Mida peaks raamatupidaja teadma juurast

Spetsialistilt spetsialistile:
MIDA PEAKS RAAMATUPIDAJA
TEADMA JUURAST?
23.10.2015

DISCLAIMER
― Käesoleval esitlusel on üksnes informatiivne
eesmärk. Esitlus on mõeldud koolituse kuulamise
hõlbustamiseks ja märkmete tegemiseks.
― Esitlus ei ole kõikehõlmav ja ei väljenda asjatundja
nõuannet.
― Täiendavate küsimuste korral palun pöörduge
ettekande tegijate poole (kontaktid on toodud
esitluse eelviimasel lehel).
― Esitluse kõik autoriõigused kuuluvad Office
Services Group OÜ-le (YourOffice).
3

KOOLITUSPROGRAMM
― Üldpõhimõtted
― Lepingud
― Tööõigus, lepingud juhtidega
― Äriühinguõigus
4

1.1. Olulised õigusaktid, andmekogud, lühendid
1.2. Leping, lepingu vormid
1.3. Lepingu sõlmimine, muutmine, lõpetamine
1.4. Millele pöörata lepingus tähelepanu
1.5. Tehingud seotud isikutega
1.6. Tehingud tarbijatega (füüsiliste isikutega)
1.7. Sanktsioonid: leppetrahv, viivis
1.8. Kohustuse täitmine mitme kohustuse katteks
1.9. Tagatised
1.10. Aegumine
6

Raamatupidaja jaoks olulisemad Eesti õigusaktid on järgnevad:
 Raamatupidamise seadus
 Maksuseadused (maksukorralduse seadus, tulumaksu seadus,
käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne ja seaduste
rakendusaktid)
 Võlaõigusseadus
 Töölepingu seadus
 Äriseadustik
7
1.1. Olulised õigusaktid (1/3)

Eestisisesed õigusaktid on kättesaadavad järgnevatest allikatest:
 Riigi Teataja - https://www.riigiteataja.ee/, kus on ametlikult avaldatud
kõik Eesti sisesed õigusaktid ning lisaks ka välislepingud ja muud
välissuhtlemisalased aktid. Samuti enamike seaduste ametlikud
inglise keelsed tõlked (https://www.riigiteataja.ee/en/).
 ESTLEX õigusinfosüsteem - http://www.estlex.ee/, eraõiguslikult
hallatav õigusaktide andmebaas, mis sisaldab erinevatest avalikest
allikatest pärinevat mitmekesist õigusalast infot.
8
1.1. Õigusaktide andmekogud (2/3)

Õigusaktide lühendid on kättesaadavad:
www.riigiteataja.ee/lyhendid.html
Esitluses kasutatud lühendid:
― Asjaõigusseadus - AÕS
― Kommertspandiseadus - KomPS
― Tsiviilseadustiku üldosa seadus - TsÜS
― Tulumaksuseadus - TuMS
― Töölepinguseadus - TLS
― Töötervishoiu ja tööohutuse seadus - TTOS
― Võlaõigusseadus - VÕS
― Äriseadustik - ÄS
9
1.1. Õigusaktide lühendid (3/3)

 Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega
lepingupool(ed) kohustub midagi tegema või tegemata jätma (VÕS §
8 lg 1);
 Lähtuda tuleb seaduses sätestatud lepingu kohustuslikust vormist.
Kui puudub lepingu kohustuslik vorm, võivad pooled ise lepingu
vormis kokku leppida. Vastasel juhul on tehing tühine.
 Lepingu vormid (detailsem ülevaade on järgneval slaidil):
- suuline vorm
- kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm
- kirjalik vorm
- elektrooniline vorm
- notariaalne kinnitamine
- notariaalne tõestamine
10
1.2. Leping, lepingu vormid (1/2)

VORM NÕUDED
suuline vorm Leping on sõlmitud ja kokku lepitud suuliselt
kirjalikku
taasesitamist
võimaldav vorm
tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab
poolte nimesid, ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud
(TsÜS § 79).
kirjalik vorm omakäeliselt allkirjastatud poolte poolt (TsÜS § 78 lg 1).
elektrooniline vorm sõlmitud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldab
poolte nimesid, allkirjastatud elektrooniliselt (TsÜS § 80 lg
2). Võrdne kirjaliku vormiga (TsÜS § 80 lg 1).
notariaalne
kinnitamine
koostatud kirjalikult ja tehingu tegija allkiri on notari poolt
kinnitatud. Asendab kirjalikku vormi.
notariaalne
tõestamine
kirjalikult koostatud, notari poolt tõestatud. Asendab
kirjalikku vormi ja tehingu notariaalset kinnitamist.
11
1.2. Leping, lepingu vormid (2/2)

 Leping loetakse sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele
nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuste tahteavalduste
vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on
saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Leping peab olema
kohases vormis (VÕS § 11 lg 2).
 Lepingut võib muuta poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega
ettenähtud muul alusel (VÕS § 13 lg 1).
 Leping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtajani või lepingu
ülesütlemiseni (korraline, erakorraline), lepingust taganemiseni või
lepingu lõpetamiseni poolte kokkuleppel;
1.3. Lepingu sõlmimine, muutmine, kehtivus, lõpetamine
12

 Lepinguliik - mis liiki lepinguga on tegemist (müügileping,
laenuleping, töövõtuleping, tööleping jne)? Kas leping sisaldab
mitut lepingut? Lähtuda tuleb alati sisu ülimuslikkusest.
 Lepingu jõustumine, kehtivus, muutmine ja lõppemine
 Lepinguhind – s.o tasu, mida üks pool peab teisele poolele
maksma. Kas lepinguhind on määratletud üheselt mõistetavalt ja
selgelt? Käibemaks? Valuuta vahetuskursi korrigeerimine?
 Arve väljastamise kord - millal on õigus arve väljastada? Mis viisil ja
mis kontaktandmetele tuleb arve edastada? Maksetähtpäev
(kalendri- või pangapäevades)?
 Tehingupäev – ei pruugi kattuda lepingu ja/või selle sõlmimise
kuupäevaga. Käibe tekkimise aeg (KMS § 11 lg 1).
 Sanktsioonid – viivis, leppetrahv, kahju hüvitamise kord.
1.4. Millele pöörata lepingus tähelepanu
13

1.5. Tehingud seotud isikutega (1/5)
 Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või
kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju.
 Siirdehind on seotud isikute vahel tehtud tehingu hind (TuMS § 8
lg 2). Siirdehinna erinevus (s.t summa, mille maksumaksja oleks
tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna
kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud turuväärtusele)
maksustatakse tulumaksuga, kui tegemist ei ole erisoodustusega
(TuMS § 8 lg 2).
 Loetelu TuMS § 8 lg 1 seotud isikutest on toodud järgneval
slaidil.
14

Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
a) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
b) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
c) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku
aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
d) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise
isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku
kasumile;
e) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi
saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
f) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või
osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
g) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on
ühed ja samad isikud;
h) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
i) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9), juhtimis- või
kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
15

Siirdehindade dokumentatsiooni osas kohaldatakse täiendavaid
dokumenteerimise nõudeid:
 residendist krediidiasutusele, kindlustusseltsile ning
väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule;
 kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga
territooriumil asuv isik;
 residendist äriühingule, kellel on töötajaid (koos seotud isikutega)
vähemalt 250 või kelle tehingueelse majandusaasta käive (koos
seotud isikutega) oli vähemalt € 50 miljonit või kelle
konsolideeritud bilansimaht oli € 43 miljonit või rohkem;
 mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja
kellel on töötajaid (koos seotud isikutega) vähemalt 250 või kelle
tehingueelse majandusaasta käive (koos seotud isikutega) oli
vähemalt € 50 miljonit või kelle konsolideeritud bilansimaht oli
vähemalt € 43 miljonit.
16

EMTA poolt välja toodud peamised probleemid seonduvalt
siirdehindadega:
 kaupa on müüdud turuhinnast madalama hinnaga;
 teenuste eest on makstud turuhinnast kõrgemat hinda;
 dubleerivad teenused;
 laenuintressi määrad ei vasta turuhinnale;
 kulusid ei jaotata, st seotud isikute kulud jäetakse enda kanda;
 juhid ei ole teadlikud siirdehinna regulatsioonist ja maksuriskidest;
 puudused siirdehinna dokumentatsioonis (s. koostamata või
koostatud puudulikult, valeandmed, meetodi valikut ei selgitata,
puudub juhtimisteenuse spetsifikatsiooni, arvatakse et
emaettevõtja dokumentatsioon sobib ka tütarettevõtjale,
võrreldakse võrreldamatuid andmeid).
17

18
Olulisemad siirdehindadega seotud õigusaktid ja juhendmaterjalid:
 TuMS;
 Rahandusministri 10.novembri 2006.a määrusega nr 53 kinnitatud
„Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise
meetodid“;
 Seletuskiri Rahandusministri määruse “Seotud isikute vahel tehtud
tehingute väärtuse määramise meetodid” eelnõu juurde;
 Maksu- ja Tolliameti koostatud „Siirdehinna turuväärtuse määramise
juhend“ 2011´;
 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD -
siirdehinna alased materjalid ja juhendid on leitavad:
(http://www.oecd.org);
 Euroopa Liidu siirdehindade alane ühendatud foorum – JTPF -
(http://ec.europa.eu/taxation_customs/taxation/company_tax/trans
fer_pricing)

1.6. Tehingud tarbijatega (füüsiliste isikutega)
 Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema
majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). FIE ei
ole tarbija, vaid füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu
või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle
püsivaks tegevuseks (ÄS §§-d 1 ja 3).
 Tarbijaid kaitsvaid sätteid leidub praktiliselt iga lepinguliigi puhul.
Seega on oluline selgeks teha, kas teine pool on tarbija, mis liiki
lepinguga on tegemist ja kas laienevad tarbijat kaitsevad sätted.
 Üks olulisim tarbijaid kaitsev säte on VÕS § 42 – tüüptingimuse
regulatsioon ja tüüptingimuse tühisus. Tüüptingimus on
lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes
kasutamiseks või mida lepingupooled ei ole muul põhjusel eraldi läbi
rääkinud (VÕS § 35). Tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab
teist poolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 annab põhjaliku loetelu,
millist tüüptingimust loetakse tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks.
19

