Andres Kaju ettekanne 43. Matkajuhtide kokkutulekul Simisalus

1. Veeõnnetuste aasta. Mida teha edaspidi
Andres Kaju

2. Õnnetused numbrites
Siseministeeriumi statistika 2010a 8 kuud
 15.09.2010 seisuga on 2010. aastal veeõnnetustes uppunud 88
inimest.
 Peamised tegurid:
* alkohol
* ujumisoskuse puudus
* tundmatu veekogu
 Paadiõnnetusi toimus 3, mille tagajärjel uppus 7 inimest (85st;
8,2%).
 Kaks noormest kaotasid elu Pirita jõe keeristes
 Kolm inimest hukkusid Kaberneeme süstamaratonil
 Muhu saare lähistel toimunud paadiõnnetuses hukkusid 2 inimest

3.  Uppumissurmade ennetamine
Tõhusa ennetustööga on võimalik uppumissurmasid vähendada 3
aastaga vähemalt 20 protsenti.
Olulisemad probleemid:
 Veesõidukitega liikujad
 Veematkade ja – ürituste korraldajad pakuvad väga erineva
kvaliteediga teenuseid, kus ohutus ei ole alati tagatud. Teenuse
tarbijad peaksid olema teadlikmad, veendumaks teenust ostes, et
üritusel või matkal on ohutus tagatud. Enam tähelepanu peaks
pöörama päästevarustuse kandmisele.

4. Lahendused
Veematkade korraldajate teenuse kvaliteet on
väga ebaühtlane, kuid teenusepakkujad on
huvitatud selle valdkonna korrastamisest ning
kvaliteedi ja oma maine tõstmisest. Vähem tähtis
pole ka teenuse kasutajate teadlikkuse tõstmine,
et inimesed teaksid, kuidas vee peal ohutult
liigelda ja oskaksid kriitiliselt hinnata, kuidas
teenusepakkuja kliendi ohutuse eest hoolitseb.

5.  Takistused vees
 Paisud
 Mahalangenud puud
 Kopratammid
 Taimestiku tekitatud ummistused

19.  Meresüsta võistluste korraldamise hea tava.
 Üldturvalisuse tagamisel on võistluste organiseerija kohustatud:
 Läbi viima võistlustrassi riskihindamise ja koostama turvaplaani. Kooskõlastama need Piirivalve või Päästeameti
esindajaga.
 Läbi viima vahetult võistlustele eelneva riskihindamise, ning tutvustama võimalike muudatuste ja
tegevusstsenaariumite osas osavõtjaid ja turvameeskonda vahetult enne starti (safety briefing).
 Tagama piisava vaatlejate ning päästjate ressursi olemasolu, mis võimaldab hädasolija avastamise ja päästmise
mõistliku aja jooksul.
 Tagama igale osavõtjale vesti külge kinnitatava võistlusnumbri, millele on märgitud korraldaja telefoninumber.
 Koostama igale osavõtjale jagatava kaardi võistlustrassiga või tagama rajamärgistuse olemasolu.

Üldturvalisuse tagamisel on korraldajal sõltuvalt võistluse plaanitavast raskusastmest ja tegelikest
ilmastikuoludest soovituslik:
 Tutvustada turvakoosoleku käigus võistluste katkestamise protseduuri ja märguandeid, ning tegevusplaani
võistluse enneaegse lõpetamise korral.
 Sõltuvalt võistlustrassi plaanitavast raskusastmest nõuda registreerimisel andmeid osaleja oskuste kohta.
 Sõltuvalt plaanitavast trassi raskusastmest kasutama saatepaate (turvasüst (min BCU3* + esmaabilitsents) ja/või
madalapardaline alus (RIB) paat vähemalt kahe eelnevalt päästekoolituse läbinud ja ühe kehtivat
esmaabilitsentsi omava meeskonnaliikmega).
 Kontrollida võistlejate oskusi märgväljumisel ja süsta sisenemisel antud tingimustes.
 Sõltuvalt riskihindamise tulemustest tühistada üritus ametliku tormihoiatuse puhul (15m/s) või teostada
tuulevarjulises piirkonnas.
 Tagada tähistatud raja puhul rajapunktide katkematu nähtavus (iga järgnev punkt on vaadeldav eelmise KP
positsioonilt).
 Tagada lisaks mobiilsidevahenditele ka mereraadioside kasutamise võimalus.
 Määrata kontrollpunktides kontrollajad ja registreerida võistlejate ilmumine kontrollpunkti.

20.  Isiklik turvalisususe tagamisel on võistleja kohustatud:
 Kandma ohutusvesti.
 Riietuma vastavalt ilmastikuoludele ja oskustele.
 Kandma enda külge kinnitatud vees käsitletavat sidevahendit (mobiiltelefon,
VHF).
 Kandma enda külge kinnitatud märguande vahendit (vile, rakett, suitsuküünal vms).
 Omama vahendit süsta tühjendamiseks vees (pump, hauskar).
 Valdama enesepäästevõtteid, vajadusel omama aerupatja.
 Vältima enda ja teiste osavõtjate ohtu seadmist.
 Vajadusel osalema päästetöödes.

Isikliku turvalisuse tagamisel on võistlejal soovituslik:
 Võtta trassile kaasa veekindlalt pakitud vahetusriided.
 Omada varuaeru.
 Omada veoköit (10 - 15m) ja/või kontaktköit.
 Võtta kaasa piisavalt juua.
 Võtta kaasa piisavalt energiarikast toitu (energiabatoon, shokolaad, banaanid vms.)
 Kanda kiivrit (kohustuslik kärestikuvõistlustel ja surfis)
 Võtta kaasa remondikomplekt (tüürid, väiksemad augud süstakeres).

21. Põhitõed veematkal
 Sisenemine ning väljumine
 Randumine ning rannalt lahkumine
 Korrektne aerutamisasend
 Õige aeruhoid

22. Ohutus
 PÄÄSTEVEST
 Tähelepanu sisenemisel ja väljumisel, randumisel ning rannalt
lahkumisel
 Ilmastikule vastav riietus
 Ilmateade
 Luure, nii enne matkale minekut, kui matka ajal
 Veetase ja ohtlikud kohad võivad muutuda suurvee ajal tundidega
 Hoia turvavahendid kättesaadavas kohas
 Arvestada enda ja grupi võimeid, mitte võtta liiga suuri riske
 Harjuta päästmisvõtteid regulaarselt
 Väldi ise ohvriks olemist

23. Ohuolukorras tegutsemine
 ROHKEM OHVREID EI OLE VAJA
 Kindlusta ennast
 Kindlusta grupp
 Eemalda abivajaja ohust või oht temast
 Ise
 Määra abistaja

24. Ohud
 (Veski)tammid
 Puud vees
 Kivid
 Ujumine
 Kärestikus jalad ees
 Enne puud vees, nägu ees

25. Tänan tähelepanu eest
Andres Kaju
kajunen@gmail.com