2. Eesti kirjanduse lahknemine
14. juuni 1941 – I suurküüditamine, umbes 10 000
inimest;
September 1944 – Punaarmee tungimine
Eestisse, metsavendluse suurenemine, suur osa Eesti
loovintelligentsist põgenes välismaale;
25. märts 1949 – II suurküüditamine, 20 702 inimest;
1949 – Eesti rahvastik umbes 200 000 inimese võrra
väiksem.
Küüditamine – deporteerimine, ebaseaduslik
väljasaatmine, suure inimhulga vägivaldne ümberasutamine
põlisest elukohast kaugele.
3. Eksiilkirjandus
Loovintelligentsi põgenemise järel tekkis mõiste
väliseesti kirjandus ehk eksiilkirjandus. Arenes välja
aastail 1944-1990.
Eksiil (lad. k. exilium) – pagendus, inimese sunniviisiline
asumine väljaspool oma riigi või linna piire.
6. Väikelaev „Triina“
19. september 1944. Põgenike
seas umbes 80 rannarootslast
ja 450 eestlast, kelle seas ka
August Gailit, August Mälk,
Marie Under ja Artur Adson.
http://www.estonica.org/media/files/images/35/353048802806-37_p6genikud-triinal_ca-20-
09-44_sigurdroove_jpg_800x800_q100.jpg
7. Eksiilkirjanduse kolm
põlvkonda
Vanem põlvkond –
kirjanikud, kes põhiosa loomingust kirjutasid Eesti
Vabariigi ajal, lahkusid siit tuntud kirjanikena ja
lõpetasid loomingu välismaal.
8. Eksiilkirjanduse kolm
põlvkonda
http://www.kirmus.ee/erni/foto/gail05.jpg http://cache.osta.ee/i/auctions/large/54/95/d8da1ac http://www.kirmus.ee/erni/foto/unde03.jpg http://www.virumaa.ee/static/HenrikVisnapuu.jpg
ed99bebe4f5ea70b105629554.jpg
August Gailit August Mälk Marie Under Henrik Visnapuu
9. Eksiilkirjanduse kolm
põlvkonda
Keskmine põlvkond –
kirjanikud, kes kasvasid üles Eesti Vabariigis, said siin
hariduse ja kelle rahvustunne oli välja kujunenud.
Eestis polnud veel endale nime teinud, aga käsikirjaline
debüütkogu oli valmis.
10. Eksiilkirjanduse kolm
põlvkonda
http://www.liviensis.ee/wb/media/portreed/ http://cache.osta.ee/i/auctions/large/27/4a/eaec3cc21 http://www.litterature-estonienne.com/ivask.jpg
http://www.ristikivi.net/img/3.jpg
ArvoM2gi-auvil-web.jpg 9de80c997d98ff128234a27.jpg
Karl Ristikivi Arvo Mägi Kalju Lepik Ivar Ivask
11. Eksiilkirjanduse kolm
põlvkonda
Noorem põlvkond –
kirjanikud, kes põgenemise ajal olid alles lapsed ning
kes Eestis ise ei elanud, aga kelles säilis rahvustunne
tänu vanematele.
12. Eksiilkirjanduse kolm
põlvkonda
http://www.eestikirik.ee/sites/default/files/images/stories/2009/32_n6ud.jpg
Helga ja Enn Nõu
13. Eesti pagulaskirjastused
Eesti Kirjastus Orto
1944 Helsingi, Soome
1944-1948 Vadstena, Rootsi; 1948-1951 Göteborg, Rootsi
1951-1973 Toronto, Kanada
Eesti Kirjanike Kooperatiiv
1950-1994 Rootsi linnas Lund
17. Eksiilkirjanduse põhitemaatika
Eestlus, eestlaseks olemine;
vabadus ja ike;
kodumaa ja kodumaatus;
(hinge-)pagulus
vastuolulisus noorema ja vanema põlvkonna vahel;
eksistentsialism;
lähimineviku kajastamine (nt 1939 - 1944
sõjasündmused);
Nõukogude režiim ja selle kriitika.
