1. REL 2011: elanikkonna
haridustase ja õppimises
osalemine
Koit Meres
Statistikaameti juhtivstatistik
27.03.2013

2. Enne hariduse juurde
minekut…
85+  Statistika andmebaasi tabelid
Mehed 80 Naised
on 10-aastase ja vanema
75
70 elanikkonna kohta, esitluse
65 slaidid peamiselt 20-aastase ja
60
55 vanema elanikkonna kohta.
50  10–19-aastaste vanuserühm on
45
40 40% väiksem kui 2000. aastal.
35
30  2000 – 211 237;
25 2011 – 126 273
20
15  Vahe 84 964.
10  10–19-aastased — see on
5
0 vanuserühm, kes üldjuhul käib
60 000 40 000 20 000 0 0 20 000 40 000 60 000 koolis — hilisemas õppijate
käsitluses tuleb nende puhul
2000 2011 rääkida osatähtsusest ja mitte
absoluutarvudest.
27.03.2013

3. Mõisted ja metoodika
 Omandatud hariduse kohta  Keskharidus – on omandatud
esitati 2000. ja 2011. aasta vähemalt keskharidus sõltumata
loendusel küsimusi. selle omandamise kohast
(üldhariduskool või erinevad
 Õppimise kohta küsiti 2000. kutsekoolid) ja sõltumata omandatud
aastal ja 2011. aasta loendusel kutseharidusest.
võeti andmed Eesti Hariduse  Põhiharidus (siin ja enamikus
Infosüsteemist (EHIS). tabelitest on põhi- ja madalam
 Kõrgharidus – haridus) –
rakenduskõrgharidus või alghariduseta, algharidusega, põhih
keskeriharidus pärast aridus sõltumata selle omandamise
keskharidust, bakalaureus, enne kohast (üldhariduskool või erinevad
1992. aastat kehtinud õppekava järgi kutsekoolid) ja sõltumata omandatud
omandatud kõrgharidus, magister kutseharidusest .
või sellega võrdsustatud
kõrgharidus, doktor (ja varasem
teaduste kandidaat).
27.03.2013

4. 20-aastase ja vanema
elanikkonna haridustase
kahel loendusel (%)
50.00%  Kõrgharidusega inimeste arv
45.00% suurenes 76 448 inimese võrra
40.00% (kaheksa protsendipunkti).
35.00%  Keskharidusega inimeste arv
30.00%
vähenes 1559 võrra ehk jäi
praktiliselt samaks.
25.00%
2000 osakaal  Põhiharidusega inimeste arv
20.00%
2011 osakaal vähenes 73 311 inimese võrra
15.00%
(seitse protsendipunkti).
10.00%
 Teadmata on 1,5%
5.00% haridus.
0.00%
27.03.2013

5. Haridustaseme tõusu
demograafilised põhjused (1)
50-aastase ja vanema rahvastiku
haridustase, 2000 (%)
70.00%  Vanem põlvkond, kes
60.00%
on ajaloolistel põhjustel
väiksema
50.00%
haridusega, sureb
40.00%
põhiharidus või paratamatult
vähem
30.00% keskharidus  2000. aastal 60-
kõrgem haridus aastased olid järgmise
20.00%
loenduse ajal 71 või 72
10.00% aastat vanad…
0.00%
50 - 59 a 60 - 69 a 70 - 79 a
REL 2000
27.03.2013

6. Haridustaseme tõusu demograafilised
põhjused (2)
25–44-aastaste suremus REL 2000
haridustaseme järgi, 2000–2011
12%  Keskeas suremusel on suured
soolised ja hariduslikud erinevused.
10%  2000. aasta põhiharidusega
meestest suri 12 aasta jooksul 10%
8%  Keskharidusega meestest 5%
 Kõrgharidusega meestest 1%
6% Mehed  Põhiharidusega naistest 4%
Naised  Keskharidusega naistest 2%
4%  Kõrgharidusega naistest 0,4%
2%
0%
Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus
27.03.2013

7. 20-aastase ja vanema
elanikkonna sooline hariduslõhe
kahe loenduse võrdluses
60%
 Mehed
 Põhiharidusega meeste
osatähtsus vähenes kuus
50% protsendipunkti
 Kõrgharidusega meeste
40% osatähtsus tõusis neli
protsendipunkti
 Naised
30%
Põhiharidus  Põhiharidusega naiste
Keskharidus osatähtsus vähenes kaheksa
20% Kõrgem haridus protsendipunkti
 Kõrgharidusega naiste
10%
osatähtsus tõusis kümme
protsendipunkti
 Sooline hariduslõhe suurenes
0%
 Põhihariduse osas kaks
mehed naised mehed naised
protsendipunkti
2000 2011  Kõrghariduse osas kuus
protsendipunkti
27.03.2013

