Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.
Linnad ja kaubandus Sigrid Pirnipuu TSK
Linnade õiguskorraldus 1 <ul><li>Linnaõigus – saadi maaisandalt, tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbrits...
Linnade õiguskorraldus 2 <ul><li>Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära ko...
Linnade õiguskorraldus 3 <ul><li>Raad – linnavalitsus.  </li></ul><ul><li>Raehärra amet palgata ja eluaegne, nad olid kõig...
Linnade õiguskorraldus 4 <ul><li>Rae võimupiirid väga suured: linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtu...
Tallinna raekoda
Linnade rahvastik <ul><li>Liivimaa suurtes linnades – Riias, Tallinnas, Tartus – oli juhtiv positsioon sakslaste käes. </l...
Gildid ja vennaskonnad 1 <ul><li>Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. </li></ul><ul><li>Gildid, tsunftid – ametialased üh...
Gildid ja vennaskonnad 2 <ul><li>Suurgild – tähtsaim. Koondas linna kaugkaupmehi. Raehärra valiti üksnes selle gildi liikm...
Suurgildi vapp
Gildid ja vennaskonnad 3 <ul><li>Mustpeade Vennaskond – koondas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle.  </li></ul><ul><li>Li...
Gildid ja vennaskonnad 4 <ul><li>Käsitöögilde nim tavaliselt väikegildideks, nad olid n-ö katuseorganisatsioonid, mis koon...
Käsitöö 1 <ul><li>Transiitkaubandus – peamine elatusvahend Liivimaa linnades – hansakaubandus! </li></ul><ul><li>Käsitöö r...
Käsitöö 2 <ul><li>Skraa – tsunfti põhikiri.  </li></ul><ul><li>Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunf...
Kaubandus 1 <ul><li>Liivimaa linnadel kaubanduslikult äärmiselt soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. </li></ul><u...
Hansa liit
Kaubandus 2 <ul><li>Eesti linnadest olid hansalinnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. </li></ul><ul><li>Hansa Liidu ...
Kaubandus 3  <ul><li>Liivimaalt välja: teravili, lina, kanep, paekivi, puit. </li></ul><ul><li>Liivimaale toodi: soola,  <...
alevikud <ul><li>Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastr...
?
Küsimused 1 <ul><li>Milles erinesid linnakodanike õigused ja kohustused ülejäänud linnaelanike omadest? </li></ul><ul><li>...
Küsimused 2 <ul><li>Analüüsige tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pi...
Prochain SlideShare
Chargement dans…5
×

