1. Foto internetist
Nr 1/12 Jaanuar 2015
TEATED TEATED
IVOL ja Ida-Viru Maavalitsus kuulu-
tavad välja konkursi Aasta Tegija 2014
Aasta Tegija 2014 võib olla üksikisik
või ka rühm tegijaid, kelle 2014. aasta
jooksul tehtud tegu on jätnud positiivse
jälje Ida-Virumaa käekäigule.
Tegevusvaldkonnad pole piiratud
- kandidaate võib esitada kultuuri-,
sotsiaal-, majandus- või mis iganes
valdkonnast. Tähtis on vaid see, et tegija
tehtud teod on tunnustuse väärilised.
Kõigil inimestel, asutustel ja kollek-
tiividel on võimalus esitada kandi-
daate Aasta Tegija 2014 tiitli saa-
miseks kuni 1. veebruarini 2015.
Kindlasti tuleb juurde lisada lühike
põhjendus, miks just esitatud kandidaat
on sobilik ning esitaja kontaktandmed.
Ettepanekud palume saata e-postiga
ivol@ivol.ee või aadressile Keskväljaku
1, Jõhvi 41594,
Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit
märksõnaga „Aasta Tegija 2014“.
Helgi Sumla, lastekaitsespetsialist
Esineb palju õpilaste tasuta sõidu-
õigust võimaldavate kiipkaartide
kaotamisijarikkumisi.Seosessellega,
juhime kõigi kiipkaardi kasutajate ja
lapsevanemate tähelepanu alljärg-
nevale:
*kiipkaart on dokument, mille alusel
saab kiipkaardile kantud õpilane tasuta
kooli/koolist koju sõita OÜ Lüganuse
HVM liinibussidel.
*kiipkaart on nimeline.
*kiipkaart kehtib koos õpilaspiletiga.
*kiipkaart kehtib sõiduks kooli ja
tagasi ainult koolipäevadel (koolivahe-
aegadel kiipkaart ei kehti).
*kiipkaart ja õpilaspilet esitatakse
bussi sisenemisel bussijuhile.
*kiipkaart on küll õpilasele tasuta
sõiduks, kuid sõidu eest tasub õpilase
asemel Lüganuse vald.
*esimene kiipkaart antakse õpilasele
tasuta ja seda saab taotleda vallavalit-
susest. Kaart väljastatakse taotlejale
allkirja vastu.
*kiipkaardi kaotamise, rikkumise
vms korral, tuleb uue kaardi taotlemisel
tasuda lapsevanemal 6,47 eurot (trahv
3,50 eurot ning uue kiipkaardi soetami-
ne 2,97 eurot).
Turvalist kooliteed!
www.looduskalender.ee
Uusi Aafrika seakatku taudikahtluse-
ga loomade leide lisandub pidevalt ja
sellega seoses paigaldati taudistunud
piirkondadesse lekkekindlad kontei-
nerid korjuste kogumiseks.
Neli konteinerit paigaldati Valga-
maale,Viljandimaale,VõrumaaleVarstu
valda ja üks konteiner Lüganuse valda.
Lukustatud konteinereid kasutavad vaid
kohalikudjahimehed.Konteinerimahu-
tavuseks on 600 liitrit ja neid tühjendab
AS Vireen, vastavalt vajadusele, et välti-
da võimalikku taudi kandumist mujale.
Inimestele ja teistele loomadele siga-
de katk ohtu ei kujuta.
https://valitsus.ee
Eesti Vabariigi valitsus otsustas
8.01.2015 istungil anda nõusolek
Keskkonnaministeeriumile riigivara
otsustuskorras tasuta võõrandamiseks
Lüganuse vallale (Maidla-Kiviõli kerg-
liiklustee).
Lüganuse Vallavalitsus korraldab
avaliku kirjaliku enampakkumise
Lüganuse vallale kuuluva kinnistu
aadressil Lüganuse tee 23 Lüganuse
alevik (43701:004:0334) suurusega
1288 m², ärimaa 100 %, millel asub
puhkemaja (Lüganuse Külalistema-
ja) reaalosa ehitusaluse pinnaga 178
m² ja kaks kuuri, võõrandamiseks
alghinnaga 18 000 eurot. Pakkumus-
te esitamise tähtaeg on 03. veebruar
2015. a kell 12.00.
Pakkumused esitada Lüganuse
vallavalitsuse aadressile Kiviõli tee 8,
Lüganuse vald, 43301 Ida-Virumaa
märksõnaga „Enampakkumine Lüga-
nuse tee 23 kinnistu.“
Täiendav info Lüganuse valla kodu-
lehel www.lyganuse.ee või majanduss-
petsialist Toomas Martin, tel 332 5871.
Aasta Tegija
2014
Kiipkaart nõuab
erilist
tähelepanu!
