Ce diaporama a bien été signalé.
Nous utilisons votre profil LinkedIn et vos données d’activité pour vous proposer des publicités personnalisées et pertinentes. Vous pouvez changer vos préférences de publicités à tout moment.
Kultuurielu Sigrid Pirnipuu TSK 2007
Riik ja kultuur <ul><li>Kadus oht saksastuda või venestuda </li></ul><ul><li>Kultuurile hakati riiklikult tähelepanu pööra...
Eesti Kultuurkapital <ul><li>Peamine kultuuri finantseeriv asutus </li></ul><ul><li>Raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiis...
Riik ja kultuur 2 <ul><li>Valitsus finantseeris andekamaid teadlasi </li></ul><ul><li>Silmapaistvatele loovisikutele jagat...
Kultuurautonoomia 1 <ul><li>Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925.a. </li></ul><ul><li>Sead...
Kultuurautonoomia 2 <ul><li>Õigused:  </li></ul><ul><li>Kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused – esindusorgan kultu...
Kultuurautonoomia 3 <ul><li>Loomise või mitteloomise otsus vabatahtlik </li></ul><ul><li>Kultuuromavalitsuse loomist pidas...
Kultuurautonoomia 4 <ul><li>Kultuurautonoomia täitis oma eesmärki – rahvuslikud konfliktid Eesti vabariigis tundmatud </li...
Kultuuri professionaliseerumine <ul><li>Varasemast eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne ...
Kultuurikontaktid <ul><li>Eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest </li></ul><ul><li>Domineerima hak...
Kirjanduselu 1 <ul><li>1920ndatel valitses luule </li></ul><ul><li>Mõjutas kõige enam Siuru rühm </li></ul>
Siuru 1917 <ul><li>Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten   Alumises reas istuvad vasak...
Kirjanduselu 2 <ul><li>1920ndate keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan </li></ul><ul><li>Kõrgeima ta...
Anton Hansen Tammsaare
Kirjanduselu 3 <ul><li>1930. aastail muutusid populaarseks ajalooliste romaanide viljelejad </li></ul><ul><li>Samal ajal k...
Muusikaelu <ul><li>Uued sümfoonilised suurvormid: Eevald Aava ooper “Vikerlased”, Artur Kapi oratoorium “Hiiob” </li></ul>...
Teatrielu  <ul><li>Keskuseks Tallinn 3 kutselise teatriga </li></ul><ul><li>Lisaks Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas </li>...
Kunstielu 1 <ul><li>Edendajateks ja tutvustajateks Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone </li></...
Konrad Mägi
Võrumaa maastik
Veneetsia motiiv
Rannamaastik
Nikolai Triik
Juhan Liivi portree
Irmgard Menningi portree
Kunstielu 2 <ul><li>Tekkis noorem kunstnike põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra </li></ul><ul><li>G...
Adamson-Eric  Pariisi motiiv
Eduard Ole Reisijad
Eduard Viiralt
Jaan Koort
Hariduselu 1 <ul><li>Üleminek emakeelsele õppele </li></ul><ul><li>Uued õppekavad, õpikud, koolimajad </li></ul><ul><li>6-...
Hariduselu 2 <ul><li>1934. ja 1937 haridusreformid </li></ul><ul><li>Vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv </...
Hariduselu 3 <ul><li>1938.a. Eesti Teaduste Akadeemia </li></ul><ul><li>Ülemaailmselt tuntud teadlased: astronoom Oskar Öp...
Küsimused 1 <ul><li>Millised olid Eesti Kultuurkapitali tegevuse põhimõtted?  </li></ul><ul><li>Miks oli Kultuurkapitali l...
Küsimused 2 <ul><li>Andke hinnang Eesti riigi rahvusvähemuspoliitikale. </li></ul><ul><li>Mille põhjal võib väita, et omar...
Prochain SlideShare
Chargement dans…5
×

Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)

9 247 vues

Publié le

Publié dans : Formation, Voyages, Business
  • Soyez le premier à commenter

Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)