1.7. Sanktsioonid: leppetrahv, viivis (1/2)
 Leppetrahv on lepingut rikkunud poole kohustus maksta
kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma (VÕS §
158 lg 1). Leppetrahvi eesmärgiks võib olla kohustuse
täitmisele sundimine aga ka kohustuse täitmise asendamine
(VÕS § 159 lg 1).
 Leppetrahvi nõue ei sõltu sellest, kas on tekkinud kahju.
 Leppetrahvi nõudest tuleb teisele poolele teatada mõistliku aja
jooksul (2-3 kuud) pärast kohustuse rikkumisest teada
saamist. Vastasel juhul nõudeõigus kaob (VÕS § 159 lg 2).
 Kohtul on õigus ebamõistlikku leppetrahvi suurust vähendada,
v.a kui leppetrahv on juba tasutud.
20

 Viivis: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).
 Viivisemääraks on poolte vahel kokku lepitud määr. Juhul kui vastav
kokkulepe puudub, siis on viivisemääraks poolaasta kaupa Euroopa
Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane
intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8%
aastas (edaspidi EK intressimäär) (VÕS §§-id 113 lg 1, 94).
Kättesaadav: www.ametlikudteadaanded.ee. EK intressimäär on enne
01.01.2015 on 0,05%.
 Viivist ei saa nõuda intressi (s.h viivise) mittekohase tasumise korral
(VÕS § 113 lg 6)
 Viivise nõude osas ei pea väljastama arvet.
 Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹), v.a
tarbijast võlgniku korral.
21
1.7. Sanktsioonid: leppetrahv, viivis (2/2)

1.8. Kohustuse täitmine mitme kohustuse katteks
 Kui võlgnik peab tasuma mitme erineva kohustuse täitmiseks, siis
võib võlgnik ise määrata, missuguse kohustuse ta täidab (VÕS § 88
lg 1).
 Eelpooltoodu erisused (VÕS § 88 ):
- võlgnik ei või määrata, et täidab esmalt vähem tagatud kohustuse;
- võlgnik ei või määrata, et täidab mittesissenõutavaks muutunud kohustuse;
- kui võlgnik ei määra, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata
võlausaldaja (võlgnikul on vastuväite õigus);
- kui kumbki pool ei ole määranud, milline kohustus on täidetud, siis loetakse
täidetuks: (1) esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; (2)
võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; (3) võlgnikule kõige
koormavam kohustus; (4) kõige varem tekkinud kohustus. Kui ei ole
võimalik määrata, siis loetakse, et kõiki kohustusi on täidetud võrdeliselt.
- NB! Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja
intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba
sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
22

1.9.1 käendus
1.9.2 garantii
1.9.3 käsiraha
1.9.4 kinnispant ehk hüpoteek
1.9.5 vallaspant
23
1.9. Tagatised

1.9.1 Käendus (1/3)
24
Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama kolmanda isiku
(põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS
142 lg 1).
Võlausaldaja
PõhivõlgnikKäendaja
Käendaja tagasinõue

25
 Käendatav kohustus võib olla tingimuslik (s.t kohustus, mille puhul ei
ole teada, kas see saabub või mitte) ning ka piisavalt määratletud
tulevane kohustus (VÕS § 142 lg 2).
 Tarbijakäenduslepinguga peab olema kokku lepitud käendaja
vastutuse rahalises maksimumsummas, vastasel juhul on
käendusleping tühine (VÕS § 143 lg 2).
 Käenduslepingu võib reeglina sõlmida mistahes vormis. Tarbija
käenduse korral peab aga avaldus kohustuste võtmiseks olema
kirjalikus vormis (VÕS § 144 lg 2).
 Juhul kui põhivõlgnik ei täida oma kohustust võlausaldaja ees, siis
võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist solidaarselt nii
põhivõlgnikult kui ka käendajalt. Käenduslepinguga võib kokku
leppida, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa
nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).
 Käendaja nõudel on võlausaldajal teavitamiskohustus põhivõlgniku
kohustuse täitmise kohta (VÕS § 146).
1.9.1 Käendus (2/3)

26
 Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses
üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152), s.o käendaja
regressiõigus.
 Kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud,
peab ta sellest põhivõlgnikule teatama (VÕS § 147 lg 1), vastasel
juhul ja tingimusel, et põhivõlgnik täidab kohustuse võlausaldaja
vastu, ei teki käendajal tagasinõudeõigust põhivõlgniku vastu.
 Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida
oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on
vahetult seotud põhivõlgniku isikuga (VÕS § 149 lg 1).
 Käendus lõpeb: (1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; (2)
kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut
vastutada uue võlgniku eest; (3) tähtajalise käenduse korral tähtaja
möödumisega (VÕS § 153 lg 1).
1.9.1 Käendus (3/3)

27
 Garantii on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku
(garantii andja) poolt võetud kohustus, et ta täidab võlausaldaja
nõudel garantiist tuleneva kohustuse (VÕS § 155)
 Garantii andja garantiist tulenev kohustus ei sõltu võlgniku
kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest (VÕS § 155 lg 2);
 Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist
tulenevaid vastuväiteid.
 Garantii lõpeb, kui (1) garantii andja maksab võlausaldajale
garantiist tuleneva rahasumma; (2) möödub garantii tähtaeg; (3)
võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sh tagastab
dokumendi, milles garantii väljendus (VÕS § 155 lg 3).
 Kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal
tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb
nendevahelisest suhtest (VÕS § 155 lg 5).
1.9.2 Garantii

28
 Käsirahaks on ühe poole poolt teisele poolele lepingu
sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud
rahasumma (VÕS § 156 lg 1).
 Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud
poole süü tõttu, jääb käsiraha teisele poolele. Kui käsiraha
saanud pool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud
kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks. Kui
käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui
käsiraha andnud poole süü tõttu, võib käsiraha andnud pool
nõuda käsiraha tagastamist (VÕS § 157).
1.9.3 Käsiraha

29
 Kinnispant ehk hüpoteek koormab kinnistut selliselt, et
isik, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal)
on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele
panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325 lg 1). Kinnisasja
omanik võib seada hüpoteegi ka enda kasuks (AÕS §
328 lg 1). Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude
tagamiseks kohtuliku hüpoteegi (AÕS § 363).
 Vorm: asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud
(AÕS § 326);
 Hüpoteegi ulatus: kinnisasja osadele, päraldistele ja
viljadele (AÕS § 343 lg 1), kinnisasja rendi- ja
üürinõuetele (AÕS § 344), kindlustushüvitise nõuetele
(AÕS § 345 lg 1).
 Hüpoteeki võib jagada osadeks (AÕS § 355). Ühe
hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja (AÕS § 359).
1.9.4 Kinnispant (1/3)

30
 Kinnisasja omaniku õigused: õigus kinnisasja vallata,
kasutada ja käsutada (kui ei vähendata kinnisasja
väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi, v.a
korrapärase majandamise tulemusena (AÕS § 333);
õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või
selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue
rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud (AÕS § 349)
 Hüpoteegipidaja õigused: ära hoida kinnisasja
väärtuse vähenemist (AÕS § 334), õigused
kinnisasja väärtuse vähenemisel (AÕS § 335), õigus
hüpoteek üle anda (AÕS § 338), hüpoteeki pantida
(AÕS § 338¹).

31
 Tagatud nõuded: hüpoteegiga on hüpoteegisumma
ulatuses tagatud (1) nõue, (2) intressid (sh viivis)
kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist
täitemenetluses, (3) võla sissenõudmise kulutused
(sh täitemenetluse kulud ja täituri tasud), (4)
hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest
tasutud kindlustusmaksed.
 Nõude rahuldamine: kui hüpoteegiga tagatud nõuet
ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda
sundtäitmist (AÕS 325). Sundtäitmisest saadud
rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga
tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine
täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele
(AÕS 353 lg 1)

32
1.9.5 Vallaspant (1/4)
 Vallaspant koormab asja selliselt, et isik, kelle
kasuks on pant seatud (pandipidajal) on õigus
pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud
vara arvel (AÕS § 276 lg 1).
 Vallaspant on käsipant, registerpant
(transpordivahendi pant, kommertspant) õiguste
pant.
 Pantida võib asju ja varalisi õiguseid, mille
pantimine ei ole seadusega keelatud (AÕS § 277
lg 1) ja millele saab pöörata sissenõuet.

33
1.9.5 Vallaspant – käsipant (2/4)
 Käsipandi alusel antakse panditud ese üle pandipidaja valdusse
(AÕS § 281 lg 1). Käsipant tekib asja valduse üleandmisega pantijalt
pandipidajale, kui nad on pandi seadmises kokku leppinud. Kui asi
on juba pandipidaja valduses, tekib pant pandilepingu sõlmimisega
(AÕS § 282 lg 1)
 Vorm: käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja
väärtus ületab 50 eurot (AÕS § 282 lg 2);
 Pandipidaja kohustused: panditud asja säilitada ja korras hoida,
teatama viivitamatult pantijale asja hävimise ohust (AÕS § 287),
tagastada panditud asi pantijale pandi lõppemisel (AÕS § 290).
Pandipidajal on õigus panditud asja kasutada ainult siis, kui see on
sätestatud pandilepingus (AÕS § 288).
 Nõude rahuldamine toimub panditud asja müügiga avalikul
enampakkumisel, kui pantija ja pandipidaja ei ole kokku leppinud
erinevas panditud asja müügi viisis (AÕS § 292, 294).

34
1.9.5 Vallaspant – registerpant, õiguste pant (3/4)
 Registerpandiga võib koormata patenti, kaubamärki,
tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse
topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit (AÕS § 297 lg 1).
Registerpandi seadmiseks, sisu muutmiseks või lõpetamiseks
tehakse registrisse kanne avalduse alusel. Avaldus on
ühepoolne ja selles on väljendatud soov teha kanne registrisse
(AÕS § 297³ lg 1).
 Õiguste pantimine: pandi esemeks võib olla varaline õigus,
mis on üleantav (AÕS § 314 lg 1). Õiguse pantimiseks on
vajalik kirjalikus vormis pantija ja pandipidaja vaheline
kokkulepe pandi seadmise kohta (AÕS § 315 lg 1).

35
1.9.5 Vallaspant – kommertspant (4/4)
 Kommertspant: äriregistrisse kantud ettevõtja poolt seatud pant oma
vallasvarale, ilma panditava vara valdust üle andmata (KomPS § 1 lg
1).
 Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale või füüsilisest
isikust ettevõtja majandustegevusega seotud vallasvarale.
Kommertspant ei ulatu kassas või krediidiasutuses olevale rahale,
ettevõtjale kuuluvatele osadele, aktsiatele, investeerimisfondi
osakutele, osamaksule ühistus ja osalusele teistes ühingutes,
võlakirjadele ja teistele tavakäibeks määratud võladokumentidele
ning muudele väärtpaberitele, varale, millele saab seada teist liiki
registerpandi, varale, millele ei saa vastavalt seadusele pöörata
sissenõuet (KomPS § 2).
 Kommertspandi seadmiseks tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud
vormis kommertspandi seadmise leping. Kommertspant tekib
avalduse alusel vastava kande tegemisest
kommertspandiregistrisse.