Teavet Aafrika
seakatkust
Valitsus andis
vallale tasuta
maad
Enampakkumise
teade
Samuel Golomb
MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus
ilmutas 2014. aasta lõpus Lüganuse
kihelkonna rahvajuttude raamatu
„Krahvid, kuradid ja kodukäijad“.
Põnevas lugemikus on Ülle Meistri
värvirikkad illustratsioonid, mis on
omakorda väärtuseks ajalooliste teks-
tide ja katkendite kõrval.
Larissa Kaljurand
1862. aastal ilmus rahvuseepose
„Kalevipoeg” algvariant. 161 aasta
jooksul on teost interpreteeritud eri
viisil ja eri kujundustes.
Ideelisel viisil kordab ajalugu end
taas, lähtudes naabrite, soomlaste,
eeskujust. 1998. aastal andis soome
kunstnik Kristian Huitula välja piltee-
pose „Kalevala” soome rahvuseepose
„Kalevala” ainetel. Teos osutus äärmi-
selt menukaks.
MTÜ Kultuuripärandi Hoidja
koostas eestlaste rahvuseepose „Kale-
Koos uue raamatuga on ilmutatud
põnev 2015. aasta kalender, mida võib
pidadauueraamatujätkuks.Kalendris
onraamatulugudekatkendidjasamu-
ti Ülle Meistri joonistused. Kalendrile
lisab originaalsust lisafunktsioon
– iga kalendrikuu all oleva osa võib
ülemise osa küljest ära rebida ja ka-
sutada postkaardina. Rahvajuttude ja
kalendrikoostajadkutsuvadLüganuse
vipoeg” kaasaegses visuaalses vormis
pilteeposena, mis on nii sisuliselt kui
ka kujunduslikult vastuvõetav kõi-
kidele vanusegruppidele. Pilteepose
kunstnik on Toom Tragel.
Rahvuseepos Kalevipoeg pil-
teepos on jagatud neljaks raama-
tuks. Igas raamatus on viis lugu.
Raamatu väljaandmiseks oli kuulu-
tatud korjanduskampaania, mitmed
inimesed said annetada suvise Laulu-
ja Tantsupeo ajal.
Raamatute toetajate seas on ini-
mesi ka Lüganuse ja Kiviõli piirkon-
nast - Andres Tarum (Lüganuse),
kihelkonna inimesi jätkama juttude
kogumist ja uurimist, sest rahvajutud
ei ole ainult minevikuteema, vaid neid
võib ikka edasi rääkida ja ka kirja pan-
na. Uued jutuleiud võibki postkaardil
ära saata.
Uue illustreeritud kalendri hind on
5 eurot, raamatu „Krahvid, kuradid
ja kodukäijad“ hinnaks on 10 eurot.
Toivo Toikka (Lüganuse), Kersti
Korm (Kiviõli), Svetlana Lurich
(Kiviõli), ka kohaliku infolehe toi-
metaja Samuel Golomb. Toetajate
nimed on avaldatud pilteeposes 4. ja
5. leheküljel.
Pilteeposes on illustratsioonides
kasutatud mitmeid meie kandi aja-
loolisi leide. Näiteks, Rõugutaja kae-
lavõru aluseks oli pronksist Liimala
peitleiust massiivsete otstega kaelavõ-
rud. Ornamentaalse kujundi - vinjeti
aluseks on Püssist juhuleiuna leitud
rõngaspea ja ripatsitega pronksnõela
katkend.
Kohalikud krahvid ja
kuradid on koondatud
raamatusse ja kalendrisse
Pilteeposes “Kalevipoeg”
on ka Lüganuse vaimu
Need uued raamatud võiksid igas Lüganuse valla kodus olla!
Eestit ja maailma puudutavate soovide kõrval on
meil oma isiklikud unistused, mille täitumist loodame.
Olgu 2015 nii suurte kui ka väikeste soovide täitumise
aeg meile kõigile.
Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president
2. Naiskodukaitse liikmed oskavad ka käsitööiluga oma kodu kaitsta!
LÜGANUSE VALLA LEHTlk 2 Jaanuar 2015
VALLAVOLIKOGU
PROJEKT
Foto erakogust
Terje Rattur
Lüganuse rahvast on aleviku südames
asuv varemetes, eeldatavasti 1841.
aastal ehitatud ringhoone (loe: endise
Püssi mõisa karjakastelli) käekäik
pikki aastaid muret tundma pannud.
Kogukond on seda maja oma sü-
dames kandnud ning aeg- ajalt seal ka
toimetanud: talguid korraldanud, ak-
naid-uksi kunstipäraselt katnud, Purfest
on sinna näitemänguga paariks päevaks
aastas taas publiku ja melu toonud. Kõi-
gil on olnud lootus, et ehk tuleb ükskord
selline moment, kus saab ringhoone
uuele elule aidatud.