  1. 1. Kultuurielu Sigrid Pirnipuu TSK 2007
  2. 2. Riik ja kultuur <ul><li>Kadus oht saksastuda või venestuda </li></ul><ul><li>Kultuurile hakati riiklikult tähelepanu pöörama </li></ul><ul><li>Alguses rahastati kultuuri arengut riigieelarvest </li></ul><ul><li>1925.a. Eesti Kultuurkapital </li></ul>
  3. 3. Eesti Kultuurkapital <ul><li>Peamine kultuuri finantseeriv asutus </li></ul><ul><li>Raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest </li></ul><ul><li>6 sihtkapitali – kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur </li></ul><ul><li>Sihtkapitali esindajad otsustasid toetuste, stipendiumite ja preemiate jagamise üle </li></ul>
  4. 4. Riik ja kultuur 2 <ul><li>Valitsus finantseeris andekamaid teadlasi </li></ul><ul><li>Silmapaistvatele loovisikutele jagati preemiaid ja auhindu </li></ul><ul><li>1920.a. riik ei piiranud loomevabadust </li></ul><ul><li>1930ndate II p autoritaarse valitsemise tingimustes toimus mõnigane loomevabaduse piiramine </li></ul><ul><li>Ületamatut vastasseisu võimu ja vaimu vahel siiski ei tekkinud </li></ul>
  5. 5. Kultuurautonoomia 1 <ul><li>Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925.a. </li></ul><ul><li>Seaduse järgi rahvusvähemused: sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. </li></ul>
  6. 6. Kultuurautonoomia 2 <ul><li>Õigused: </li></ul><ul><li>Kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused – esindusorgan kultuurinõukogu, täidesaatev instants kultuurivalitsus. </li></ul><ul><li>Asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm) </li></ul>
  7. 7. Kultuurautonoomia 3 <ul><li>Loomise või mitteloomise otsus vabatahtlik </li></ul><ul><li>Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid </li></ul><ul><li>Kompaktselt elavad rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu </li></ul>
  8. 8. Kultuurautonoomia 4 <ul><li>Kultuurautonoomia täitis oma eesmärki – rahvuslikud konfliktid Eesti vabariigis tundmatud </li></ul><ul><li>Eesti kahe maailmasõja vahel ainus Euroopa riik, kus rahvusvähemustele olid kindlustatud sedavõrd suured õigused </li></ul>
  9. 9. Kultuuri professionaliseerumine <ul><li>Varasemast eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur </li></ul><ul><li>Suurenes elukutseliste loovinimeste arv </li></ul><ul><li>Soodustas eesti keele kaasajastamine ja selle kasutusvaldkonna laiendamine, </li></ul><ul><li>Haritlaste kutseliidud (Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit) </li></ul>
  10. 10. Kultuurikontaktid <ul><li>Eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest </li></ul><ul><li>Domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon </li></ul><ul><li>Süvenesid soome-ugri hõimusuhted </li></ul><ul><li>Kultuurikontakte edendasid nt Prantsuse Instituut, Eesti-Rootsi Ühing, Eesti-Ungari Selts </li></ul>
  11. 11. Kirjanduselu 1 <ul><li>1920ndatel valitses luule </li></ul><ul><li>Mõjutas kõige enam Siuru rühm </li></ul>
  12. 12. Siuru 1917 <ul><li>Ülemises reas seisavad vasakult: kunstnikud 1) Peet Aren, 2) Otto Krusten  Alumises reas istuvad vasakult: 1) Friedebert Tuglas, 2) Arthur Adson, 3) Marie Under, 4) August Gailit, 5) Johannes Semper ja 6) Henrik Visnapuu  ) </li></ul>
  13. 13. Kirjanduselu 2 <ul><li>1920ndate keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan </li></ul><ul><li>Kõrgeima taseme saavutas Anton Hansen Tammsaare </li></ul>
