Keskkonnaameti roll ja panus loodusturismi täna ja homme
Tarvo Roose
Conference "Tourism in Protected Areas"
Konverents "Turism looduskaitsealadel"
14.-16. septembril 2017
Soomaa national park, Estonia
2. Keskkonnaministeerium
Looduskaitsepoliitika väljatöötamine ja elluviimine
Keskkonnainspektsioon
Riikliku järelevalve teostamine ning riikliku sunni kohaldamine seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Keskkonnaagentuur
Riikliku keskkonnaseire programmi täitmise ja keskkonnaseire andmehõive korraldamine;
keskkonnaga seotud rakendusuuringute ja inventuuride korraldamine; looduskaitse tulemuslikkuse
hindamine.
Riigimetsa Majandamise Keskus
• LKO osakonna põhiülesandeks on RMK majandatavas metsas praktiliste looduskaitsetööde
kavandamine ning selle tegevuse koordineerimine.
• Külastuskorraldusosakonna ülesandeks on kaitse- ja puhkealadel mitmekülgsete
rekreatsioonivõimaluste loomine, nendel külastuse suunamine ning metsa- ja kaitseväärtuste
tutvustamine ja selle kaudu looduskeskkonna kaitsmine ning elanikkonna väärtushinnangute
kujundamine.
Loodusmuuseum
Koguda, säilitada ja uurida elusa ning eluta looduse mitmekesisust, selle arengut nii ajas kui ruumis ning
vahendada seda üldsusele teaduslikel ning hariduslikel eesmärkidel.
3. Keskkonnaamet
Riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise poliitika ja programmide ning tegevuskavade
elluviimine.
• valitseb Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määratud kaitstavaid loodusobjekte;
• korraldab kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjade ja kaitse alla võtmise otsuste koostamist;
• korraldab kaitsekorralduskavade, elupaiga tegevuskavade ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavade
koostamist ning rakendamist;
• koostab võõrliikidega seotud tegevuskavad ning korraldab nende rakendamist;
• annab hinnangu kaitstavate loodusobjektide kaitse tulemuslikkusele ja kaitsekorra otstarbekusele ning
koordineerib selleks vajalike rakenduslike uurimistööde ja inventuuride läbiviimist;
• rakendab kaitsemeetmeid kaitsealuste liikide ohustamise vältimiseks;
• korraldab avalikkuse kaasamise, keskkonnahariduse ja -teavitamise alast tegevust;
5. Mõned arvud
• 2016. aasta lõpu seisuga oli Eestis kokku 3864 kaitstavat
loodusobjekti, nendest:
• looduskaitsealasid 158 (muutus 6↑);
• maastikukaitsealasid 152 (muutus 1↓);
• rahvusparke 5 (muutust ei toimunud ↔);
• vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 80 (muutus 9↓);
• parke ja puistuid 534 (muutus 2↑);
• hoiualasid 335 (muutus 8↓);
• püsielupaiku 1426 (muutus 40↑);
• kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid
loodusobjekte 20 (muutust ei toimunud ↔);
• kaitstavaid looduse üksikobjekte 1153 (muutus 61↓).
6. Mõned arvud
• 2016. aasta seisuga on Eesti maismaast kaitse all 18,7% (võrreldes 2011.
aastaga tõus 0,6%), kogu akvatooriumist 27% ja kogupindalast 22%.
• ELis on Eesti kaitstava territooriumi pindala poolest 20. kohal ja Natura
2000 võrgustiku aladega kaetuse poolest 12. kohal.
• Eraomandis on 2015. aasta seisuga, nagu ka 2011. aastal, 25% kaitstavate
alade pindalast.
• Enamikus kaitstavate alade tüüpidest on suurim osakaal (üle 70%)
riigimaal, erandiks on hoiualad (riigimaad 52%) ja üksikobjektid (riigimaad
18%).
• Kõige suuremad alad on erinevatel kaitstavatel aladel hõlmatud
piiranguvööndisse, erand on looduskaitsealad, kus suurim pindalaline
osakaal kuulub hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Kõigi kaitstavate alade
kokkuvõttes on sihtkaitsevööndis 28% ja piiranguvööndis 23%.