Tänu lähipiirkonna suurtele arendus-
tele Kiviõli Seikluskeskuse ja Aidu Vees-
pordikeskuse näol, on juba täna meie
piirkonda külastamas enneolematu hulk
inimesi. Nimetatud keskused arenevad
veeledasi, laiendadesomavõimalusiaas-
taringseteks. Keskuste külastajaid tuleb
kümnetestuhandetesjuurde.Igaaastaga,
nii nagu arenevad nimetatud keskused,
suureneb järjest nõudlus teenuste järgi.
Klient on tulnud meie hoovi peale ja on
valmis tarbima. Seega, on vaja neile luua
vastav keskkond.
Lüganuse Küla Seltsi ja Purtse Jõe
Arenduskeskuse liikmed on Tertur OÜ
eestvedamisel teinud juba pikemat aega
ettevalmistavat tööd:
- Tertur OÜ korraldas 2014. aasta
märtsis piirkonna arenguseminari, mille
tagasisidest saadi aimu, et vajadus erine-
vate teenuste osas on ka kohalikul kogu-
konnal endal. Need vajadused kattuvad
Teate edastas Marja-Liisa Veiser
30. detsembril 2014 toimus Lüganuse
vallamajas Lüganuse Vallavolikogu
erakorraline istung. Istungit juhatas
volikogu esimees Marja-Liisa Veiser.
Päevakorras oli üks päevakorra-
punkt: II lugemisel võeti vastu otsus nr
109 „Lüganuse valla ja SA Aidu Veespor-
dikeskusvahelsõlmitavakoostöölepingu
heakskiitmine”.
Nimetatud otsusega kiideti heaks
Lüganuse Vallavalitsuse ja SA Aidu
Veespordikesuse vaheline koostööle-
ping Aidu veespordi-ja vabaajakeskuse
väljaarendamiseks. Lepingu eesmärgiks
on tagada pooltevaheline tõrgeteta ja
efektiivne koostöö keskuse arendamisel.
*Lüganuse Vallavalitsus teostab
alljärgnevad tegevused:
1) rajab keskuse varustamiseks vaja-
liku tehnilise taristu;
2) rajab koostöös Eesti Energia Kae-
vandusedAS-gakeskusejuurdepääsutee;
3) teostab muud tegevused, mis on
vajalikudkeskusearendamiseksningkuu-
luvad seadusejärgivallaülesannetehulka;
4) koostab Aidu tuulikupargi kin-
nistute hoonestusõiguse võõrandamise
tingimused selliselt, et tuulepargi aren-
dajal on kohustus välja arendada keskuse
elektriga varustamiseks elektri liitumise
0,4 kV nimivõimsusega 2000kW ala-
jaama koos vajaliku kaabelliinidega,
vastavalt kehtivale detailplaneeringule
ja kehtivatele standarditele. Liitumis-
punkt ehitatakse välja ja pingestatakse
hiljemalt üks aasta peale Lüganuse valla
ja tuulepargi arendaja vahelise lepingu
sõlmimist ning antakse üle arendajale.
5) koostab Aidu tuulepargi kinnistute
hoonestusõigusevõõrandamisetingimu-
sed selliselt, et tuulepargi arendajal on
kohustusmüüaAiduVeespordikeskusele
elektrienergiat 1MW võimsuse ulatuses
Nord Pool Spot hinnaga, millele ei lisan-
du ülekandetasud.
6) investeerib vähemalt 70% Aidu
suures osas nendega, mis on planeeritud
Loomekastelli. Seega, ka kogukond saab
kõrvuti piirkonna külalistega kasutada
neid teenuseid. Elukeskkond paraneb.
- On osaletud maakondlikul loo-
metegevuste ümarlaual, hangitud infot
erinevate EL rahastamismeetmete kohta.
- On külastatud koos vallavalitsuse liik-
metega ja koostöös Virumaa Koostöökoga
sarnaseidloomekeskuseidRäpinas,Peipsi-
veerel, Uhtis, Setomaal, Tartus ja Moostes.
- Toimus kohtumine Kultuuriminis-
teeriumis, kus tutvustasime vastavale
ametnikule enda ideed - saime kuldaväärt
soovitusijaheatagasisidejubakavandatule.
- Vallavalitsusse on esitatud eelnõu
sihtasutuse loomiseks, mis hakkaks pla-
neeritavat keskust arendama.
Head inimesed, saage tuttavaks Loo-
mekastelli ideega!