8. 20-aastase ja vanema
elanikkonna sooline
hariduslõhe
Arv Osatähtsus, %
2000 2011 2000 2011
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
Põhiharidus 133 558 153 829 107379 106 697 30 27 24 19
ja vähem
Keskharidus 213 164 243 675 222 102 233 178 48 43 49 42
Kõrgharidus 100 684 165 157 124 586 217 703 23 29 27 39
27.03.2013

9. Õppijate osatähtsus
kahe loenduse võrdluses (%)
100%  7–14-aastastest õppis mõlema
loenduse ajal 99%.
90%
 2011. aastaks suurenes õppijate
80% osatähtsus kõigis vanemates
70%
vanuserühmades:
 15–19-aastased: neli
60%
Õppijate osakaal
protsendipunkti (85%-lt
50% vanuserühmades 89%-le)
2000
40% Õppijate osakaal  20–24-aastased: 12
vanuserühmades
2011
protsendipunkti (33%-lt
30%
45%-le)
20%  25–30-aastased: seitse
10%
protsendipunkti (10%-lt
17%-le)
0%
15 - 19 20 - 24 25 - 30 üle 30
 Üle 30-aastased: üks
aastat aastat aastat aasta protsendipunkt (1%-lt 2%-le)
27.03.2013

10. Õppijate sooline võrdlus
 Õppijate osatähtsus võrreldes
2000. aastaga suurenes.
2000 2011
 Kõigis vanuserühmades on
Vanuse naiste osatähtsus õppijate seas
rühm mehed naised mehed naised suurem kui meestel.
 Õppivate meeste osatähtsus
15-19 82% 89% 88% 90% 2011. aastal on võrreldav
õppivate naiste osatähtsusega
20-24 28% 38% 39% 51% 2000. aastal.
 Suurim juurdekasv
25-29 9% 13% 14% 20%  Meestel ja naistel vanuses 20–
24 (tavapärane kõrghariduse
saamise iga).
 Naistel vanuses 25–29
(pikaleveninud kõrgharidus).
30+ 1% 1% 2% 3%  Meestel vanuses15–19 (kesk-
või kutsehariduse omandamise
aeg).
27.03.2013

11. Linna- ja vallaelanike
haridustase kahe loenduse võrdluses
50%  Linna- ja maaelanike vaheline piir on alati
tinglik. Siin on aluseks võetud KOV üksuse
45%
nimetus.
40%  REL 2000 – haritumad inimesed olid linnades
35% ja vähemharitud maal.
30%
 Kümnendi jooksul on toimunud:
 Linnastumine ja valglinnastumine
25%
põhi  Kaugtöö võimaluse lisandumine
kesk
20%
 Kahe loenduse võrdluses on vähenenud
kõrg
15% hariduslik lõhe linna ja maa vahel.
10%
 Põhihariduse osas: varasem lõhe
20%, nüüd 12%
5%
 Keskharidus: varasem lõhe 6%, nüüd
0% 0%
Linnad vallad Linnad vallad  Kõrgharidus: varasem lõhe
2000 2011
15%, nüüd 12%
27.03.2013

12. Linna- ja vallaelanike
haridustaseme võrdlus
Arv Osatähtsus, %
2000 2011 2000 2011
linn vald linn vald linn vald linn vald
Haridus-
tase
Põhiharidus 152 157 135 230 108 290 105 786 22 42 17 29
ja vähem
Keskharidus 324 444 132 395 293 714 161 566 47 41 45 45
Kõrgharidus 213 944 51 897 248 532 93 757 31 16 38 26
27.03.2013

13. Maakondade võrdlus
50.00%  Kolm kõrgeima haridusega
45.00% maakonda olid 2011. aastal
40.00% samad, mis 2000. aastal –
35.00% Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa
30.00% (ka samas järjestuses).
25.00%  Ülejäänud maakonnad ei eristunud
põhiharidus omavahel selgelt ja kolme esimese
20.00%
keskharidus erinevus ülejäänutest on suurenenud
15.00% kõrgharidus võrreldes eelmise loendusega.
10.00%  Loomulik küsimus, kuidas seostub
Ida-Virumaa kõrge haridustase üldise
5.00%
teadmisega sealsest raskest
0.00% olukorrast.
2000 2011 2000 2011 2000 2011
a a a a a a
Harjumaa Tartumaa Ida_Virumaa
27.03.2013