11 Linnad Ja Kaubandus

9 065 vues

Publié le

Eesti keskaeg - linnad ja kaubandus

Publié dans : Formation
  • Identifiez-vous pour voir les commentaires

11 Linnad Ja Kaubandus

  1. 1. Linnad ja kaubandus Sigrid Pirnipuu TSK
  2. 2. Linnade õiguskorraldus 1 <ul><li>Linnaõigus – saadi maaisandalt, tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. </li></ul><ul><li>Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. </li></ul><ul><li>“ Linnaõhk teeb vabaks” </li></ul>
  3. 3. Linnade õiguskorraldus 2 <ul><li>Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. </li></ul><ul><li>Kodanikul oli mitmeid kohustusi – nt vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksude maksmine. </li></ul><ul><li>Kodanikel oli ka eesõigusi – nt nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, ainuõigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, tollimaksu vabastus, linna metsade, heinamaade ja karjamaade vaba kasutusõigus. </li></ul>
  4. 4. Linnade õiguskorraldus 3 <ul><li>Raad – linnavalitsus. </li></ul><ul><li>Raehärra amet palgata ja eluaegne, nad olid kõige auväärsemad linnakodanikud. Nõuded raehärrale: pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kuuluma kaupmeeste hulka. </li></ul><ul><li>Raehärrad täitsid oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses: korraga oli ametis vaid pooled rae liikmed. </li></ul>
  5. 5. Linnade õiguskorraldus 4 <ul><li>Rae võimupiirid väga suured: linna sissetulekute ja heakorra kindlustamine, kõrgeim kohtuvõim. Tallinnas ja Tartus münditi koguni oma raha. </li></ul><ul><li>Väiksemates linnades pidi raad võimu jagama maaisandate määratud linnafoogtiga. </li></ul><ul><li>Raad sekkus kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele (nt Tallinnas pulmade suurus sõltuvusse pruudi kaasavara suurusest, kirjutati ette milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda) </li></ul>
  6. 6. Tallinna raekoda
  7. 7. Linnade rahvastik <ul><li>Liivimaa suurtes linnades – Riias, Tallinnas, Tartus – oli juhtiv positsioon sakslaste käes. </li></ul><ul><li>Linna ametlik asjaajamiskeel oli saksa keel. </li></ul><ul><li>Arvuliselt oli ülekaal kohalikul rahval. </li></ul><ul><li>Mida väiksem linn, seda rohkem eestlasi. </li></ul><ul><li>Sotsiaalselt kõrgemale pürginud eestlased saksastusid. </li></ul>
  8. 8. Gildid ja vennaskonnad 1 <ul><li>Keskaegne ühiskond oli korporatiivne. </li></ul><ul><li>Gildid, tsunftid – ametialased ühendused. Need kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust. Aidati korraldada liikmete matuseid, hoolitseti leskede ja orbude eest. </li></ul><ul><li>Iga linna ülem- või keskklassi täiskasvanud mees kuulus mõnda ametialasesse ühendusse. </li></ul><ul><li>Gildidel oli oma traditsioonid. Nt 4 suurt pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine, maikrahvipidu. </li></ul>
  9. 9. Gildid ja vennaskonnad 2 <ul><li>Suurgild – tähtsaim. Koondas linna kaugkaupmehi. Raehärra valiti üksnes selle gildi liikmete hulgast. </li></ul>
  10. 10. Suurgildi vapp
  11. 11. Gildid ja vennaskonnad 3 <ul><li>Mustpeade Vennaskond – koondas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. </li></ul><ul><li>Lisaks võeti mustpeade hulka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. </li></ul><ul><li>Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgili liige. </li></ul>
  12. 12. Gildid ja vennaskonnad 4 <ul><li>Käsitöögilde nim tavaliselt väikegildideks, nad olid n-ö katuseorganisatsioonid, mis koondasid eri käsitööharude tsunfte. </li></ul><ul><li>Tallinnas oli 2 käsitööliste gildi: </li></ul><ul><li>Püha Kanuti Gild </li></ul><ul><li>Püha Olavi Gild </li></ul>
  13. 13. Käsitöö 1 <ul><li>Transiitkaubandus – peamine elatusvahend Liivimaa linnades – hansakaubandus! </li></ul><ul><li>Käsitöö rahuldas eelkõige kohaliku elaniku nõudlust </li></ul><ul><li>Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse , mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. </li></ul><ul><li>Tsunftisundus! </li></ul>
  14. 14. Käsitöö 2 <ul><li>Skraa – tsunfti põhikiri. </li></ul><ul><li>Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks, reeglid vastaval erialal töötamisel ja konkureerimisel. (kvaliteedikontroll!) </li></ul><ul><li>Meistristaatusel ja tsunfti liikmeks astumisel oli suur tähtsus – see eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist. </li></ul>
  15. 15. Kaubandus 1 <ul><li>Liivimaa linnadel kaubanduslikult äärmiselt soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus. </li></ul><ul><li>Tallinnal – sidemed Rootsi, Soome, Novgorodiga. </li></ul><ul><li>Tartul – Pihkva ja Novgorod. </li></ul><ul><li>Hansa Liit – ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit, mis oli oma võimsuse tipul 14.saj. </li></ul>
  16. 16. Hansa liit
  17. 17. Kaubandus 2 <ul><li>Eesti linnadest olid hansalinnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. </li></ul><ul><li>Hansa Liidu üks tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis – teel sinna peatuti ikka Liivimaa sadamalinnades Tallinnas, Riias, Uus-Pärnus. </li></ul><ul><li>Läänest Venemaale - kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse. </li></ul><ul><li>Venemaalt läände – karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. </li></ul>
  18. 18. Kaubandus 3 <ul><li>Liivimaalt välja: teravili, lina, kanep, paekivi, puit. </li></ul><ul><li>Liivimaale toodi: soola, </li></ul><ul><li>Hoogustus ka sisekaubandus, eriti viljakaubandus </li></ul>
  19. 19. alevikud <ul><li>Linnuste, kirikute, laada- ja palverännakukohtade juurde tekkis keskaja jooksul 14 alevikku: Helme, Kastre e Kavastu, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga, Vastseliina ja Viru-Nigula. </li></ul><ul><li>Alevikud sarnanesid paljuski linnadega: sealsed elanikud jagunesid samuti kodanikeks ja mittekodanikeks, kodanikud olid koondunud gildi ja valisid endale bürgermeistri. </li></ul>
  20. 20. ?
  21. 21. Küsimused 1 <ul><li>Milles erinesid linnakodanike õigused ja kohustused ülejäänud linnaelanike omadest? </li></ul><ul><li>Kuivõrd vaba oli teie arvates keskaegne linnaelanik, silmas pidades kehtinud arvukaid piiranguid? Milleks olid ulatuslikud ettekirjutused vajalikud? </li></ul><ul><li>Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? </li></ul>
  22. 22. Küsimused 2 <ul><li>Analüüsige tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? </li></ul><ul><li>Miks oli hansakaubandus kasulik Liivimaa linnadele ja kaupmeestele, mõisnikele, talupoegadele? </li></ul><ul><li>Analüüsige keskaegse linna valitsemiskorraldust. Milliseid ülesandeid pidi täitma raad? </li></ul>

×