaared. Ja igal pool on ratas...
  3. 3. Warka mask – Uruki daam – arvatavasti Suur Jumalanna Inanna (hilisem Ištar)
  4. 4. Betoon Valatud betoon saadi pulbriks hõõrutud põletatud telliste ja kipskrohvi segamisel. Seda kasutati nt Uruki Kivikoonuste templis
  5. 5. Kivikoonuste tempel – Uruk, ca 3000 eKr
  6. 6. Kivikoonuste templi mosaiigid
  7. 7. Kivikoonuste tempel – Uruk, ca 3000 eKr
  8. 8. 5-minutiline video Kivikoonuste templi ehitamisest http://artefacts-berlin.de/uruk-steinstift/index.php?l=eng
  9. 9. Uruki linn IV at lõpul eKr • Sellest ajast esimesed kirjalikud ülestähendused • Ca 400 ha suurusel maa-alal • Nii pindala kui rahvastiku poolest oli see umbes 3000 aastat hilisemast Periklese-aegsest Ateenast ja vabariigiaegsest Roomast suurem Üks šār on linn, üks šār on aiad, üks šār on saviauk, pool šāri on Ištari koda, kolm šāri ja pool on Uruki mõõtmed! (Gilgameši eeposest)
  10. 10. Gilgameš Uruki legendaarne valitseja ning kuulus joomar, naistemees ja koletiste hirm Gilgameš oli justkui muistsete mesopotaamlaste kuningas Artur, kes asus surematuse püha graali otsima. Väga võimalik, et niisugune isik kunagi tõepoolest elaski. Eeposes on kirjas, et kui Gilgameš suri, juhtisid linlased Eufrati veed jõesängist kõrvale, matsid kangelase jõepõhja ja suunasid siis jõe endisesse paika tagasi. Samasugust lugu on jutustatud sellest ajast saadik ka paljude teiste kohta, alates prohvet Taanielist kuni hunnide Attila, gootide Alarichi ja Tšingis-khaanini välja. 2003 aastal teatas rühm Saksa arheolooge, kes selle paiga magnetvälja uurisid, et nad „leidsid Eufrati jõe endise sängi keskelt jälgi hoonest, mida võiks pidada matmispaigaks“.
  11. 11. Eridu – tsivilisatsiooni sünnipaik (mesopotaamlaste uskumuses) Enki – Eridu jumal Enki, külluse jumal, usaldusväärsete käskude isand, teadmiste jumal, kes mõistab seda maad, jumalate juhtija, kellele on antud tarkust, Eridu isand, muutis kõne nende suus, [tõi] ebakõla sellesse, inimeste kõnesse, mis varem oli olnud üksainus. Keelte segamisest (Paabeli segadus)
  12. 12. Enki Mesopotaamlased ei unustanud kunagi Eridu jumala rolli tsivilisatsiooni rajamises, isegi kui sellest pajatavate jutustuste üksikasjad aja jooksu muutusid. Umbes 4000 aastat pärast Apsu esimese kabeli püstitamist, kui Lähis-Idas valitsesid kreeklased, kirjutas Babüloonia preester Berosos üles oma maa ajaloo, kus ta kirjeldas, kuidas üks jumala ja teda kummardavate inimeste vahepealne olend (vt Kaljukitse tähtkuju) tuli veest välja, et inimestele tsivilisatsioonist teada anda: „Ta õpetas nad linnu ehitama ja templeid rajama ning selgitas neile geomeetria põhitõdesid. Ta näitas neile, kuidas seemnetel vahet teha ja kuidas vilja korjata; kokkuvõttes juhatas ta neid nii, et see pidi aitama nende kombeid parandada ja nende elu inimväärseks teha. Sellest ajast alates ei ole keegi suutnud ta õpetusele midagi olulist lisada.“
  13. 13. Tsivilisatsiooni sünnist Alates 4000. aastast eKr panid Eridu elanikud ja nende naabrid järgnenud 10-15 sajandi jooksul aluse peaaegu kõigele, mida me tänapäeval tsivilisatsiooni all mõistame. Seda on nimetatud urbanistlikuks revolutsiooniks, kuigi linnade rajamine ei olnud kaugeltki selle peamine teene. Koos linnaga tulid tsentraliseeritud riik, klassiühiskond, tööjaotus, institutsionaliseeritud religioon, monumentaalsete rajatiste püstitamine, tsiviilehitus, kirjakunst, kirjandus, skulptuur, kunst, muusika, haridus, matemaatika, õigusteadus ning neile lisaks lõputu hulk leiutisi ja avastusi alates niisugusest lihtsast asjast nagu ratastel liikuvad sõidukid ja purjelaevad kuni savipõletusahju, metallurgia ja sünteetiliste materjalide tootmiseni välja. Selle kõige krooniks olid arvukad mõisted ja ideed, mis meie tänapäevase maailmapildiga lahutamatult kokku käivad, näiteks arvude ja kaalude maailm, kaalutavatest või loendatavatest asjadest sõltumatud mõisted – number kümme või üks kilo. See kõik on meie jaoks nii tavaline, et meil ei ole ammu enam meeles, et tegelikult tuli ka niisugused asjad avastada või leiutada. Just Lõuna-Mesopotaamia oli koht, kus kõige selleni jõuti.