  14. 14. Anton Hansen Tammsaare
  15. 15. Kirjanduselu 3 <ul><li>1930. aastail muutusid populaarseks ajalooliste romaanide viljelejad </li></ul><ul><li>Samal ajal kerkis esile Arbujate nime all tuntud noorem luuletajate põlvkond (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) </li></ul>
  16. 16. Muusikaelu <ul><li>Uued sümfoonilised suurvormid: Eevald Aava ooper “Vikerlased”, Artur Kapi oratoorium “Hiiob” </li></ul><ul><li>Kammermuusika, koori- ja soololaulud </li></ul><ul><li>Mitmed heal tasemel orkestrid ja andekad interpreedid </li></ul>
  17. 17. Teatrielu <ul><li>Keskuseks Tallinn 3 kutselise teatriga </li></ul><ul><li>Lisaks Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas </li></ul><ul><li>Poolkutselised: Kuressaares, Valgas, Võrus </li></ul><ul><li>Silmapaistvaim roll Estonial – muutus rahvusteatriks </li></ul>
  18. 18. Kunstielu 1 <ul><li>Edendajateks ja tutvustajateks Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone </li></ul><ul><li>Jätkasid vanad tuntud tegijad: </li></ul><ul><li>Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud </li></ul>
  19. 19. Konrad Mägi
  20. 20. Võrumaa maastik
  21. 21. Veneetsia motiiv
  22. 22. Rannamaastik
  23. 23. Nikolai Triik
  24. 24. Juhan Liivi portree
  25. 25. Irmgard Menningi portree
  26. 26. Kunstielu 2 <ul><li>Tekkis noorem kunstnike põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra </li></ul><ul><li>Graafik Eduard Viiralt </li></ul><ul><li>Skulptorid Jaan Koort, Anton Starkopf </li></ul>
  27. 27. Adamson-Eric Pariisi motiiv
  28. 28. Eduard Ole Reisijad
  29. 29. Eduard Viiralt
  30. 30. Jaan Koort
  31. 31. Hariduselu 1 <ul><li>Üleminek emakeelsele õppele </li></ul><ul><li>Uued õppekavad, õpikud, koolimajad </li></ul><ul><li>6-klassiline koolikohustus </li></ul><ul><li>Edasi võimalik minna 5-klassilisse gümnaasiumisse </li></ul><ul><li>1930ndatel probleem-liiga palju gümnaasiumilõpetajaid, kellel pole erialaoskusi, et hakkama saada tööjõuturul </li></ul>
  32. 32. Hariduselu 2 <ul><li>1934. ja 1937 haridusreformid </li></ul><ul><li>Vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv </li></ul><ul><li>Kutsehariduse populaarsus tõusis </li></ul><ul><li>Suur tung ka kõrgkoolidesse – Tartusse, Tallinnasse </li></ul><ul><li>Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks </li></ul>
  33. 33. Hariduselu 3 <ul><li>1938.a. Eesti Teaduste Akadeemia </li></ul><ul><li>Ülemaailmselt tuntud teadlased: astronoom Oskar Öpik, arstiteadlane Ludvig Puusepp, keemik Paul Kogerman </li></ul><ul><li>1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia </li></ul><ul><li>Hoogsalt arenesid rahvusteadused </li></ul>
  34. 34. Küsimused 1 <ul><li>Millised olid Eesti Kultuurkapitali tegevuse põhimõtted? </li></ul><ul><li>Miks oli Kultuurkapitali loomine rahvuskultuuri seisukohalt oluline? </li></ul><ul><li>Kuivõrd mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarsusele kultuurielu? </li></ul><ul><li>Keda peeti Eesti Vabariigis rahvusvähemuseks? </li></ul>
  35. 35. Küsimused 2 <ul><li>Andke hinnang Eesti riigi rahvusvähemuspoliitikale. </li></ul><ul><li>Mille põhjal võib väita, et omariikluse perioodil oli talupojakuluurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Esitage näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta. </li></ul>

×