7. Mõned arvud
• Loodusdirektiivi elupaigatüüpide ja liikide seisundihinnangute järgi on Eesti ELi
keskmisest tasemest paremas seisus – ELis on halvas ja ebapiisavas seisundis 77%
elupaigatüüpidest ja 60% liikidest, Eestis aga 48% elupaikadest ja 35% liikidest.
Halvas seisus on meil elupaigatüüpidest endiselt vanad loodusmetsad ning soo- ja
soostunud lehtmetsad.
• Läbi on viidud või alguse saanud hulk tegevusi nii poollooduslike koosluste ja
sooelupaikade kui ka jõeelupaikade taastamiseks. Algust on tehtud jääksoode
taastamisega.
• Tulemusi on andnud ohustatud liikide heaks tehtu – näiteks on Eesti ainus riik, kes
on suutnud loodusesse reintrodutseerida ülemaailmselt kriitiliselt ohustatud
euroopa naaritsa.
• Tõusmas on mitme kaitsealuse liigi arvukus, näiteks läheb viimastel aastatel hästi
merikotkal.
• Aastal 2015 võeti vastu üleeuroopaline invasiivsete võõrliikide määrus ja aastal
2016 jõustus sellega seotud probleemsete võõrliikide nimekiri, kuhu teiste seas
kuulub ka Eestis ohjatav Sosnovski karuputk.
8. KeA roll loodushariduses kaitsealadel
• Matkaradade ja teiste kaitsealadega seotud külastusrajatiste infotahvlite
sisu
• Ekspositsioonide haldamine Lahemaa RP keskuses Palmses, Matsalu RP
keskuses Penijõel, Karula RP keskuses Ähijärvel, Viidumäe LKA keskuses
Viidul, Endla LKA keskuses Toomal, Alam-Pedja LKA keskuses Kirnas,
Otepää LP keskuses, Iisaku looduskeskus
• Kaitsealadega seotud õppeprogrammide koostamine ja läbiviimine
• Junior Rangeri e. noore looduskaitsja koolitusprogramm
• Laiale avalikkusele suunatud looduskaitsekuu matkapäevad
• Infotrükised kaitsealade kohta.
https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/keskkonnaharidus/trukised
• Kaitsealad.ee kodulehe arendus
9. Suurimad väljakutsed
• (Metsa) majandamine
• Maamaksu teema
• Ehitustegevus
• Jahindus
• Külastuskorraldus
• (Kohtu)vaidlused
10. • Kaitsealade võrgustik
• Külastustaristu
• Informatsioon
• Õppepäevad ja-programmid
• Dialoog…
Mida pakub riik
11. Kuidas paremini
• Harimine (lapsed, laiem avalikkus, kohalikud elanikud)
• Selgemad juhised ja kokkulepped (liigitegevuskavad,
metsajuhis)
• Inimkeelne kaitsekordade tutvustamine (VTK, KKK)
• Planeeringud (rangelt kaitstavad metsad; linnujaht,
maakondade planeeringud)
• Kaitsekorralduskavad
• Koostöökogud
12. • Kaitsealade külastusel peaks olema hariv eesmärk, mitte (ainult)
rekreatsiooniline
• Loodusturismi arendamisel on eesmärk lähtuda säästva arengu,
loodushoiu, maaelu ja pärandkultuuri säilitamise põhimõttetest
• Arvestatakse kaitsealuste liikide ja koosluste taluvust: ei
planeerita külastusi õrna loodusega paikadesse tundlikel aegadel
- inimesed suunatakse selleks ettevalmistatud kohtadesse
• Arvestatakse nn sotsiaalse taluvusega, st külastuse planeerimisel
arvestatakse kohalike elanike privaatsusvajadusega ja välditakse
külastajate koondumist õuealade vahetusse lähedusse
Ootused
13. Mured ja rõõmud
• Häirimine
• Koormus
• Ajastus
• Piirangud
• Laiem mõju
• Vabatahtlikud piirangud
• Koostöö