14. Maakondade 20-aastase ja
vanema elanikkonna
haridustase, %
Harjumaa Tartumaa Ida-Virumaa
2000 2011 2000 2011 2000 2011
põhiharidus 19 14 26 20 29 20
keskharidus 46 44 46 45 47 46
kõrgharidus 35 42 27 35 24 33
27.03.2013

15. Ida-Virumaa 20-aastase ja vanema
elanikkonna haridustase, 2011 (%)
70.00%  Kuidas seostub Ida-Virumaa kõrge
koht hariduse üldises tabelis
60.00% arusaamaga sealsest raskest
olukorrast?
50.00%
 Graafikult on näha, et nooremas
40.00%
vanuserühmas on kõrgharitute
osatähtsus kordades väiksem kui
30.00%
põhiharidus vanemates vanuserühmades.
keskharidus
 20–29-aastaste hulgas 17%,
kõrgharidus
20.00% samal ajal kui kõigi
vanuserühmade keskmine on
10.00% 33% (vanuserühmas 65 ja
vanemad 25%)
0.00%  Jätkusuutlikkus?
20-29 30-49 50-64 65 ja  Kas olukord, kus maakonna
vanemad
kõrgharitud elanikkond vananeb
Ida-Virumaa ja noori ei ole, on iseloomulik
ainult Ida-Virumaale?
27.03.2013

16. Kõrgharidusega inimeste
osatähtsus maakonniti,
2011 (%)
JÕGEVA
JÄRVA  Pärast esimest kolme
PÕLVA (Harjumaa, Tartumaa ja Ida-
SAARE Virumaa) ei ole märgata selget
VÕRU erinevust kõrgharidusega
HIIU
inimeste osatähtsuses.
RAPLA
VALGA
VILJANDI
LÄÄNE
LÄÄNE-VIRU
PÄRNU
IDA-VIRU
TARTU
HARJU
0% 10% 20% 30% 40% 50%
27.03.2013

17. Kõrghariduse maakondlikud
erisused
Kuni 30- 64-aastased ja  Kui suure osa maakonna
aastased vanemad kõrgharidusega inimestest
JÕGEVA 7,4% 20,3% moodustavad noored (kuni 30-
JÄRVA 8,3% 20,2% aastased) ja pensioniealised
PÕLVA 8,7% 18,8%
(64-aastased ja vanemad)?
SAARE 8,7% 16,9%
VÕRU 10,7% 19,3%
 100% = kõik maakonna
HIIU 8,0% 18,9% kõrgharidusega elanikud
RAPLA 9,2% 17,0%  Kolmes maakonnas ületab
VALGA 7,1% 22,6% noorte hulk kümnendiku.
VILJANDI 8,8% 22,3%  Viies maakonnas ületab
LÄÄNE 7,9% 20,1% pensioniealiste hulk viiendiku.
LÄÄNE-VIRU 9,4% 17,5%
PÄRNU 8,7% 19,5%
IDA-VIRU 7,2% 17,8%
TARTU 18,6% 16,4%
HARJU 14,4% 16,3%
27.03.2013

18. Kõrghariduse taasteindeks
maakonniti (%)
VALGA
 Pensionieas inimeste arv
JÕGEVA jagatud alla 30-aastastega
LÄÄNE  Esimesed kuus on üle 50%
VILJANDI  iga kahe pensioniealise kohta on üks
kõrgharidusega noor
IDA-VIRU
JÄRVA  Tartu- ja Harjumaa kõrge koht
HIIU on loomulik
PÄRNU  Eesti suurimad tõmbekeskused
PÕLVA  Juba kõrgharidusega noored
SAARE jätkavad õppimist (magistrantuur
LÄÄNE-VIRU ja doktorantuur)
RAPLA  Meeldivalt üllatasid Võru, Rapla,
VÕRU
Lääne-Viru ja Saare – vähemalt
HARJU
kõrgharitud noorte osatähtsuse
TARTU
osas ei saa ääremaastumisest
0.0% 20.0% 40.0% 60.0% 80.0%100.0%120.0%
rääkida.
 Ida-Virumaa
27.03.2013

19. Küsimusi ennetavalt
 2011. aasta loendusel loendati 20-aastase ja
vanema elanikkonna hulgas
 334 880 kõrgharidusega inimest, neist
 140 285 rakenduskõrgharidusega
 52 572 bakalaureusekraadiga
 101 416 enne 1992. aastat kehtinud programmi
järgi omandatud kõrgharidusega
 40 607 magistrikraadiga
 7409 doktorikraadiga
 3450 alghariduseta isikut, neist
 1460 kirjaoskamatut
27.03.2013

20. 27.03.2013