Sissejuhatus filosoofiasse: mõiste, valdkonnad, meetodid, otstarve.

1. Filosoofia otstarve
Kristina Valdru

2. Filosoofia otstarve
 Õpiobjekt võimaldab iseseisvalt läbida kursuse Filosoofia I
sissejuhatavat osa.
 Soovitatav lisalugemine: Berlin, Isaiah 1998. Filosoofia
otstarve. – Valik esseid. Tln.

3. Õpiväljundid
 Õppija:
2) teab filosoofia mõistet, peamisi valdkondi,
meetodeid ja on teinud tutvust mõningate oluliste
mõtlejat seisukohtadega
3) Oskab märgata filosoofia meetodite erinevaid
rakendusi igapäevaelus
4) Teadvustab ja kasutab filosoofia inspireerivaid
võimalusi oma erialases tegevuses

4. Filosoofia otstarve
 “Filosoofia on selleks,
et mõtted liikuma
panna.” (Esa Saarinen)

5. Teemad
 Mis on filosoofia?
 Filosoofia valdkonnad
 Filosoofia meetodid
 Filosoofia otstarve

6. Mis on filosoofia?
 “Distsipliin, mis uurib maailma kõige
üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning
meie mõtlemise kategooriaid, nagu vaim,
mateeria, mõistus, tõestus, tõde.”
(Oxfordi filosoofialeksikon)

7. Mis on filosoofia?
 “Filosoofiaks võime me nimetada kõike
seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil
ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma
olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka
selle maailma olemuses, tähenduses ja
seaduspärasuses.” (Elmar Salumaa)

8. Mis on filosoofia?
 Φιλοσοφία kr.k tarkuse
armastus
Raffaeli “Ateena kool” Vatikanis Sixtuse kabelis.

9. Mis on filosoofia?

10. Mis on filosoofia?
 Filosoofia kui maailmamõistmise viis
 Mitte igasugune maailmamõistmine ei ole filosoofia!
 On olemas mitmesuguseid maailmamõistmise viise,
filosoofia on üks nendest
 Maailmamõistmine on inimese teadevolek iseendast,
ümbritsevast keskkonnast, oma tegevuse otstarbest
ja sellest tervikust, mis kujuneb seostest nende
komponentide vahel ja sees.
 Filosoofiat kui maailmamõistmise viisi huvitab üldine,
universaalne inimlikus maailmamõistmises.

11. Mis on filosoofia?
Olulisimad antiikfilosoofid Platon ja Aristoteles Raffaeli maalil “Ateena kool”.

12. Mis on filosoofia?
 Maailmamõistmise ajaloolised vormid:
 Müüdiline maailmamõistmine
 Kristlik-religioosne maailmamõistmine
 Teoreetiline maailmamõistmine:
 a) Filosoofia
 b) Teoloogia
 c) Teaduslik – teoreetiline maailmamõistmine

13. Mis on filosoofia?
 Teoreetiline maailmamõistmine on
väljendatud abstraktsetes mõistetes
Filosoofia abstraheerib! (vaata: filosoofia meetodid)
Ld. K. abstractio “eraldamine”
“Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia,
seisneb kõigi probeemide teisendamises
konkreetsest vormist abstraktsesse.”
(B. Russell)

14. Mis on filosoofia?
 Filosoofia maailmavaate tähenduses:
 Näide (“treeningufilosoofia”):
“Edu treenerina sõltub kõige enam treeningufilosoofiast ja elutarkusest.
Kuna treener on näiliselt praktik, siis alguses tundub filosoofia väga
ebapraktiline. Tegelikult ei ole midagi praktilisemat hästiarenenud elu-
ja treeningufilosoofiast. Filosoofia (teadmised) annab sulle tarkuse
tegutsemiseks ja aitab sul vastata küsimustele mida? miks? ja kuidas?
Edukas filosoofia aitab sul lahendada keerulisi treeningu ja eetika
probleeme.” (Jaan Loko)
file:///C:/Users/kasutaja/AppData/Local/Temp/II_tase_ped_MA002232.pdf
 Leia veel näiteid (“veinifilosoofia”, “meresõidufilosoofia”, “saunafilosoofia” jne.)!

15. Filosoofia valdkonnad
Mis on filosoofia aine? Sellele küsimusele pole
üleüldiselt heakskiidetud vastust. Seisukohti
on erinevaid, alates ühtedest, mis näevad temas kogu
aega ja kogu olemist haaravat mõtiskelu — teaduste
kuningannat, terve inimteadmiste templi nurgakivi -,
kuni teisteni, mis heidavad ta kõrvale kui keelelisi
arusaamatusi ära kasutava pseudoteaduse, intellektuaalse
ebaküpsuse sümptomi, ning omistavad talle
koha teoloogia ja teiste spekulatiivsete distsipliinide
kõrval sellessamas vanavaramuuseumis, kuhu loodusteaduste
võidukas pealetung on juba ammu läkitanud
astroloogia ja alkeemia.
(I. Berlin)