1.10. Aegumine (1/3)
 Aegumine tähendab teiselt isikult teo tegemise või sellest
hoidumise õiguse lõppemist, juhul kui kohustatud isik
keeldub oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1), s.o
lihtsustatult: aegumine lõpetab nõudeõiguse;
 Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka
kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144);
 Aegumistähtaeg algab reeglina nõude sissenõutavaks
muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (s.o
ajahetk, millal õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse
täitmist).
 Järgneval slaidil on toodud aegumistähtajad. Kusjuures,
pooled võivad kokku leppida lühemas aegumistähtajas ja
aegumistähtaja pikendamises kuni 10 aastani (TsÜS §
145).
36

NÕUE AEGUMISTÄHTAEG
Tehingust tulenev nõue 3.a (10.a kui kohustatud isik
rikkus kohustusi tahtlikult)
Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tulenev nõue 5.a (10.a kui kohustatud isik
rikkus kohustusi tahtlikult)
Kinnisomandi üleandmise nõue, kinnisasja
asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise
või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõue
10 aastat
Seadusest tulenev nõue 10 aastat
Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue,
alusetust rikastumisest tulenev nõue
3 aastat
Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue,
pankrotimenetluses tunnustatud nõue
10 aastat
37

 Aegumine võib katkeda ja peatuda.
 Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude
tunnustamisega (TsÜS § 158)
 Aegumine peatub:
- õigustatud isiku poolt hagi esitamisega (s.h nõude
esitamisega pankrotimenetluses, hagita menetluses jms)
(TsÜS § 160);
- ajaks, mil poolte kokkuleppel on kohustatud isikul ajutiselt
õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on
antud täiendav tähtaeg täitmiseks (TsÜS § 162);
- pooltevahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui
läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue
võib tuleneda (TsÜS § 167).
38

2.1. Laenuleping, krediidileping
2.2. Üüri- ja rendileping
2.3. Müügileping
2.4. Teenuste osutamise leping
40

 Laenulepinguga annab laenuandja laenusaajale rahasumma või
asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama
rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama
kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Mistahes võlgnevuse osas võidakse
kokku leppida, et see võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2).
 Krediidilepinguga annab krediidiandja krediidisaaja käsutusse
rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise
eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma
(VÕS § 401 lg 1).
 Tarbijakrediidilepinguga annab oma majandus- või kutsetegevuses
tegutsev krediidiandja tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).
2.1. Laenuleping, krediidileping (1/7)
41

Laenulepingu vorm
 Puuduvad vorminõuded, seega võib sõlmida mistahes vormis.
 Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus olema kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1).
Laenulepingu olulised tingimused
 Pooled
 Laenusumma, valuuta
 Laenuandmise tingimused (s.h kuupäev)
 Laenu tagasimaksmise tingimused (s.h ennetähtaegne
tagasimaksmine)
 Laenuintress, arvestamise ja maksmise tingimused;
 Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis.
 Lepingu ülesütlemise kord 42

Krediidiandja kohustused seonduvalt tarbijakrediidilepinguga:
 Lepingueelse teabe andmise kohustus, et tarbija saaks võrrelda
erinevaid pakkumisi ja teha otsus kõiki asjaolusid arvesse võttes
(VÕS § 403¹), s.h Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel
andmete esitamise kohustus (VÕS § 403¹ lg 2);
 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustus (VÕS
§ 403²). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline
krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, hindama
tarbija krediidivõimelisust ja andma tarbijale piisavaid selgitusi, et
tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema
vajadustele ja finantsolukorrale.
43

 Nõuded tarbija avaldusele lepingu sõlmimiseks (s.h vormile ja sisule,
VÕS § 404);
 Krediidi kulukuse määr (VÕS § 406). Krediidi kulukuse määr on
krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase
protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi
ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja
jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi
tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel
Tarbijakrediidilepingu nõudeid ei kohaldata krediidilepingule, mille
tööandja sõlmib kõrvaltegevusena töötajaga, intressivabalt või turu
keskmisest madalama krediidi kulukuse määraga ja kui sellise lepingu
sõlmimist ei pakuta kolmandatele isikutele (VÕS § 403 lg 3 p 3). Töötajale
antavate laenude puhul on minimaalseks intressimääraks kahekordne
võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär
(Erisoodustuse hinna määramise kord § 3).
Täiendavad erisused on loetletud VÕS § 403. 44

 Laenult tuleb maksta intressi, kui laen antakse majandus- või
kutsetegevuses. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi
üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. (VÕS § 397 lg 1).
 Juhul kui intressimäära ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et
selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal
ja kohas, millal ja kus laen saadi. Juhul kui harilik määr puudub, siis
eeldatakse, et intressimäär on EK intressimäär (VÕS §§-id 397 ja
94).
 Tavapäraseimad intressiarvestamise viisid: act/365, act/360,
360/360. Lähtuda lepingu regulatsioonist.
 Viivist hakatakse arvestama hetkest, mil lõpeb laenulepingu kohane
õigus laenu või laenuosamakse kasutamiseks.
45

Laenukeeld (ÄS §§-id 159, 281)
Osanikule /
aktsionärile
Emaettevõtja osanikule /
aktsionärile
Oma osa
/aktsiate
omandamiseks
Juhtorgani
liikmele,
prokuristile
oma osanikule,
kelle osa esindab
rohkem kui 5%
osakapitalist.
Oma aktsionärile,
kelle aktsiatega on
esindatud rohkem
kui 1%
aktsiakapitalist.
Oma emaettevõtja osanikule,
aktsionärile või liikmele, kelle
osa või aktsiatega on esindatud
rohkem kui 5% emaettevõtja
osa- või aktsiakapitalist.
Oma emaettevõtja osanikule,
aktsionärile või liikmele, kelle
osa või aktsiatega on esindatud
rohkem kui 1% emaettevõtja
osa- või aktsiakapitalist.
Isikule
osaühingu osa
omandamiseks.
Isikule
aktsiaseltsi
aktsiate
omandamiseks.
oma
juhatuse ega
nõukogu
liikmele ega
prokuristile
46

Laenukeelu erisused (ÄS § 159 lg 2, § 281 lg 2¹)
 Tütarettevõtja võib anda laenu oma emaettevõtjale või
emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis
moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei
kahjustata osaühingu / aktsiaseltsi majanduslikku
seisundit ega võlausaldajate huve.
 Tütarettevõtja ei või anda laenu osaühingu osa /
aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks: juhatuse või nõukogu
liikmele, prokuristile, osanikule / aktsionärile, emaettevõtja
osanikule / aktsionärile.
47

 Üürilepinguga annab üürileandja üürnikule kasutamiseks asja
ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS
§ 271). Erinõuded kehtivad eluruumi ja äriruumi üürimisele.
Eluruumi üürilepingus ei tohi üürniku kahjuks kõrvale kalduda
lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas.
 Rendilepinguga annab rendileandja rentnikule kasutamiseks
rendilepingu eseme ning võimaldab talle rendilepingu esemest
korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik
on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). (VÕS § 339).
 Kapitali- ja kasutusüür (rent).
2.2. Üüri- ja rendileping 1/2
48

Üürilepingu vorm
 Reeglina vorminõuded puuduvad (kuid, kui eluruumi üürilepingut
tähtajaga üle 1.a ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping
sõlmituks tähtajatult)
Üürilepingu olulised tingimused
 Pooled
 Üüriobjekti seisukord üleandmisel ja tagastamisel
 Remondi, hoolduse, investeeringute tegemise kohustus, hüvitamine
 Üür (km või ilma), üüri indekseerimine, kõrvalkulud
 Tagatis
 Väljaostmiskohustus või mitte (kapitali- või kasutusüür)
 Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis.
 tagatised
 lepingu ülesütlemise kord (märge kinnistusraamatus)
49
2.2. Üüri- ja rendileping 2/2

 Müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus
omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku
ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna
rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).
 Müügilepinguga ei ole tegemist juhul kui suurem osa
lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö
tegemises või muu teenuse osutamises – piiritlemine
töövõtulepinguga (VÕS § 208 lg 2).
 Tarbijale müük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul
tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma
majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 208 lg 4).
50
2.3. Müügileping 1/2

Müügilepingu vorm
 Reeglina puuduvad vorminõuded. Mõned erisused: notariaalselt
tõestatud vormis peavad olema Eesti Väärtpaberikeskuses
registreerimata osaühingu osa müügileping, kinnistu (s.h
korteriomand) müügileping
Müügilepingu olulised tingimused
 Pooled
 Müügiraamlepingu puhul tellimuste esitamise ja aktsepteerimise kord
 Müügiobjekti kvantiteet ja kvaliteet
 Müügiobjekti valduse üleandmise aeg ja koht (Incoterms 2013)
 Müügiobjekti omandi üleminemise tingimused (omandireservatsioon)
 Müügihind, tasumise tingimused
 Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis
 Müügigarantii
 Lepingust taganemine, ülesütlemise kord
51
2.3. Müügileping 2/2

 Teenuste osutamise lepingud on käsundusleping, töövõtuleping,
maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja
makseteenus, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping,
ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping.
 Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale
tasu eest teenuseid, s.o täitma käsundi (VÕS § 619). Käsundisaaja
peab tegutsema käsundiandjale lojaalselt, vajaliku hoolsusega,
järgima juhiseid, välistama huvide konflikti, teatama kõigist
käsundiga seotud olulistest asjaoludest, hoidma saladusi, andma
käsundiandjale üle, mis ta on käsundi täitmiseks saanud või loonud.
Käsundiandja peab tasuma käsundisaajale tasu.
 Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tasu eest valmistama asja või
saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (VÕS
§ 635). Töövõtja peab tegema töö vastavalt kokkulepitud
tingimustele ja andma tellijale üle, mis ta on tööna valmistanud .
Tellija peab võtma töö vastu ja tasuma töövõtjale tasu.
2.4. Teenuste osutamise lepingud (1/2)
52

Teenuste osutamise lepingu vorm
 Reeglina puuduvad vorminõuded.
Teenuste osutamise lepingu olulised tingimused
 Pooled
 Teenuse / töö sisu
 Osutatava teenuse / töö kvantiteet ja kvaliteet
 Töö / teenuse üleandmine ja vastuvõtmine, vastuväited
 Töö omandi üleminemise tingimused (omandireservatsioon)
 Intellektuaalne omand
 Tasu, tasumise tingimused (arvete väljastamine), pandiõigus
 Sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks: leppetrahv, viivis
 Garantii
 Lepingust taganemine, ülesütlemise kord 53
2.4. Teenuste osutamise lepingud (2/2)