18. Pagulasluule
Iseloomulikud jooned:
Eesti kolmiksümbol: äralõigatud, kannatav, kord
vabanev isamaa;
tulevikuoptimism;
minevikupildid.
19. Pagulasproosa
Levinud žanrid:
memuaristika
triloogia
ajalookroonika
parallelism mineviku ja tänapäeva vahel
20. Helga Nõu
Helga Raukas; sündinud 22. septembril 1934 Tartus
Isa metsainspektor, ema käsitööõpetaja
Käis Pärnu Linna 5. Algkoolis
1944. emigreerus Rootsi, kus jätkas õpinguid
1955-1957 Stockholmi Õpetajaseminar
Töötas õpetajana, vahepeal 75-6 uurimisassistendina
Uppsala ülikooli Akadeemilise haigla kopsukliinikus.
21. Helga Nõu
29.12.1957 abiellus Enn Nõuga, 3 last:
Laine 1960 , Heino 1961, Liia 1965
Elab Uppsalas, vahel külastab oma Eesti kodu
Hobiks maalimine (on joonistanud peaaegu kõigi
enda ja Enn Nõu raamatute kaaneillustratsioonid)
Kuulub arvukatesse kultuuriorganisatsioonidesse
23. Looming
Kirjutanud palju lastekirjandust ja noorsooromaane
Põhilised teemad: pagulaseestlaste hingeelu, noorte
probleemid, moraal, juhuslikkus, tõelisuse
piirid, psüühika
Kirjutanud novelle, artikleid ajalehtedele, tõlkeid rootsi
kirjandusele
Tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene
keelde.
25. „Kass sööb rohtu“ (1965)
Esikromaan;
kujutab Rootsi eesti
üliõpilaste ebakindlusest ja
pagulaste vanema põlvkonna
sentimentaal-fanaatilise
eestluse mõjust lähtunud
identiteedikriisi;
konservatiivse lugejaskonna
eitavad hinnangud;
vabaduse küsimus.
http://www.antikvariaat.eu/images/normal/7945_1.jpg
26. „Tiiger, tiiger“ (1969)
Üks kirjaniku tuntumaid teoseid;
Taavi Valk teeb turismisõidu Rootsist Eestisse. Ta
jälgib ja hindab, kõrvutab ja vastandab, tunneb end
kodus olevat ja samas ka ei tunne.
Lähimineviku mälestustest, usaldamatusele ja
kahtlustele tuginevast süsteemist tulenevad hirmud
ja teod määravaks pagulaseestlaste kahe
generatsiooni suhetele.
1971 - Henrik Visnapuu nimeline Eesti Kirjandusliku
Fondi auhind
27. „Pea suu!/Tõmba uttu!“
(1983, 2001)
2 lugu noorte keerulisest
elust:
Esimene ulatub Rootsist
Eestisse ja teine
vastassuunas Eestist
Rootsi.
Segadusi ja probleeme on
noortel nii koolis kui ka
südameasjades ning tihti
kipuvad nende tegemised
kujunema ohtlikumaks
seikluseks, kui nad
ootavad või soovivad.
http://kuula24.ee/media/catalog/product/cache/1/image/215x/17f8
2f742ffe127f42dca9de82fb58b1/f/i/file_25_5.jpg
28. Enn Nõu
Sündis 2. oktoobril 1933 Tallinnas;
aastal 1944 põgenes ta koos perega Rootsi;
1953–1961 õppis Uppsala Ülikooli arstiteaduskonnas;
1978. aastal omandas meditsiinidoktori kraadi;
toimetas õpilasajakirja Eesti Noorus;
töötas arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus
ning dotsendina Uppsala Ülikoolis.