16. Filosoofia valdkonnad
 Teoreetiline filosoofia
 Praktiline filosoofia

17. Filosoofia valdkonnad
Teoreetiline filosoofia:
 Epistemoloogia
 Metafüüsika
 Keelefilosoofia
 Teadusfilosoofia

18. Filosoofia valdkonnad
Praktiline filosoofia:
 Eetika
 Esteetika
 Poliitikafilosoofia
 Õigusfilosoofia
 Haridusfilosoofia

19. Filosoofia valdkonnad
Epistemoloogia
 Mis on teadmine?
 Mis on teadmise ja uskumuse erinevus?
 Millised on teadmise allikad?
 Kas tõsikindel teadmine on võimalik?
Näide: John Locke’ i epistemoloogia:
http://www.youtube.com/watch?v=X-buzVjYQvY

20. Filosoofia valdkonnad
Metafüüsika
 Mis eksisteerib?
 Kas keha ja vaim (hing) on eristatavad?
 Kas inimesel on vaba tahe?
 Näide: Aristotelese metafüüsika
http://www.youtube.com/watch?v=peRqNZ4Tpm0

21. Filosoofia valdkonnad
Poliitikafilosoofia
 Milline on õige valitsemisvorm?
 Kui palju vabadust peab indiviidil olema?
 Kuidas jaotada hüvesid?

22. Filosoofia valdkonnad
Poliitikafilosoofia.
Näide: E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele”

23. Filosoofia valdkonnad
Eetika
 Milline on õige käitumine?
 Kas ja millistel tingimustel võib valetada?

24. Filosoofia valdkonnad
Esteetika
 Mis on ilu?
 Mis on kunst?
 Mis on esteetiline kogemus?

25. Filosoofia valdkonnad
Esteetika. Näide: Mis on kunst? Da Vinci versus Duchamp

26. Filosoofia meetodid
Loe:
http://www.hot.ee/indrme/esimene.htm
(Meos, I. Mis on filosoofia.)
Ülesanne:
6) Too välja filosoofia definitsioon
7) Mida mõeldakse filosoofiliste küsimuste all?

27. Filosoofia meetodid
Filosoofia küsib.
 Kolme tüüpi küsimused:
4) Empiirilised küsimused
5) Formaalsed küsimused
6) Filosoofilised küsimused
(I. Berlin)

28. Filosoofia meetodid
1) Empiirilistele küsimustele saab vastata kogemuse
põhjal. Empiirilised küsimused on omased
eriteadustele (füüsika, keemia, bioloogia).
Eriteaduste meetoditeks on vaatlus, katse ja
induktsioon (ehk üldistamine).
Näited: Kas Marsil on elu? Millised linnud pesitsevad
Matsalu looduskaitsealal?
Ülesanne: Too näiteid empiirilistest küsimustest
teaduses ja igapäevaelus!

29. Filosoofia meetodid
Illustratsioon: http://www.iwanttobeaca.com/2010/07/results-of-my-experiment.html

30. Filosoofia meetodid
2) Formaalsed küsimused on näiteks loogika ja
matemaatika valdkonda kuuluvad küsimused, millele
saab leida vastused arutluse teel (deduktsioon).
Näide: Palju on kaks korda kaks?
Ülesanne: Too näiteid formaalsetest küsimustest!

31. Filosoofia meetodid
3) Filosoofilised küsimused on küsimused, millele ei
saa vastata kogemuse põhjal ega deduktiivselt
arutledes.
Näited: Mis on õnn? Kas tõene teadmine on võimalik?
Ülesanne: Too näiteid sulle olulistest filosoofilistest
küsimustest!

32. Filosoofia meetodid
 Filosoofia:
2) kritiseerib
3) analüüsib
4) argumenteerib
5) abstraheerib…

33. Filosoofia meetodid
Mille suhtes on filosoofia kriitiline?
 Eelarvamused, käibetõed,
iseenesestmõistetavused, teooriad,
järeldused, arvamused, eeldused jne.
 Filosoofia on ka enesekriitiline!

34. Filosoofia otstarve
 “Filosoofia ei ole õpetus, vaid tegevus […]
Filosoofia peab mõtted, mis muidu on justkui
ähmased ja hajusad, selgeiks tegema ja
teravaiks piiritlema.” (L. Wittgenstein)

35. Filosoofia otstarve
 Filosoofia jõud:
2) Küsimärgistav
3) Olemustav
4) Keeleline
5) Kujutlus
6) Ühendav
7) Tähendustloov
(Saarinen, E.)

36. Allikad:
Berlin, I. 1998. Filosoofia otstarve. – Valik esseid. Tln.
Danto, A. C. 2000. Filosoofilise mõtlemise eripära. – Ühendused
maailmaga. Filosoofia põhimõisted. Tln.
Salumaa, E.1992. Filosoofia ajalugu I. Tln.
Wittgenstein, L. 1996. Loogilis-filosoofiline traktaat. Tartu.
Saarine,E. 1999.Symposium. Filosoofiaõpik. Tallinn.
Meos, I. 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn.
Illustratsioonid:
 www.google.com
 http://www.flickr.com/creativecommons/