3. TÖÖÕIGUS, LEPINGUD JUHTIDEGA

3.1. Tööleping
3.2. Leping juhatuse ja nõukogu liikmega
3.3. Töölähetused
3.4. Töökeskkond
55

3.1.1 töölepingu olemus ja vorm
3.1.2 töölepingu tingimused
3.1.3 tegevused töötaja töölevõtmisel
3.1.4 töötajaga seonduvad dokumendid
3.1.5 töötasu
3.1.6 hüvitised, kulud
3.1.7 töö- ja puhkeaeg
3.1.8 puhkus
3.1.9 saladuse hoidmise kohustus
3.1.10 konkurentsipiirangu kokkulepe
3.1.11 töötaja vastutus
3.1.12 töölepingu ülesütlemine, lõpparve
3.1.13 töösuhetest tulenevate nõuete aegumine
56
3.1 Tööleping

 Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja)
tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale
töö eest tasu (TLS § 1 lg 1).
 Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul
olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4).
 Töölepingule kohaldatakse VÕS-i.
 Õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta seaduses sätestatust
töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (TLS § 2).
 Võrdse kohtlemise põhimõte - tööandja peab tagama töötajate kaitse
diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning
edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja
soolise võrdõiguslikkuse seadusele (TLS § 3).
 Töölepingu kohustuslikuks vormiks on kirjalik vorm (TLS § 4 lg 2), v.a
kui töölepingu kestus ei ületa 2 nädalat (TLS § 4 lg 5). Töölepingu vormi
mittejärgimine ei too kaasa töölepingu tühisust. Tööleping loetakse
sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib
vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS § 4 lg 2).
57
3.1.1 Töölepingu olemus ja vorm

Tööandja peab töötajat teavitama järgnevatest töötingimustest
töölepingu kirjaliku dokumendiga (TLS 5 lg 1).
1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;
2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
3) tööülesannete kirjeldus;
4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg;
5) töötasu, sh majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu,
töötasu arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, tööandja
makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;
6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);
8) töö tegemise koht;
9) puhkuse kestus;
10) viide TL ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või tähtajad;
11) viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele;
12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse
kollektiivlepingut.
58
3.1.2 Töölepingu tingimused

59
TEGEVUS ANDMED / DOKUMENDID TÄHTAEG
TL pakkumise esitamine töötajale,
läbirääkimised
TL kirjalik dokument enne TL sõlmimist
Ametijuhendi koostamine
(kohustuslikkuse korral)
ametijuhend enne TL sõlmimist või
kehtivuse ajal
Isikult vajalike dokumentide ja
andmete küsimine
isikut tõendav dokument,
pangakonto, laste andmed,
tulumaksuvaba miinimumi
arvestamine, diplom
enne TL lõplikku
vormistamist
TL vormistamine ja allkirjastamine Tööleping enne tööle asumist
Töökoha ja töökohaga seonduvate
reeglite tutvustamine, töövahendite,
tööriietuse üleandmine
Töökorralduse reeglid, kuvariga
töötamise kord, tööohutuse kord,
ohutusnõuded töökohas, töö sisu
enne tööle asumist
Töötaja arvelevõtmine Töötaja andmete edastamine enne tööle asumist
3.1.3 Tegevused töötaja töölevõtmisel

60
DOKUMENT KOHUSTUSLIKKUS VORM SÄILITAMISE TÄHTAEG
Tööleping kohustuslik kirjalik 10 aastat, alates TL
lõppemisest
Ametijuhend
(tööjuhend)
vabatahtlik
(seadus ei
reguleeri)
soovitav kirjalik
vorm
soovituslik 10 aastat,
alates TL lõppemisest
Tööraamat puudub kirjalik tagastatakse töötajale
töösuhte lõppemisel.
Töökorralduse
reeglid
soovituslik kirjalikku
taasesitamist
võimaldav vorm
soovituslik 10 aastat,
alates TL lõppemisest
Isikukaart puudub kirjalikku
taasesitamist
võimaldav vorm
puudub säilitamise
kohustus
3.1.4 Töötajaga seonduvad dokumendid

 Tööandjal on kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud
tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 1).
 Kui tasu ei ole kokku lepitud on töötasuks kollektiivlepingus
ettenähtud tasu, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel
asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).
 Vabariigi Valitsus on kehtestanud kohustusliku töötasu alammäära ja
keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.
 Töötasu tuleb maksta vähemalt 1 kord kuus kokkulepitud päeval
töötaja määratud pangakontole. Kui palgapäev satub riigipühale või
puhkepäevale, siis eelneval tööpäeval (TLS § 33 lg 2).
 Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötajal on õigus saada
osa tööandja kasumist, käibest või muust majandustulemusest või
tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult (TLS § 30-31).
 Töötasu maksmisega viivitamisel on töötajal õigus viivisele 8% + EK
intressimäär.
61
3.1.5. Töötasu (1/5)

 Töötasu maksmine töö mitteandmisel: tööandja peab maksma
töötasu töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale ka
juhul, kui tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks
vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud,
v.a kui selle on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35).
 Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete
täitmisel: tööandja peab maksma töötasu, kui töötaja esindab
seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid või
täidab tööandja korraldust, mis tuleneb hädavajadusest (s.o eelkõige
vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida
võiva kahju või kahju tekkimise oht) (TLS § 36).
 Töötasu maksmine töötamise takistuse korral: tööandja peab
maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei
saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske
hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist
oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel (TLS § 38).
62
3.1.5 Töötasu - maksmise erisused (2/5)

 Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral: kui tööandja ei saa
ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest
asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja
kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult
koormav, võib ta töötasu kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku
jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi
Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära (TLS § 37 lg 1).
 Töötajal on õigus (TLS § 37 lg 3, 5):
(1) keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega;
(2) tööleping üles ütelda teavitades 5 tp ette. Töötajal on õigus 1 kuu
keskmise töötasu suurusele hüvitisele ja õigus
töötuskindlustushüvitisele (analoogselt koondamise puhul);
(3) nõustuda töötasu vähendamisega ja teha tööd endiselt
täismahus.
63
3.1.5 Töötasu - maksmise erisused (3/5)

 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord on
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Tööandja ja
töötaja võivad kokku leppida töötajale soodsamas korras.
 Keskmist töötasu arvestatakse tööpäeva- või kalendripäeva
põhiselt tekkepõhisel meetodil. Tööpäeva põhiselt
arvestatakse nt koolituse ajal, kui tööandjal ei ole töötajale
tööd anda, koondamishüvitise maksmisel. Kalendripäeva
põhiselt arvestatakse nt puhkuse ja õppepuhkuse
kasutamisel, tööandja makstava haigushüvitise korral jne.
 Aluseks võetakse töötaja keskmise töötasu arvutamise
vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud ja
sissenõutavaks muutunud töötasu
 Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse töötasud ja
jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade
arvuga. Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse
töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade
arvuga.
64
3.1.5 Töötasu – keskmine töötasu (4/5)

65
NÕUDE ESITAJA TÖÖTAJA
NÕUSOLEKUTA
TÖÖTAJA
NÕUSOLEKUL
PIIRMÄÄRAD
Tööandja nõue töölepingu
lõppemisel
töötajale makstud
ettemakse ja tasu
väljatöötamata
põhipuhkuse eest
Kõik nõuded, millega
töötaja on nõustunud
vähemalt kirjalikku
taasesitamist
võimaldavas vormis.
Nõusolekut saab ette
anda üksnes
kokkulepitud kulude
limiite ületava summa
tasaarvestamiseks
Seadusest
tulenevad (sõltuvad
mh ülalpeetavate
arvust)
Maksud Tööandjal on täies ulatuses õigus kinni pidada töötaja töötasust
kinnipidamisele kuuluvad maksud.
Kolmanda isiku
nõue
Kohtutäituri nõue Seadusest
tulenevad (sõltuvad
mh ülalpeetavate
arvust).
3.1.5 Töötasu – kinnipidamised / mahaarvamised (5/5)

 Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud
kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lõigetele 2–4.
Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on
tühine (TLS § 40 lg 1).
 Töötajale tööülesannete täitmisel tekitatud kahju
hüvitatakse VÕS § 628 lõike 5 alusel. Eeldatakse, et
töötajale makstud töötasu ei kata nimetatud kahju (TLS §
40 lg 5).
66
3.1.6 Hüvitised, kulud

 Töötaja võib töötada täistööajaga või osalise tööajaga. Täistööaeg
on 40 h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 h nädalas. Sellest
lühem tööaeg on osaline tööaeg (TLS § 43 lg 1 ja 2).
 Tööaja maksimaalsel kestvusel on piirangud - tööaeg ei tohi reeglina
ületada 48 h 7-päevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise
arvestusperioodi jooksul. Erandina võivad töötaja ja tööandja kokku
leppida 52 h tööajas 7-päevase ajavahemiku kohta kuni 4-kuulise
arvestusperioodi jooksul, kui vastav kokkulepe ei ole töötajale
ebamõistlikult kahjustav, töötajal on igal ajal õigus vastav kokkulepe
üles ütelda 2-nädalase etteteatamisajaga (TLS § 46 lg 1 ja 3).
 Tööaja kohta peab tööandja pidama arvestust. Tööaja arvestust
võidakse pidada tööpäeva kohta või summeerituna, s.o 7 p
ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3).
 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja
jõululaupäevale (vahetult) eelnevat tööpäeva lühendab tööaeg 3 h
võrra (TLS § 53).
 Erisused kehtivad alaealise ja haridustöötajate tööaja osas (vt TLS §
43 lg 4-6).
67
3.1.7 Töö- ja puhkeaeg (1/4)

 Ületunnitöö on töö tegemine üle kokkulepitud tööaja.
 Ületunnitöö tegemine võib tuleneda (1) töötaja ja
tööandja kokkuleppest või (2) tööandja nõudest (TLS
§ 44 lg 1 ja 4).
 Tööandja võib töötajalt nõuda ületunnitöö tegemist
ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju
tekkimise ärahoidmiseks (TLS § 44 lg 4).
 Ületunnitöö hüvitatakse reeglina vaba ajaga. Kui on
kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises rahas, siis
makstakse 1,5 kordset töötasu (TLS § 44 lg 6-7).
68
3.1.7 Töö- ja puhkeaeg – ületunnitöö (2/4)