30. Looming
Algul novellid, luuletused ajakirjades;
esimene romaan " Pidulik marss" (1968);
teemad:
Eesti saatus pärast Teist maailmasõda;
eestlased paguluses;
teravad poliitilised vastuolud.
julge stiil.
31. „Koeratapja“ (1988, 1993)
Räägib uudses võtmes Otto
Tiefi valitsusest. Teine plaan
keskendub pagulaselu
argipäevale;
reetmise küsimus;
raamatu esmatrükk ilmus
Stockholmis 1988.
aastal, 1993 ilmus Eestis;
kuulub eesti
pagulaskirjanduse tähtteoste
hulka. http://www.raamatumaailm.ee/sites/default/files/Koeratapja.jpg
32. „Pidulik marss“ (1968)
Anti-utoopiline romaan;
Sisu:
Kolmandas maailmasõjas
Rootsi sõdurid vabastavad
Eesti ja eksiilvalitsus naaseb
kodumaale. Kujutab pingeid
valitsuses ja rahva hulgas.
teos ärritas
okupatsioonivõime;
kirjanik ei saanud hulk aega
viisat kodumaale sõitmiseks. http://www.filmi.arhiiv.ee/naitus/lugemisaasta2010/06_enn_n6u
/image/obj27geo27pg1p3.jpg
33. Arved Viirlaid
Sündis 11.04.1922 Harjumaal Padisel taluniku
pojana;
õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna
rakenduskunstikoolis;
1943-1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee Eesti
üksuse koosseisus lipnikuna;
1945 - 1953 Inglismaal, kus valmistus
luuretegevuseks Nõukogude tagalas
Pikka aega oli Eesti PEN-klubi esimees
Aastast 1953 elab Kanadas
35. Autasud
http://romantavast.ee/extensions/webgate_media/media/riigivapi_3_daam-1726.jpg
1997. aastal loobus Lennart Meri poolt talle
määratud Riigivapi 3.klassi teenetemärgist;
neljal korral pälvis Visnapuu nim. Kultuurifondi
auhinna;
kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse
kirjandusauhinna, ja korp! Sakala auhinna;
Kanada eestlaste kirjandusauhind;
1991 kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia.
37. „Tormiaastad“ 1. ja 2. osa
Tegelaste ja intriigirohke;
tegevus algab Tallinnas ning jätkub Tallinna lähedal
rannakülas;
lipnik Alar Saarep on relvavõitluse liider ja
armastusintriigi peategelane;
ohvreid palju, lootused purunevad;
isiklik ja ajalooline seotakse tihti ühte;
iseloomustatakse kui 1944. aasta sõjasündmuste
taustal arenevat traagilist inimsaatuste romaani.
38. „Ristideta hauad“
http://www.antikvariaat.eu/images/normal/786_1.jpg
Avaldatud 1952 Lundis:
enim tõlgitud Eesti
pagulaskirjanduse romaan;
tegevus toimub 1944
oktoobrist hilissuveni 1946;
algab soomepoisi Taavi
Randoja tagasipöördumisega
kodukülla;
Roosi Marta;
„Ta pole võimeline elama
sellel maal“.
http://www.antikvariaat.eu/images/normal/1928_1.jpg
39. Kalju Lepik
Sündinud 7.10.1920 Järvamaal Koerus;
isa oli kontoriametnik;
Aruküla algkool, Tartu Kaubanduskool(1935-1939),
Tartu Kommertsgümnaasium(1939-1941);
1941 oli koos Enn Keraga kirjandusrühmituse
"Tuulisui" üks loojatest;
1942 läks õppima Tartu filosoofiateaduskonda;
40. Kalju Lepik
1943 mobiliseeriti Saksa sõjaväkke;
1944 põgenes Rootsi;
erinevad töökohad, õpingute jätkamine;
1982. aastast on Välismaise Eesti Kirjanike Liidu
esimees;
1949 abiellus Asta Priuhkaga, kaks last.