  14. 14. Gilgameši eeposest Kirja pandi see kirjeldatud sündmustest umbes sama palju hiljem, kui on seda aega, mis lahutab kuningas Arturi ja ta ümarlauarüütlite aegu meie päevadest.
  15. 15. Kiilkirjast Samu tähiseid – kiilukujuliste märkide kombinatsioone – kasutati mõnikord logogrammidena (seega tuli neid tõlgendada tervete sõnadena, nagu nt tänapäeva hiina keeles), teinekord aga häälikuid tähistavate foneetiliste sümbolitena. Mõningaid häälikuid tähistas mitu märki. Oli sümboleid, mis iseenesest ei tundunudki midagi tähistavat, vaid täpsustasid neile eelneva või järgneva sümboli tähendust ([---] määratlevad asesõnad e klassifikaatorid). Näiteks koos isikunimedega kasutati alati vertikaalset kiilukujulist märki, jumalate nimedega tähekujulist märki ning kohanimedega veel kolmandat sorti märki, kuid mitte alati.
  16. 16. Sumeri keele olemasolu avastamisest Kiilkiri dešifreeriti põhimõtteliselt 1857. aastaks. Mida rohkem tekste suudeti läbi lugeda, seda rohkem süvenes teadlastes veendumus, et akadi kirjasüsteemi aluseks pidi olema mingi vanem keeleline kihistus, mille olemasolu ei olnud keegi osanud kahtlustada. Niisugusele järeldusele viis uurijaid asjaolu, et paljusid märke kasutati nii ideogrammidena kui silpidena. Mõnikord tähistas märk, mis tavaliselt tähendas härga, hoopis silpi, mida hääldati „gud“. Teine märk, mis tähendas „eraldama“, oli mõnikord ka silp „tar“. „Suu“ oli mõnikord hoopis silp „ka“. Semi keeltes need sõnad nii ei kõlanud – seal oli „härg“ „alp“, „eraldama“ „paras“ ja „suu“ „pu“. Selle kirjasüsteemi algsed loojad pidid seega olema inimesed, kelle keeles „härg“ oli „gud“, „eraldama“ „tar“ ja „suu“ „ka“.
  17. 17. Vastuseis mõttele, et semi keel ei olegi Lähis-Ida kõige vanem keel. Euroopa juute oli alles õige veidi enne seda hakatud seostama tsivilisatsioonile aluse pannud semi rahvastega ning see oli neile ka austust ja lugupidamist juurde toonud.
  18. 18. Sumeri keelest Ei kuulu ühtegi varem tuntud keelkonda, süntaks ebaharilik ja enamik sõnu koosnes ühest silbist. Seetõttu oli selles keeles palju samakõlalisi sõnu, mõnel juhul hääldati ühtemoodi tervelt kümmet sõna. A – vesi, kanal, üleujutus, pisarad, sperma, järeltulija, isa E – maja, tempel, maalapp U – taim, köögivili, rohi, toit, leib, karjamaa, koorem, uni, tugev, võimas, toitma, toetama E (maja) + an (taevas) = Eanna ehk Taevane Maja (st Uruki Suure Jumalanna tempel) Lu (mees) + gal (suur) = Suur Mees (ülik või kuningas)
  19. 19. Märkide kasutus kaasajal: nt lennuki märk • Lennujaamas tähendab see saabumiste ja väljumiste ala • Teeviidal näitab suunda lennujaama poole või hoiatab madalalt lendavate lennukite eest • Reklaamides tähistatakse sellega puhkusepakette või lihtsalt välisreise • Kokkuvõttes: märgi tähendus võib ulatuda „lennukist“ kuni „lendamise“, „puhkuse“ või „reisimiseni“ ja kahtlemata ka muude nendega seotud mõisteteni.