 Öötöö on töötamine ajavahemikul 22:00 – 06:00. Öötöö eest maksab
tööandja 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et (1) töötasu
sisaldab tasu ööajal töötamise eest (v.a alammäära puhul) või (2)
töötajale antakse vaba aega (TLS § 45 lg 1 ja lg 3);
 Riigipüha on 01.jaanuar (uusaasta), suur reede, ülestõusmispühade
1. püha, 1.mai (kevadpüha), nelipühade 1.püha, 23.juuni
(võidupüha), 24.juuni (jaanipäev), 20.august (taasiseseisvumispäev),
24.detsember (jõululaupäev), 25.detsember (esimene jõulupüha),
26.detsember (teine jõulupüha). Rahvuspüha on 24.veebruar.
Riigipühal töötamise eest maksab tööandja 2-kordset töötasu, kui ei
ole lepitud kokku, et (1) töötajale antakse vaba aega (TLS § 45 lg 2
ja lg 3).
 Valveaeg on aeg, millal töötaja on tööandjale kättesaadav
tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja tasu ei või
olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust (TLS § 48).
69
3.1.7 Töö- ja puhkeaeg - Öötöö, riigipühal tehtav töö,
valveaeg (3/4)

Tööandja kehtestab tööaja korralduse, mida ta võib ühepoolselt muuta,
kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on
mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4).
70
PUHKEAJA LIIK KESTUS KESTUS
(summeeritud
tööaeg)
KOMMENTAAR
Tööpäeva sisene
puhkeaeg
min 30 minutit
pikema kui 6 h
töötamise kohta
sama Erisus alaealistele
Igapäevane
puhkeaeg
11 h 24-tunnise
ajavahemiku
jooksul
sama Erisus alaealiste,
tervishoiu- ja
hoolekandetöötajate
osas
Iganädalane
puhkeaeg
48 h järjestikku
nädala jooksul
36 h järjestikku
nädala jooksul
Eeldus: laupäeval ja
pühapäeval
3.1.7 Töö- ja puhkeaeg – puhkeaeg (4/4)

 Puhkuste osas on võimalik eristada põhipuhkust,
puhkuseid seonduvalt lapsega ja õppepuhkust.
 Töötajal on õigus saada puhkust;
 Tööandjal on kohustus anda puhkust (s.o seaduses
sätestatud puhkust ja omavahel kokku lepitud täiendavat
puhkust) ja maksta seaduses sätestatud puhkuse tasu
(TLS § 28 lg 2 punkt 3);
71
3.1.8. Puhkus (1/7)

 Põhipuhkust antakse tööl oldud aja eest. Aja hulka
arvestatakse: töötatud aeg, ajutise töövõimetuse aeg,
puhkuse aeg (v.a lapsehoolduspuhkuse ja tasustamata
puhkuse aeg), aeg, mil töötaja esindab töötajaid, ning muu
pooltevahel kokkulepitud aeg (TLS § 68 lg 1 ja 2);
 Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on töötanud 6 kuud (TLS §
68 lg 4);
 Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Üks
puhkuse osa peab olema vähemalt 14 kp, Tööandjal on õigus
keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7 kp osaks
(TLS § 68 lg 5);
 Järgnevas tabelis on antud ülevaade erinevatest
põhipuhkusest (alus: TLS § 55 – 58);
72
3.1.8. Puhkus – põhipuhkus (2/7)

73
PUHKUSE LIIK KESTUS PUHKUSE
VÕTMISE
PERIOOD
PUHKUSENÕUDE
AEGUMINE
PUHKUSETASU
põhipuhkus min 28 kp* kalendriaasta järgneva
kalendriaasta lõpus
tööandja
alaealise põhipuhkus min 35 kp* kalendriaasta järgneva
28 kp
tööandja,
ülejäänud riigi-
eelarvest
töövõimetus-
pensioni või
rahvapensioni saava
töötaja põhipuhkus
min 35 kp* kalendriaasta järgneva
28 kp
tööandja,
ülejäänud riigi-
eelarvest
haridus- ja
teadustöötaja
põhipuhkus
min 56 kp* kalendriaasta järgneva
tööandja
* kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei
sätesta teisiti. Põhipuhkuse hulka ei arvestata rahvuspüha ega riigipühi.

 Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on
mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega (TLS § 69 lg 1). Erandina
on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal (1) naisel vahetult enne ja pärast
rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; (2)
mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja
sünnituspuhkuse ajal; (3) vanemal, kes kasvatab kuni 7.a last; (4) vanemal,
kes kasvatab 7-10 last, – lapse koolivaheajal; (5) koolikohustuslikul
alaealisel – koolivaheajal.
 Tööandja koostab kalendriaasta puhkuste ajakava, millest teavitab töötajaid
hiljemalt 31.03 (TLS § 69 lg 2). Puhkuste ajakavasse märgitakse
põhipuhkus ja kasutamata puhkus (TLS § 69 lg 2). Puhkuse kasutamisest,
mida ei ole ajakavasse märgitud, teatab töötaja tööandjale 14 kp ette (TLS §
69 lg 3).
 Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise
töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks.
Tööandja hüvitab töötajale tekkinud kulud (TLS § 69 lg 5).
 Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada
töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse,
rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu (TLS § 69 lg 6).
74
3.1.8. Puhkus – põhipuhkuse andmine (4/7)

 Õppepuhkus on töötajale koolitusel osalemiseks antav puhkus.
Koolitus on tasemekoolitus, tööalane koolitus ja vabahariduslik
koolitus. Lihtsustatult tähendab tasemekoolitus põhihariduse,
üldkeskhariduse, kõrghariduse omandamist, kutseõppes õppimist;
tööalane koolitus erialast täiendamist tööalaselt; ja vabahariduslik
koolitus isiksuse, loovuse, annete jne lisandumist.
 Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise
alusel õppepuhkust kuni 30 kp kalendriaasta jooksul.
 Tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse eest
makstakse keskmist töötasu 20 kp eest aastas.
 Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15
kp, mille eest makstakse töötasu alammäära.
 Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul, kui üle 10%
töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.
 Lapsega seonduvatest puhkustest on antud ülevaade järgnevas
tabelis.
75
3.1.8. Puhkus – õppepuhkus, lapsepuhkus (5/7)

76
PUHKUSE LIIK KESTUS PUHKUSE
VÕTMISE
PERIOOD
PUHKUSENÕUDE
AEGUMINE
PUHKUSETASU
Rasedus- ja
sünnituspuhkus
(TLS § 59)
140 kp* 70 kp enne ja 70
kp pärast lapse
sündi
puhkuse võtmise
perioodi
lõppedes
Haigekassa, 100%
eelmise aasta keskm.
kalendripäeva tulust
Isapuhkus
(TLS § 60)
10 tp 2 kuud enne ja 2
kuud pärast
lapse sündi
puhkuse võtmise
perioodi
lõppedes
Keskmine töötasu, max
3-kordne Eesti keskmine
brutotasu
Lapsendaja puhkus
(alla 10 a laps)
(TLS § 61)
70 kp lapsendamise
kohtuotsuse
jõustumise
päevast
lapse 10.a
saamisel
Haigekassa, 100%
eelmise aasta keskm.
kalendripäeva tulust
ema või isa lapse-
hoolduspuhkus
(TLS § 62)
Kuni lapse 3-a
saamiseni
lapse 3-a
saamisel
lapse 3.a saamisel Vanemahüvitis ja
lapsehooldustasu
ema või isa
lapsepuhkus
(TLS § 63)
3 tp (1 või 2 alla
14.a), 6 tp
(vähemalt 3 alla
14.a või 1 alla 3.a)
kalendriaasta sama
kalendriaasta
lõppedes
VV kehtestatud töötasu
alammäära alusel
ema /isa tasustamata
lapsepuhkus (kuni
14.laps või kuni 18.a
puudega laps)
(TLS § 64)
10 tp kalendriaasta sama
kalendriaasta
lõppedes
puudub

 Töötajal on õigus saada puhkusetasu Vabariigi Valitsus
määrusega kehtestatud tingimustel ja korras (TLS § 70 lg 1).
 Puhkusetasu arvestatakse keskmise töötasu alusel viimase 6
kuu jooksul. Tööandja ei pea töötaja keskmist töötasu välja
arvestama, kui töötasu on olnud eelneva 6 kuu jooksul
muutumatu (siis makstakse tegelik töötasu).
 Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne
puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku
teisiti. Puhkusetasu ei tohi maksta hiljem kui puhkuse
kasutamisele järgneval palgapäeval (TLS § 70 lg 2).
 Aegumata kasutamata puhkus hüvitatakse rahas ainult
töölepingu lõppemisel (TLS § 70 lg 3, § 71).
77
3.1.8. Puhkus – puhkusetasu (7/7)

 Saladuse hoidmise kohustus on töötaja kohustus hoida töötamise
ajal saladuses talle seoses töötamisega teatavaks saanud
asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi,
s.o eelkõige hoidma tööandja tootmis- või ärisaladust. Pärast TL
lõppemist säilib töötajal saladuse hoidmise kohustus ulatuses, mis
on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks (VÕS § 625 lg 2).
 Tööandjal on õigus määrata, millise teabe kohta kehtib saladuse
hoidmise kohustus (TLS § 22 lg 1).
 Pooled võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse
rikkumise leppetrahvi (TLS § 22 lg 2). Lisaks võib tööandja töötajalt
nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud (TLS § 22 lg
3).
78
3.1.9 Saladuse hoidmise kohustus

 Konkurentsipiirangu kokkuleppe sisuks on töötaja kohustus mitte
osutada tööandjale konkurentsi, s.o mitte töötada tööandja konkurendi
juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või
kutsetegevuse alal (TLS § 23 lg 1).
 Kokkulepe peab olema vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku
huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige
kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis-
ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat
oluliselt kahjustada (TLS § 23 lg 2). Vastasel juhul on kokkulepe tühine.
 Konkurentsipiirang peab olema piiritletud ruumiliselt, ajaliselt ja
esemeliselt mõistlikult ning selliselt, et töötaja sellest aru saaks (TLS §
23 lg 3). Vastasel juhul on kokkulepe tühine.
 Pooled võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kokkuleppe kohustuse
rikkumise leppetrahvis (TLS § 26 lg 1). Lisaks võib tööandja töötajalt
nõuda kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud (TLS § 26 lg 2).
 Töötajal on tööandja nõudel teavitamiskohustus (TLS § 27).
79
3.1.10 Konkurentsipiirangu kokkulepe (1/2)

