Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.

Neoliitilisest revolutsioonist ja tsivilisatsiooni tekkest

114 vues

Publié le

Põlluharimise tekkest ja varajastest tsivilisatsioonidest

Publié dans : Formation
  • Soyez le premier à commenter

  • Soyez le premier à aimer ceci

Neoliitilisest revolutsioonist ja tsivilisatsiooni tekkest

  1. 1. Neoliitilisest revolutsioonist ja tsivilisatsiooni tekkest Paul Kriwaczek „Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd“ ainetel Imeline Ajalugu 2014 (originaal 2010)
  2. 2. Neoliitiline revolutsioon [---] oli suurim oskuste, kultuuride ja keelte hävitaja kogu inimkonna ajaloos. Kümnete tuhandete aastate jooksul kogutud teadmised ja välja kujunenud traditsioonid pühiti kõrvale. Selle inimkonna ajaloo pöördelise perioodi kohta viimasel ajal tehtud uurimustes on jõutud järeldusele: mitte ükski küttide ja korilaste rühm ei andnud ilmselt niisama lihtsalt alla ega pöördunud paiksete põllupidajate elu juurde ilma ideede tõsise kokkupõrketa. Küttimine ja korilus olid neil aidanud üsna hõlpsasti hinge sees hoida. Pealtnäha nõudis uus eluviis palju rohkem pingutust ja pakkus tunduvalt vähem vastu kui meetodid, mis inimkonda juba nii kaua olid teeninud.
  3. 3. Esimene Moosese raamat neoliitilisest revolutsioonist „... siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja põllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sööma.“
  4. 4. Teadusajakirjanik Colin Tudge neoliitilisest revolutsioonist Neoliitikumis oli põllupidamine ilmselt ränk töö: esimesed põllupidajad olid haprama kehaehitusega kui varasemad kütid- korilased ning nad kannatasid vaegtoitumisest, traumadest ja nakkustest tingitud terviseprobleemide all, millest nende eelkäijaid oli säästetud. Selles valguses tundub, et hiiglaslik muutus, mida põllumajanduse peamise elualana viljelema hakkamine tähendas, võis olla tingitud ainult mingi uue võimsa ideoloogia levikust, mis tollal väljendus kindlasti religiooni vormis ning millele andis jõudu „messiaanlik enesekindlus“ [---].
  5. 5. Liik Kodustamise piirkond Tõenäoline kodustamise aeg Koer Lähis-Ida 12.000-14.000 aastat tagasi Siga Lähis-Ida 9.000-10.000 aastat tagasi Kits Lähis-Ida, Iraan 9.000-10.000 aastat tagasi Veis Lähis-Ida 6.000-8.000 aastat tagasi Kana Lõuna-Aasia 4.000-8.000 aastat tagasi Laama, alpaka Lõuna-Ameerika 7.000 aastat tagasi Hobune Kesk-Aasia 6.000 aastat tagasi Eesel Araabia, Põhja-Aafrika 6.000 aastat tagasi Kaamel Araabia 5.500 aastat tagasi Merisiga Lõuna-Ameerika 4.500 aastat tagasi Kalkun Põhja-Ameerika 1.500-1.900 aastat tagasi Mesilane Euroopa 1.500 aastat tagasi
  6. 6. Liik Kodustamise piirkond Tõenäoline kodustamise aeg Viigipuud Lähis-Ida 9.000 eKr Nisu Lähis-Ida 9.000 eKr Hirss Ida-Aasia 9.000 eKr Lina Lähis-Ida 9.000 eKr Herned Lähis-Ida 9.000 eKr Oder Lähis-Ida 8.500 eKr Kikerhernes Lähis-Ida 8.500 eKr Pudelkõrvits Lähis-Ida/Kesk-Ameerika 8.000 eKr Riis Aasia 8.000 eKr Kartul , oad Lõuna-Ameerika 8.000 eKr Rukis Kagu-Aasia 6.600 eKr
  7. 7. Teadusajakirjanik Colin Tudge neoliitilisest revolutsioonist Neoliitikumis oli põllupidamine ilmselt ränk töö: esimesed põllupidajad olid haprama kehaehitusega kui varasemad kütid-korilased ning nad kannatasid vaegtoitumisest, traumadest ja nakkustest tingitud terviseprobleemide all, millest nende eelkäijaid oli säästetud. Selles valguses tundub, et hiiglaslik muutus, mida põllumajanduse peamise elualana viljelema hakkamine tähendas, võis olla tingitud ainult mingi uue võimsa ideoloogia levikust, mis tollal väljendus kindlasti religiooni vormis ning millele andis jõudu „messiaanlik enesekindlus“, nagu seda nimetab tuntud esiajaloo uurija Jacques Cauvin oma raamatus „Jumalate sünd ja põllumajanduse tekkimine“ („The Birth of Gods and the Origins of Agriculture“.
  8. 8. Põlluharimise leiutamisest tsivilisatsioonini - polemiseerimiseks Järgmise suure väärtuste ja ideede murrangu käigus jõuti põllunduslike külakogukondade juurest meie linliku tsivilisatsioonini. Urbanistlik revolutsioon oli varasemate eluviiside suhtes palju tolerantsem kui üleminek küttimiselt ja koriluselt põllupidamisele. Kuid need, kes selle tee valisid, pidid siiski paljust loobuma, sealhulgas iseseisvusest, vabadusest ning teadmisest, et nad on iseseisvad ja sõltumatud. See, mis veenis neid inimesi kaasa minema ideega, mille täitumist oli raske või isegi võimatu ette näha, pidi olema kindel teadmine, et tulemus on toodud ohvrit väärt: et linnaelu pakub paremat tulevikku, et niisugune asi nagu Tulevik tõepoolest olemas on ning et see võib hoopis erinev olla kõigest varasemast.
  9. 9. Tsivilisatsiooni sünnist Alates 4000. aastast eKr panid Eridu elanikud ja nende naabrid järgnenud 10-15 sajandi jooksul aluse peaaegu kõigele, mida me tänapäeval tsivilisatsiooni all mõistame. Seda on nimetatud urbanistlikuks revolutsiooniks, kuigi linnade rajamine ei olnud kaugeltki selle peamine teene. Koos linnaga tulid tsentraliseeritud riik, klassiühiskond, tööjaotus, institutsionaliseeritud religioon, monumentaalsete rajatiste püstitamine, tsiviilehitus, kirjakunst, kirjandus, skulptuur, kunst, muusika, haridus, matemaatika, õigusteadus ning neile lisaks lõputu hulk leiutisi ja avastusi alates niisugusest lihtsast asjast nagu ratastel liikuvad sõidukid ja purjelaevad kuni savipõletusahju, metallurgia ja sünteetiliste materjalide tootmiseni välja. Selle kõige krooniks olid arvukad mõisted ja ideed, mis meie tänapäevase maailmapildiga lahutamatult kokku käivad, näiteks arvude ja kaalude maailm, kaalutavatest või loendatavatest asjadest sõltumatud mõisted – number kümme või üks kilo. See kõik on meie jaoks nii tavaline, et meil ei ole ammu enam meeles, et tegelikult tuli ka niisugused asjad avastada või leiutada. Just Lõuna-Mesopotaamia oli koht, kus kõige selleni jõuti.

×