  20. 20. Teooriad sumeri keele veidruse seletamiseks • Kirja leiutajad tähendasid igast sõnast üles ainult esimese silbi • Sumeri keel kui kreoolkeel, mis kujuneb siis, kui lapsed õpivad esimese keelena ära pidžinkeele – eri keelte rääkijate baastasandil suhtlemiseks nii-öelda kokku klopsitud keele, antud juhul Eridu, Uruki ja nende ümbruse paljurahvuselise elanikkonna elementaarse suhtluskeele. Seetõttu suhtutigi sellesse hiljem aupaklikult kui tsivilisatsiooni rajajate keelde
  21. 21. Näited sumeri kirjamärkidest Jalg – jalalaba, kõndimine, minemine, seismine, jalaga löömine jm Toidukauss + pea = söömine Naine + mägi (kolm väikest küngast) = algul võõramaine naine, hiljem võõralt maalt pärit naisori Karvane – pea, millel seisab püsti suur kahl juukseid Naine – häbemekolmnurk Mees – erekteerunud peenis
  22. 22. Reaalsed sündmused, mis võisid anda tõuke veeuputuse müüdi tekkimisele • Lugu sellest, kuidas ujutati üle Pärsia laht, mis oli olnud kuiv jõesäng kuni ajani, mil tõusev Araabia meri Hormuze väina kaljusest pinnast üle uhkas. See pidi toimuma kusagil 10 000 aasta paiku eKr • Vahemeri murdis läbi Bosporuse väina ja täitis veega praeguse Musta mere, kus veel 7500 aasta eest oli üsna väike mageveejärv
  23. 23. Miks mesopotaamlaste arvates jumal inimestele veeuputuse kaela saatis? ... maa üha laienes ja inimesi sai üha rohkem. Maa möirgas nagu sõnn ja nende lärm segas jumalat. Enlil kuulis nende müra. Ja ta pöördus suurte jumalate poole: „Inimeste müra on läinud minule liiga kõvaks, Nende lärmi käes ei saa ma magada.“ Ülim jumal Enlil otsustas inimkonna hävitada sellepärast, et ta ei saanud magada. Eelnevalt püüdis ta inimestest mitmel muul moel vabaneda, kuid edutult.
  24. 24. Veeuputuse tähtsusest mesopotaamlaste maailmapildis Sumerite jaoks tähistas veeuputus piiri, mis eraldas kirjaoskuse-eelset aega sellest ajast, mil juba kirjutada osati – pärimusel põhinevat aega ajaloolisest ajast. Täpsemalt öeldes oli see kuristik, mis eraldas aega, mil kogu Mesopotaamia järgis Uruki kultuurilist ja ideoloogilist eeskuju, sellele ajale järgnenud perioodist, mil Mesopotaamia tasandiku lõunapoolses osas asunud Sumeris tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis kõik arenesid oma rada mööda. Arheoloogilistest leidudest nähtub, et pöördelised muutused pidid toimuma umbes 3000 aasta paiku eKr.
  25. 25. Uue ajastu algus Suured Mehed ja kuningad: linnriigid Tervest piirkonnast – Iraani, Süüria ja Anatoolia aladelt – kadusid Uruki tüüpi linnad. Lõunapiirkonna keskustest eemale jäävates külades ja linnades pöörduti tagasi varasema elulaadi juurde, toitu hakati valmistama nii nagu vanasti, arvepidamisest loobuti, kirjatarkus ununes. Uruki alade südames [---] kippus põllupidamine unarusse jääma: viljaväljad rohtusid, muld sooldus. Eluiga lühenes drastiliselt. Linnalisi asulaid jäeti maha, [---] Eanna monumentaalsed ehitised lammutati ning nende asemele rajati terrassid ning kerged vaiadel rooehitised. Kõik märgid näitavad Uruki ideoloogia kokkuvarisemist – pooleldi võrdõiguslik sotsiaalne süsteem ja käsupõhine templimajandus, mis olid taganud kultuurilise domineerimise terveteks sajanditeks, lagunesid. Põhjused: kuivem ja külmem kliima, võõraste sissetungid.