 Konkurentsipiirang võib kehtida ka pärast TL lõppemist. Kuid üksnes
juhul kui täidetud on kõik järgnevad tingimused (TLS § 24):
(1) Konkurentsipiirangu kokkulepe peab olema vajalik, et kaitsta
tööandja erilist majanduslikku huvi. Konkurentsipiirang peab
olema piiritletud ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult
ning selliselt, et töötaja sellest aru saaks;
(2) kokkulepe on kirjalik;
(3) tööandja maksab töötajale TL lõppemise järgselt igakuist
mõistlikku hüvitist;
(4) kokkulepe kehtib kuni 1.a alates TL lõppemisest.
 Tööandja võib kokkuleppe igal ajal ja sõltumata põhjusest üles öelda
teatades töötajale 30 kp-d ette (TLS § 25 lg 1).
 Töötaja võib kokkuleppe üles öelda ainult siis, kui tööandja huvi
konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam
mõistlik. Töötaja peab ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kp-d
(TLS § 23 lg 2).
80
3.1.10 Konkurentsipiirangu kokkulepe (2/2)

 Töötaja vastutus võib olla kokkuleppeline (varalise vastutuse
kokkuleppe alusel) või süüline (seaduse alusel).
 Seaduse alusel vastutab töötaja üksnes siis, kui ta on rikkumises
süüdi (TLS § 72). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus
(VÕS § 104).
 Töötaja on kohustatud täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste
ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö
iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega, mis määratakse töösuhte
järgi arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi
riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö
tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis
või teadma pidi (TLS § 16).
81
3.1.11 Töötaja vastutus (1/4)

 Töötasu alandamise erisus (TLS § 73): Tööandja võib töötasu alandada
võlaõigusseaduse §-s 112 sätestatud tingimustel üksnes juhul, kui
töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta
ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise
eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse
täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades
mõistlik.
 Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest (TLS § 76):
kui töötaja tekitab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus
kahju, siis peab tööandja hüvitama vastava kahju ja kandma
kohtulukulud, v.a kui töötaja on kohustusi rikkunud tahtlikult või
hooletuse tõttu (arvestades töötaja hoolsuse määra).
 Vastutus tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel
(TLS § 77): Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvis, kui
töötaja töösuhte lõpetamise eesmärgil ei asu süüliselt tööle või lahkub
töölt. Lisaks võib nõuda kahju hüvitamist. Kui töötaja ei asu olulise
põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel
töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist.
Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele
töötasule (TLS § 74 lg 3).
82
3.1.11 Töötaja vastutus – erisused (2/4)

Kahju hüvitamise erisus (TLS § 74):
 Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta
rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest
 Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta
tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel
arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud
juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja
juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu,
samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude
vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja
tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel
tekkinud kahju võrra
83
3.1.11 Töötaja vastutus – erisused (3/4)

 Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst
vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest
(TLS § 75 lg 1).
 Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes järgnevatel juhtudel
(TLS § 75 lg 2):
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning
töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või
kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades
mõistlikku hüvitist.
84
3.1.11 Töötaja vastutus – kokkulepe (4/4)

 Tööleping lõpeb:
(1) poolte kokkuleppel (TLS § 79);
(2) tähtaja saabumisel (TLS § 80);
(3) töötaja surmaga (TLS § 81);
(4) töölepingu ülesütlemisega (TLS § 83).
 Töölepingust ei saa taganeda (TLS § 82).
 Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad
nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1).
85
3.1.12 Töölepingu lõppemine

 Töölepingu korraline ülesütlemine:
- Töölepingu võib korraliselt üles ütelda ainult töötaja. Tähtajalise
töölepingu võib ainult üles öelda kui see on sõlmitud töötaja
asendamiseks (TLS § 85 lg 1 ja 2).
- Tööandja ei või töölepingu korraliselt üles ütelda (TLS § 85 lg 5).
 Töölepingu ülesütlemine katseajal (TLS § 86): katseajal võivad TL
üles ütelda nii töötaja kui tööandja põhjusel, mis ei ole vastuolus
katseaja eesmärgiga.
 Töölepingu erakorraline ülesütlemine:
- tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88);
- tööandja poolt majanduslikel põhjustel (TLS § 89);
- töötaja poolt (TLS § 91).
86
3.1.12 Töölepingu ülesütlemine

TL ülesütlemiseks peab olemas olema töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei
saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist (TLS § 88 lg 1),
eelkõige kui töötaja:
(1) töövõime on vähenenud terviseseisundi tõttu (4 kuu nõue), v.a rasedaga
või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Tuleb
pakkuda võimaluse korral teist tööd. Peab eelnema hoiatus;
(2) töövõime on vähenenud ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või
kohanematuse tõttu, rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus-
ja sünnituspuhkust. Tuleb pakkuda võimaluse korral teist tööd. Peab
eelnema hoiatus;
(3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud
töökohustusi;
(4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
(5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja
usalduse kaotuse enda vastu;
(6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
(7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju
tekkimise ohu;
(8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
87
3.1.12 Ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval
põhjusel

 TL ülesütlemiseks peab olemas olema põhjus, mis muudab töösuhte
jätkamise kokkulepitud tingimustel võimatuks töömahu vähenemise
või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul
(koondamine) (TLS § 89 lg 1). Tööandja peab võimaluse korral
pakkuma teist tööd.
 Koondamine on ka TL erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse
lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel või
pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (TLS § 89 lg 2).
 Tööandja peab arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööle
jäämise eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab
alla kolmeaastast last (TLS § 89 lg 4 ja 5).
 TL-t rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja
sünnituspuhkust, või lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel
olev töötajaga, ei või üles öelda koondamise tõttu, v.a tööandja
tegevuse lõppemisel või pankroti korral.
88
3.1.12 Ülesütlemine majanduslike põhjustel

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
(TLS § 92 lg 1),
(1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja
sünnituspuhkust (tööandja peab tõendama);
(2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (tööandja peab
tõendama);
(3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega
terviseseisundi tõttu;
(4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid
(tööandja peab tõendama);
(5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga
või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist
täistööajaga
(6) töötaja on aja-, asendus- või reservteenistuses
89
3.1.12 Ülesütlemise piirangud, erisused

 TL ülesütlemiseks peab olemas olema mõjuv põhjus, eelkõige kui
kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult
nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1).
 Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse
kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui (TLS § 91 lg 2):
(1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud
sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel
isikutel;
(2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
(3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele,
kõlbelisusele või heale nimele.
 Töötaja võib TL erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval
põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud
kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei
võimalda talle sobivat tööd (TLS § 91 lg 3).
90
3.1.12 Ülesütlemine töötaja poolt

 TL ülesütlemiseks tuleb teisele poolele esitada kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95 lg
1).
 Tööandja ja töötaja peavad erakorralist ülesütlemist põhjendama
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2).
 Töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel peab tööandja aegsasti
konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, enne
kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise (TLS § 101).
Tööandja peab kollektiivsest ülesütlemisest teavitama Eesti
Töötukassat (TLS § 102), enne TL kollektiivset ülesütlemist.
91
3.1.12 Ülesütlemise kord

 TL ülesütlemine on tühine, kui see on seadusest tuleneva aluseta või
seaduse nõuetele mittevastav (TLS § 104 lg 1).
 Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise
tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kp jooksul, vastasel juhul on
ülesütlemine kehtiv (TLS § 105).
 Kui kohus/töövaidluskomisjon tuvastab, et TL ülesütlemine on tühine või
vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et TL ei ole
ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab kohus/töövaidlus-
komisjon poole taotlusel TL alates ajast, kui see oleks lõppenud
ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107). Töötajal on õigus 3-kuulisele
hüvitisele (TLS § 109 lg 1). Rasedal, isiku puhul, kel kellel on õigus
saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötajate esindajal on õigus 6-
kuulisele hüvitisele (TLS § 109 lg 2). Hüvitise saamisel puudub töötasu
saamise õigus (TLS § 109 lg 3).
 TL õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus
nõuda kahju hüvitamist (saamata jäänud töötasu). Hüvitisest võib maha
arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega
omandanud (TLS § 108).
92
3.1.12 Ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine

93
ÜLESÜTLEMISE
ALUS
ÜLESÜTLEMISE EELDUS ETTETEATAMISE
TÄHTAEG
HÜVITIS
Katseajal TL tuleb üles ütelda
katseaja jooksul
15 kp Etteteatamistähtaja
mittejärgmisel.
Tööandja algatusel
erakorraline
ülesütlemine
Kuni 1.a : 15 kp*
1-5.a: 30 kp*
5-10-a: 60 kp*
Üle 10.a : 90 kp*
Etteteatamistähtaja
mittejärgmisel.
Koondamisel 1 kuu töötasu
tööandjalt + kindlustushüvitis.
Tähtajalise TL puhul kuni tähtajani.
Töötaja algatusel
Korraline
ülesütlemine
Erakorraline
Ülesütlemine
tähtajatu TL puhul
piiranguteta. Tähtajalise
TL puhul töötaja asenda-
miseks sõlmitud TL.
30 kp
*
Etteteatamistähtaja mittejärgmisel
maksab töötaja Tööandjale.
Tööandjapoolse kohustuse
rikkumise tõttu 3 kuu töötasu.
* etteteatamistähtaega ei pea järgima, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset
huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda TL jätkamist kokkulepitud tähtaja või
etteteatamistähtaja lõppemiseni.