  26. 26. Sõdade mõjust ühiskonnale Filmist „Kolmas mees“ on tuntud Orson Wellsi teravmeelne tõdemus: Itaalia oli kolmkümmend aastat Borgiade võimu all; see oli sõdade, terrori, mõrvade ja verevalamise aeg, kuid samal ajal töötasid seal Michelangelo ja Leonardo da Vinci ning alguse sai renessanss. Šveits oli täis vennalikku armastust, demokraatia ja rahu kestis seal viissada aastat – ja mis oli selle tulemus? Kõigest käokell. Kolmanda aastatuhande Mesopotaamias oli linnade vahel rivaalitsemist ja konflikte, vennatapusõdu, kõigi võitlust kõigi vastu ülekaalu saavutamise nimel; ka seal oli sõdu, terrorit, mõrvu ja verevalamist. Kuid siiski laoti seal kivi kivi haaval üles meie tsivilisatsiooni alusmüür. Mõne sajandiga arenesid välja niisugused linnriigid, nagu me neid tunneme klassikalise ajastu Kreekast kuni tänapäevase Singapurini välja.
  27. 27. Uue ajastu iseloomustus Mõne sajandiga arenesid välja niisugused linnriigid, nagu me neid tunneme klassikalise ajastu Kreekast kuni tänapäevase Singapurini välja. Templites teeninud preestrite asemel tõusid võimule sõjapealikud ja kuningad, varem suhteliselt võrdsetel alustel toiminud religioosne ühiskond jagunes rikaste ja vaeste, tugevate ja nõrkade klassiks. Kogu selle arengu aluseks oli silmapaistvalt hästi organiseeritud, tõhus ja suure tootlikkusega põllumajanduslik süsteem, mille jälgi on näha veel nüüdki, 5000 aastat hiljem.
  28. 28. Sumerite ja semiitide omavahelistest suhetest Üsna kindlasti räägiti seal juba aegade algusest peale nii sumeri kui semi keelte hulka kuuluvat keelt, mis hiljem sai tuntuks akadi keele nime all (kuid Akadi linna polnud III at eKr veel rajatud, mistõttu ei sobi seda nimetust veel kasutada) ning nende keelte rääkijate omavaheline läbisaamine ei olnud halvem kui suhted prantsuse, saksa, itaalia ja romanši keele rääkijate vahel tänapäeva Šveitsis.
  29. 29. Kuidas saada teada, millist keelt rahvas igapäevasuhtluses kasutas? Nimede kaudu, mida toonased inimesed uhkusega oma pitsatitele ja tekstidele talletasid. Nimedeks olid enamasti lihtsad ja vagad fraasid. Nt • „Enlil on mu jõud“ • „Mu jumal on end tõestanud“
  30. 30. Linnade ümbrus – tegevusvaldkonnad [---] laiuvad puu- ja köögiviljaaiad, kus kasvatatakse puuvilja – õunu ja viinamarju – , lina ja seesamit, millest saadakse kiudu ja õli, peale selle rohkelt köögivilja, sh palju kaunvilja – ube, kikerherneid, kurki, küüslauku, porrulauku, läätsi, lehtsalatit, sinepit, sibulat, naerist ja ürt-allikkerssi – , ning lisaks veel mitmesuguseid ürte ja maitsetaimi, nagu koriander, köömen, münt ja kadakamarjad. Peetakse ka parte ja hanesid, nende mune ja liha tarvitatakse toiduks (mõnisada aastat hiljem hakatakse pidama ka kanu, kes jõuavad siia Kagu-Aasiast); kodulinnud askeldavad köögiviljapeenarde ümber ja otsivad toitu. Siin-seal on üksikud puudesalud, kus kasvavad peamiselt datlipalmid, mille viljad on menüüs olulisel kohal, näha on ka papleid, pajusid, tamariske ja kontpuid – neid kasvatatakse puidu saamiseks, millest on alati nappus.
  31. 31. Arenenud kokakunst Tippsaavutuseks tainas Kui jahu on puhastatud, pehmenda seda piimaga, ja kui segu on veidi paisunud, sõtku, lisades siqqu’t [kääritatud kalakastet] ja samidu’t [sibulataolist taime], porrut ja küüslauku ning piisavalt piima ja õli, et tainas pehme saaks. Sõtkudes pea tainast hoolikalt silmas. Jaga kahte portsu: jäta pool kaussi, teisest poolest tee väike leib sepetu [midagi krõbeda saia sarnast] Teraviljaks peamiselt oder, vähem nisu (sobivus soolase pinnasega)
  32. 32. Jook – peamiselt õlu Probleem saastunud veega (muide: igas majas olemas roiskvee äravoolutorud!) Õlu iga söögikorra ajal, ka osa teenijate palgast maksti vahel õlles Õllesorte arvukalt, sordid eri kangusega, ja kuna humalat polnud, maitsestati neid mitmesugusel viisil. Kaasaegse eksperimendi tulemus meenutas pigem venelaste kalja kui õlut – alkoholisisaldus 3,5 mahuprotsenti, „kuiv maitse, milles pole vähimatki kibedust, üsna kange õunasiidri sarnane“
  33. 33. Joogilaul Gakkuli vaat, gakkuli vaat! Gakkuli vaat, lamsare vaat! Gakkuli vaat, mis teeb meil tuju heaks! Lamsare vaat, mis teeb me südamel rõõmu! Ugurbali kruus, maja uhkus! Caggubi kruus, see on õlut täis! Amami kruus, mis toob meil õlut lamsare vaadist! Ma keerlen ümber õllejärve ja tunnen end imehästi, tunnen end imehästi, kui joon õlut ja olen õndsalikus meeleolus, Kui ma joon alkoholi ja olen ülevas meeleolus. Rõõmsa südame ja rahuloleva maksaga, mu süda on rõõmu täis!
  34. 34. Linnaümbrus Mõne miili kaugusel linnast lõpevad haritud põllud ja algab suur stepp [---]. Seda ala nimetatakse sumeri keeles edin’iks ja nii mõnedki arvavad, et just selle sõna järgi on nime saanud piiblist tuntud Aadama ja Eeva aed. Siin karjatatakse loomi ja peetakse jahti paljudele ulukitele [---]. Kuid siin varitsevad ka mitmed ohud – mööda seda metsikut ala luusivad ringi lõvid ja gepardid, šaakalid ja hundid. Stepi väärtuslikkus: loomade karjatamiseks sobilikeks maadest [---] rohkem puudus kui põllumaast, mis oli inimeste rajatud ning karjamaade pärast käis palju ägedam võitlus. Ülekarjatamise oht: kui kari on stepis loodusliku taimkatte hävitanud, ei saa seda maad enam muul moel kasutada, kui sinna tuleb põllud rajada. Ja nii võivad kaks linna, mis algselt olid teineteisest piisavalt kaugel, ühel hetkel olla tülis, ja seda mitte põllumaa, vaid karjakasvatuseks kasutatavate stepialade pärast.
  35. 35. Kodusõdade aeg Kiš langes ja kuningriik viidi Eannasse [st Urukisse] ... Siis Unug [Uruk] langes ja kuningriik viidi Uri... Siis Ur langes ja kuningriik viidi Awani... Siis Awan langes ja kuningriik viidi Kiši... Siis Kiš langes ja kuningriik viidi Hamazi... Siis Hamaz langes ja kuningriik viidi Unugi... Siis Unug langes ja kuningriik viidi Urimi... Siis Urim langes ja kuningriik viidi Adabi... Siis Adab langes ja kuningriik viidi Marisse... Siis Mari langes ja kuningriik viidi Kiši... Siis Kiš langes ja kuningriik viidi Akšaki... Siis Akšak langes ja kuningriik viidi Kiši... Siis Kiš langes ja kuningriik viidi Unugi...
  36. 36. Raisa- kotkaste steel
  37. 37. Uri standard
  38. 38. Linguviskaja

×