94
3.1.13 Töösuhetest tulenevate nõuete aegumine
NÕUE AEGUMISE TÄHTAEG
Tööandja nõue töösuhetest
tulenevate rahaliste nõuete
tagastamiseks
12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on
saanud töötasu või töötasu ettemakse (TLS §
39)
Tööandja kahju hüvitamise nõue
töötaja vastu tööülesannete
täitmisel tekkinud kahju eest
12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja
sai teada või pidi teada saama kahju
tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud
isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat
pärast kahju tekkimist (TLS § 74 lg 4)
TL ülesütlemise tühisuse
tuvastamine
30 kp jooksul ülesütlemisavalduse saamisest
(TLS § 105 lg 1)
Töötaja poolne TL ülesütlemise
kehtivuse vaidlustamine vastuolu
tõttu hea usu põhimõttega
30 kp jooksul ülesütlemisavalduse saamisest
(TLS § 106)

 Juhatuse ja nõukogu liikme ametilepingule ei laiene
töölepinguseadus, vaid nende lepinguid reguleerib
äriseadustik ja võlaõigusseadus.
 Lepingutingimused (tasu) ja lepingu sõlmimise üldse peab
heaks kiitma üks tasand kõrgemal seisev organ, s.o
juhatuse liikme lepingu puhul nõukogu või osanikud /
aktsionärid (kui nõukogu ei ole) ning nõukogu liikme lepingu
puhul osanikud / aktsionärid.
 Vorm: seadus ei sätesta lepingu kohustuslikku vormi. Kuid
kuna nõukogu ja osanike / aktsionäride otsused peavad
olema kirjalikus vormis, siis peavad vähemalt lepingu
tingimused olema heakskiidetud kirjalikuna.
95
3.2 Leping juhatuse liikme ja nõukogu liikmega

Juhtimislepingu olulised tingimused:
 Pooled
 Tähtaeg
 Ametiülesanded
 Tasu suurus, määramise ja maksmise alused
 Puhkus (puhkusetasu, kestvus jms)
 Lepingu ülesütlemine ja makstavad hüvitised
96
3.2 Leping juhatuse liikme ja nõukogu liikmega

 Tööandja võib lähetada töötaja / nõukogu liikme /
juhatuse liikme tööülesannete täitmiseks väljapoole
töölepinguga / ametilepinguga ettenähtud töö tegemise
kohta.
 Juhatuse ja nõukogu liikme puhul loetakse töökohaks
koht, kus isik harilikult oma ametiülesandeid täidab (s.t
mitte tingimata äriühingu asukoht).
 Isikut ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30
järjestikuseks kalendripäevaks, kui pooled ei ole kokku
leppinud pikemat tähtaega. (TLS § 21 lg 2).
 Töötaja võivad töölähetusse lähetada mitu tööandjat.
97
3.3 Töölähetus (1/3)

 Töötajal on õigus nõuda töölähetusega (nii Eesti sisese kui ka
välislähetusega) kaasnevate kulude hüvitamist vastava kuludokumendi
alusel.
 Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse
päevaraha (TLS § 40 lg 2), mille alampiiriks on 22,37 eurot ning
maksuvabaks maksimumpiiriks 32 eurot.
 Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate
kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal
on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul
ettemaksu teinud (TLS § 40 lg 4).
 Kulude hüvitamine toimub tööandja kirjaliku otsustuse alusel.
Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse
töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate
lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.
 Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse Eestis käibel olevasse
rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval
kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
98
3.3 Töölähetuse kulud ja hüvitised (2/3)

Välislähetuse päevaraha maksmisele on kehtestatud mitmeid nõudeid:
 Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse välislähetuse
päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50
kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht
 Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui
välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välislähetusest
saabumise päeva eest, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00
 Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral
makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses
 Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70
protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta
toitlustamine
 Välislähetuse päevaraha võib maksta ka kolmas isik (sellisel juhul
kohustub tööandja tagama, et töötajale makstakse päevarahana
vähemalt päevaraha alammäär).
99
3.3 Töölähetuse kulud ja hüvitised (3/3)

 Tööle esitatavad töötervishoiu-ja tööohutuse nõuded, tööandja
ja töötaja õigused ja kohustused, nõuded töökeskkonnale,
töökohale ja töövahendile sätestab TTOS. TTOS-i kohaldatakse
ka juhatusele, FIE-le, õppepraktikale (TTOS § 1 lg 3).
 Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab (TTOS § 3 lg 1).
 Töökoht on tööandja territooriumil või tööruumis paiknev
töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal
on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või
korraldusel (TTOS § 4 lg 1).
 Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend,
tööriist või muu tööks kasutatav vahend (TTOS § 5 lg 1).
100
3.4 Töökeskkond (1/9)

3.4 Tööandja kohustused ja õigused (2/9)
Tööandja on kohustatud (TTOS § 13):
 viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli;
 korraldama töökeskkonna kirjaliku riskianalüüsi (säilitatakse 55
aastat);
 koostama riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava terviseriski
vältimiseks või vähendamiseks;
 korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib
tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö
laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll on
kohustuslik öötöötajatele ja töötajatele kes töötavad kuvariga
üle 50% tööajast;
 määrama esmaabi andmiseks töötajad, ning korraldama neile
oma kulul väljaõppe;
 tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse;
 andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning
puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab;
101

3.4 Tööandja kohustused ja õigused (3/9)
 tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning
kontrollima nende täitmist;
 korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist
töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase
juhendamise ja väljaõppe;
 koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava
töövahendi kohta.
Tööandjal on õigus kehtestada õigusaktides ettenähtust rangemaid
töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.
102

3.4 Töötaja kohustused ja õigused (4/9)
Töötaja on kohustatud (TTOS § 14)
 osalema ohutu töökeskkonna loomisel;
 järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
 läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
 kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning
hoidma neid töökorras;
 tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema
töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks
keskkonda;
 teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule
õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või
tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemide puudustest;
 täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti,
tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku korralduse;
 kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt;
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes
või psühhotroopse aine mõju all.
103

3.4 Töötaja kohustused ja õigused (5/9)
Töötajal on õigus (TTOS § 14):
 nõuda tööandjalt nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja
isikukaitsevahendeid;
 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna
riskianalüüsi tulemustest, tervisekontrolli tulemustest ja
tööinspektori ettekirjutusest tööandjale jms;
 tõsise ja vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda
oma töökohalt või ohualalt;
 keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema
või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse
nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema
esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
 saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist
võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.
104

3.4 Töökeskkonnaspetsialist, -volinik, -nõukogu (6/9)
105
ORGAN ROLL KOHUSTUS-
LIKKUS
TEAVITAMINE VOLITUSTE
KESTVUS
Töökeskkonna-
spetsialist
Tööandja
määratud esindaja
Igas äriühingus Kirjalikult 10 kp jooksul. ees-
ja perekonnanime,
ametikoha ning
kontaktandmed
Kirjalikult 10 kp jooksul
tähtajatu
Töökeskkonna-
volinik
Töötajate
üldkoosolekul
valitud töötajate
esindaja
Alates
10.töötajaga
äriühingust
4 a
Töökeskkonna-
nõukogu
50% tööandja
esindajad ja 50%
töötajate
esindajad
Alates 50
töötajaga
äriühingust
Kirjalikult 10 kp jooksul,
nõukogu esimehe ees- ja
perekonnanime, ameti ja
kontaktandmed, liikmete
ees- ja perekonnanimed,
ametid, volituste kehtivuse
aja
4 a

3.4 Tööõnnetus (7/9)
 Tööõnnetus (TTOS § 22) on töötaja tervisekahjustus või surm, mis
toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal
tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja
huvides tegutsemise ajal.
 Tööõnnetus liigitatakse kergeks, raskeks (raske kehavigastus või
eluohtlik seisund) või surmaga lõppenud tööõnnetuseks.
 Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning
töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata tööandjale
ja Tööinspektsioonile. Tööandja teatab raskest või surmaga
lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsioonile ning
surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
106

 Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus
(TTOS § 23).
 Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste
loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Loetelu
kehtestab sotsiaalminister. Kutsehaiguse diagnoosib
töötervishoiuarst.
 Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud
haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud
haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.
 Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab
Tööandja uurimine, milles peab hääleõigusega osalema
töökeskkonnavolinik (TTOS § 24). Uurimise andmeid säilitatakse
55 aastat.
107
3.4 Tööga seotud haigus (8/9)

3.4 Tööandja kulud töökeskkonnale (9/9)
108
KULU LIIK KULU SISU
Kulud tulenevalt
sisekontrollist,
riskianalüüsist,
tegevuskavast
isikukaitsevahendid, tööriietus, puhastus- ja pesemisvahendid,
töökeskkonnaspetsialisti, - voliniku, -nõukogu ja esmaabiandja
koolituskulu, esmaabivahendid
Kulud tulenevalt
ülesannete täitmisest
töökeskkonnaspetsialisti töövahendid, töökeskkonnavoliniku, -nõukogu
keskmine töötasu
Haigushüvitis
(TTOS § 12²)
haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva
eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Tööandja maksab
haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva
jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest
tööandjale. Tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjale
haiguslehe esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval, alates
töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele
asumise päevast.
Kulud tulenevalt
töötaja läbitud
tervisekontrollist
prillid, massaaž, ujumine jms

4.1 Äriühingu organid
4.1.1 Äriühing ja äriühingu organid
4.1.2 Äriühingu esindusõigus
4.1.3 Raamatupidamisele olulised otsused
4.1.4 Olulised ühingujuhtimise otsused
4.2 Omakapital
4.2.1 Osa- ja aktsiakapital
4.2.2 Reservkapital ja muud reservid
4.2.3 Omakapitali nõuded
4.3 Dividendid
4.4 Äriühingu lõpetamine
110

Äriühingud on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS), usaldusühing (UÜ),
täisühing (TÜ), tulundusühistu (ÄS § 2 lg 1). Keskendume aktsiaseltsile
(AS) ja osaühingule (OÜ), mis on levinuimad äriühingu vormid.
Aktsiaseltsi organid on:
 Aktsionäride üldkoosolek
 Nõukogu
 Juhatus
Osaühingu organid on:
 Osanike koosolek
 Nõukogu (vabatahtlik organ – sätestatud põhikirjas)
 Juhatus
111
4.1.1 Äriühing ja äriühingu organid (1/2)

112
ORGAN FUNKTSIOON PÄDEVUS TÖÖVORM
aktsionäride
üldkoosolek /
osanike koosolek
Kõrgeim
juhtimisorgan
Olulised ühingu-õiguslikud
otsused
Koosolek,
protokollitud otsus
nõukogu Järelevalve-
organ
Järelevalve juhatuse
tegevuse üle,
raporteerimine
üldkoosolekule
Koosolek,
protokollitud otsus
juhatus Juhtimis- ja
esindusorgan
Igapäevane juhtimine ja
esindamine,
raporteerimine nõukogule
Kirjalik või suuline
4.1.1 Äriühing ja äriühingu organid (2/2)
Äriühingu organid, nende funktsioon, pädevus ja töövorm on
järgnev:

ORGAN ESINDUSÕIGUSE ULATUS JA PIIRANG ESINDUS-
ÕIGUSE ALUS
Juhatuse liige Õigus esindada äriühingut kõikides tehingutes
kõikide isikute ees. Esindusõigust saab piirata
läbi juhatuse liikmete ühisesindusõiguse.
Põhikirjalised piirangud, samuti nõukogu või
osanike / aktsionäride otsustest tulenevad
piirangud ei kehti kolmandate isikute ees.
seadus,
põhikiri, kanne
äriregistris
Nõukogu liige Õigus allkirjastada juhatuse liikme ametileping
(reeglina nõukogu esimehel)
volitus
Osanik / aktsionär Esindusõigus volituse alusel volitus
Prokurist Esindusõigus kõikide majandustegevusega
seotud tehingute tegemisel.
seadus, kanne
äriregistris
Töötaja Esindusõigus ainult volituse alusel volitus
113
4.1.2 Esindusõigus
Äriühingu esindamisõigus on:

 Mahakandmine
 Ümberhindamine
 Majandusaasta aruande kinnitamine:
(1) Juhatus esitab kinnitamiseks aktsionäridele / osanikele koos
kasumijaotamise või kahjumikatmise ettepanekuga,
vandeaudiitori järeldusotsusega (vajadusel).
(2) Nõukogu esitab aktsionäridele / osanikele nõukogu aruande.
(3) Aastaaruande kinnitab aktsionäride üldkoosolek / osanike
koosolek.
114
4.1.3 Raamatupidamisele olulised otsused

OTSUS OTSUSTAV ORGAN OTSUSE JÕUSTAMINE
Ärinime muutmine Osanike koosolek /
aktsionäride üldkoosolek
Juhatuse liikme avaldus äriregistrile
(lisada uus põhikiri, organi otsus,
riigilõivu maksekorraldus)
Põhikirja muutmine Osanike koosolek /
aktsionäride üldkoosolek
(lisada uus põhikiri, organi otsus,
riigilõivu maksekorraldus)
Aadressi, sidevahendite
muutmine
Juhatus Juhatuse liikme avaldus äriregistrile
(riigilõivuvaba)
Juhatuse liikme
valimine ja/või
tagasikutsumine
Nõukogu (olemasolul) või
osanike koosolek
(nõukogu puudumisel)
Nõukogu esimehe avaldus äriregistrile
(lisada uue juhatuse liikme nõusolek,
organi otsus)
Nõukogu liikme
valimine ja/või
tagasikutsumine
Osanike koosolek
/aktsionäride üldkoosolek
(lisada nõukogu liikmete nimekiri, uue
nõukogu liikme nõusolek, organi otsus)
115
4.1.4 Olulised ühingujuhtimise otsused

 OÜ-l on osadeks jagatud osakapital.
 AS-il on aktsiateks jagatud aktsiakapital.
 Osad ja aktsiad võivad olla eriliigilised, s.t osadest ja aktsiatest
tulenevad erinevad õigused kasumi jaotamisel või aktsiaseltsi
likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel. Igal osanikul võib olla 1
eriliigiline osa ja igal aktsionäril võib olla üks või enam aktsiaid (s.h
erinevaliigilisi aktsiaid).
 Välja võib lasta vahetusvõlakirju (ÄS § 1672, 241).
 AS võib lasta välja eelisaktsiaid (ÄS § 237).
 Kapitali suurendamine, vähendamine (väljamaksed).
 Oma osa omandamine (ÄS § 162); piirmäär 1/3 osakapitalist.
 Oma aktsia omandamine (ÄS § 283); piirmäär 1/10 aktsiakapitalist.
116

AKTSIASELTS OSAÜHING
Minimaalne kapital 25 000 € 2 500 €
Nimiväärtus Nimiväärtusega või nimiväärtuseta
(arvestusliku nimiväärtusega).
Nimiväärtus 10 senti või 10-sendi
täiskordne
1 euro või 1 euro
täiskordne
Aktsiate / osade liigid Erineva liigiga aktsiad Erineva liigiga osad
Pärimine Aktsiad lähevad üle pärijale Osa läheb üle pärijale kui
seaduse või põhikirjaga ei
ole sätestatud teisiti
Aktsiate / osade
registreerimine
Peavad olema registreeritud Eesti
väärtpaberite keskregistris (EVK)
Võivad osanike otsusel
olla registreeritud EVK-s.
Aktsionäride / osanike
nimekirja pidamine
Nimekirja peab EVK EVK (Kui on
registreeritud), vastasel
juhul juhatus
117

 Reservkapital tuleb moodustada, kui vastav kohustus tuleneb
seadusest ja/või põhikirjast. OÜ osas ei ole reservkapitali
moodustamise kohustust OÜ-del, kes on asutatud alates 2011.a. AS-i
osas on reservkapitali moodustamine kohustuslik.
 Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest,
samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või
põhikirja alusel (ÄS § 160, 336).
 Seaduse kohaselt ei või reservkapital olla väiksem kui 1/10 osa- või
aktsiakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda
vähemalt 1/20 puhaskasumist kuni põhikirjas ettenähtud suuruse
saavutamiseni (ÄS § 336).
 Reservkapitali kasutamine: kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik
katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali / aktsiakapitali
suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha osanikele / aktsionärile
väljamakseid.
 Lubatud on teha eraldisi ka muudesse seaduse või põhikirjaga
ettenähtud reservidesse (ÄS § 335 lg 2 punkt 3).
118
4.2.2 Reservkapital ja muud reservid

Äriühingu netovara peab olema vähemalt pool tema aktsia- või
osakapitalist, kuid mitte väiksem kui AS-i puhul 25 000 € ja OÜ puhul
2 500 €:
Juhul kui netovara langeb allapoole eelpooltoodud nõudeid, peavad
osanikud / aktsionärid otsustama (ÄS § 176, 301):
1) kapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara
suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole kapitalist ja vähemalt
minimaalse kapitali suuruse; või
2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu
netovara suurus moodustaks vähemalt poole kapitalist ja vähemalt
minimaalse kapitali suuruse;
3) lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
4) pankrotiavalduse esitamise.
119
4.2.3 Omakapitali nõuded (1/2)

Levinumad viisid omakapital nõuetega vastavusse viimiseks on:
(1) Osa- / aktsiakapitali suurendamine (kapitali
konverteeritakse ülekursiga mõni kohustus, nt
laenukohustus);
(2) Osa- / aktsiakapitali vähendamine;
(3) nõuete / varade ümberhindamine.
NB! Osa- / aktsiakapitali suurendamisel tuleb järgida ka
emaettevõtja omakapitali.
120
4.2.3 Omakapitali nõuded (2/2)

 Äriühing saab maksta dividende ainult osanike / aktsionäride otsuse
alusel (ÄS § 168 lg 1 p 5 ja 298 lg 1 p 7), s.o kasumijaotamise otsus.
 Kasumijaotamise ettepaneku esitab osanikele / aktsionärile juhatus
koos majandusaasta aruandega. Ettepanekus peavad sisalduma
järgnevad andmed:
(1) puhaskasum;
(2) eraldised reservkapitali;
(3) kasumi kandmine teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud
reservidesse;
(4) aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus;
(5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
121
4.3 Dividendid (1/4)

 Kasumijaotamise otsus võetakse vastu kinnitatud majandusaasta
aruande alusel. Kasumijaotamise otsuses märgitakse:
(1) puhaskasumi suurus;
(2) eraldised reservkapitali;
(3) eraldised teistesse seaduses või põhikirjaga ettenähtud
reservidesse;
(4) aktsionäridele vahel jaotatav kasumiosa;
(5) kasumi kasutamine muuks otstarbeks.
122

 Kasumi väljamakseid võib teha puhaskasumist või eelmiste
majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud
eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande
alusel.
 Väljamakseid ei tohi teha, kui ühingu viimase majandusaasta
lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmnev ühingu
netovara on väiksem või jääks väiksemaks osa- / aktsiakapitali ja
reservide kogusummast, mille väljamaksmine ei ole lubatud
tulenevalt seadusest või põhikirjast.
 Dividend makstakse välja rahas. Saaja nõusolekul muus varas.
 Osanikul / aktsionäril on õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud
dividendi väljamaksmist.
123

 Osanikule makstakse dividende võrdeliselt tema osa
nimiväärtusega. Põhikirjaga võib ette näha, et makstakse
mittevõrdeliselt;
 Aktsionärile makstakse dividende vastavalt tema aktsiate
nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Põhikirjaga võib ette
näha, et eri liiki aktsiatest tulenevad erinevad õigused kasumi
jaotamisel;
 Põhikirjaga võib anda aktsiaseltsi juhatusele õiguse teha nõukogu
nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne
majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid
eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib
aktsionäride vahel jaotada.
124
4.3 Dividendid – erisused (4/4)

Äriühing lõpetatakse (ÄS § 201, 364):
(1) osanike/aktsionäride otsusel 2/3 häälteenamusega,
(2) kohtulahendiga,
(3) pankroti väljakuulutamisega,
(4) pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti
väljakuulutamist, või teistel seaduses või põhikirjas
ettenähtud alustel.
125
4.4 Äriühingu lõpetamine (1/4)

Kohtulahendiga lõpetamine ehk sundlõpetamine toimub juhatuse, nõukogu,
juhatuse liikme, osaniku / aktsionäri poolt esitatud avalduse alusel või kohtu
enda algatuseljärgnevatel juhtudel (ÄS § 203 lg 1, 366 lg 1):
(1) üldkoosolek / osanike koosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise
otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel
kohustuslik, vastu ei ole võetud negatiivse netovara seadusega
vastavusse viimise otsust või kui nende otsuste tegemiseks ei ole
üldkoosolekut / osanike koosolekut kokku kutsutud;
(2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja
uut juhatust ei ole valitud;
(3) muudel seaduses sätestatud juhtudel. AS-i puhul ka siis kui kahe
viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut.
126

 Äriühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (ÄS § 205, 368).
Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, kui põhikirjaga,
üldkoosoleku otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti.
 Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus
likvideerimise olemusega. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid,
mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate
esindusõigus piiramatu (ÄS § 209, 372).
 Likvideerimismenetluses peab äriühingu ärinimele lisama märkuse
«likvideerimisel».
 Kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210,
373).
127

 Likvideeritav äriühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses
sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene
teisiti (ÄS § 211 lg 1, 374 lg 1);
 Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb äriühingu seni kestnud
majandusaasta ning algab uus majandusaasta.
 Aruannete kohustus:
- majandusaasta aruande koostamine lõpetamise ajaks lõppeva ning
iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga;
- likvideerimise algbilansi ja selgitava aruande koostamine 3 kuu
jooksul alates lõpetamisotsuse vastuvõtmisest;
- likvideerimise lõppbilansi ja allesjäänud vara jaotusplaani
koostamine pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist.
128

Marge Rebane
marge.rebane@youroffice.ee
Mirjam-Mari Marastu
mirjam.marastu@youroffice.ee
Karin Eelma
karin.eelma@youroffice.ee
www.youroffice.ee
Aitäh!
129

Mida peaks raamatupidaja teadma juurast

Mida peaks raamatupidaja teadma juurast

Recommandé

Recommandé

Contenu connexe

En vedette

En vedette (9)

Similaire à Mida peaks raamatupidaja teadma juurast

Similaire à Mida peaks raamatupidaja teadma juurast (7)

Mida peaks raamatupidaja teadma juurast