Koos on arendatud ärimudel, kus ühe
katuse alla võiks koguneda järgmised
üksused: loomekeskus meistrite tööko-
dadega, pärimuskamber, rahvaülikool,
kogukonnaköök, kohaliku toidu kauplus
ja käsitöökohvik
SA-se eesmärgiks on ettevõtluse ja
turismiarendamineningkogukonnakaa-
samine läbi loomemajanduse valdkonna,
kogudes, säilitades ja taastootes kohalik-
ku pärimust ning traditsioone. Läbi selle
antakse väärtust kohalikule elukeskkon-
nale ja luuakse tulevaste loomeettevõtjate
ning väiketootjate jaoks müügikanal, mis
hõlbustab loometegevusest tekkivate too-
dete turustamist turistidele ja piirkonna
külastajatele.
Hoidke meile pöialt!
tuulepargi maade võõrandamisest saada-
vast tulust Aidu karjääriala taastamisse.
7) toetab SA Aidu Veespordikeskus
keskuse välja arendamiseks vajalike
tegevuste ellu viimisel ja vajaliku oma-
finantseeringu katmisel summas 200
000 eurot. Summa sisaldab punktides
1) - 3) kirjeldatud tegevusi ja/või nende
tegevuste kaasfinantseerimist ning kõiki
muid rahalisi kohustusi, mis kaetakse
Lüganuse valla eelarvelistest vahenditest
koostöölepingu täitmiseks koostöös SA-
ga Aidu Veespordikeskus.
*SA Aidu Veespordikeskuse kohus-
tuseks on arendada välja rahvusva-
helistele nõuetele vastav veespordi ja
vabaajakeskus s.h:
1) rajada rahvusvahelistele nõuetele
vastava sõude-ja aerutamisstaadioni;
2) luua tingimused siseriiklike ja rah-
vusvaheliste võistluste ning treeninglaag-
rite läbiviimiseks veealade sportlastele;
3) luua tingimused aktiivse perepuh-
kuse korraldamiseks Aidu veespordikes-
kuse alal;
4) rajada avalikus kasutuses oleva
rannaala;
5) toetada Aidu Spordiklubi, Maidla
Huvikooli ja teiste avaliku ning kolmanda
sektori algatusi veespordialaste treenin-
gute jm ürituste läbiviimisel;
6) luua ettevõtjatele võimalused alal
atraktiivsete lisateenuste välja arendami-
seks puhkajatele;
7) rajada Aidu külade mälestuste välja;
8) koostada keskuse varustamiseks
vajalike tehnovõrkude ehitusprojektid;
9) osaleda keskuse arendamiseks va-
jalike tehnovõrkude ehitamisel;
10) koostaad keskuse juurdepääsu tee
rajamiseksvajaliketeehoiutöödekirjelduse.
Muuhulgas kohustub Aidu Veespordi-
keskusvastavaltvolikoguliikmeteenamuse
seisukohale tagama pakutavate teenuste
osas Lüganuse valla elanikele soodustusi.
Koostööleping on allkirjastamisel.
Järgmise korralise volikogu istungi
ajaks on määratud 29. jaanuar 2015.
Info edastas Inna Kalamäe,
sotsiaaltöö peaspetsialist
Vanemahüvitise arvutamisel läh-
tutakse 2015. aastal järgmistest
suurustest:
1. vanemahüvitise määr on 355
eurot. Hüvitise määra suurust va-
nemahüvitist makstakse vanemale,
kellel eelmisel kalendriaastal puu-
dus sotsiaalmaksuga maksustatav
tulu (nt mittetöötanud õppurid);
2. töötasu alammäär on 390 eurot
kuus. Töötasu alammäära suurust
vanemahüvitist makstakse vane-
male, kelle eelmise kalendriaasta
keskmine ühe kuu tulu oli alam-
palgaga võrdne või sellest väiksem;
3. vanemahüvitise maksimummäär
on 2548, 95 eurot (s.o üle-eelmise
aasta keskmise kuutulu kolmekordne
suurus).Maksimumhüvitistmakstakse
vanemale,kelleeelmiseaastakeskmine
ühe kuu tulu oli märgitud summaga
võrdne või sellest suurem.
Lapsetoetus pere esimesele ja
teisele lapsele on 45 eurot kuus, kol-
Iive Rohtla
Toon vallalehe lugejateni Naiskodu-
kaitsepeamisedväärtusedjategevuse
korraldusega seotud teemad. Siiralt
loodan, et 2015. aastal liituvad meie-
ga ka Lüganuse valla tublid naised.
Eneseareng–Naiskodukaitse on
organisatsioon, mis tõstab läbi enese-
teostusvõimaluste, üksteiselt õppimise
ja koolituste naiste sotsiaalset toimetu-
lekuvõimet. Omandatud teadmised ja
oskusedonrakendatavadniiorganisat-
siooni siseselt kui ka väliselt.
Pärimuse hoidmine – Naiskodu-
kaitse hoiab au sees organisatsiooni
traditsioonejarahvuslikketavasidning
jäädvustab ja väärtustab organisatsioo-
ni ajalugu.
Turvalisus – Naiskodukaitse aitab
oma tegevuse ja hoiakutega kaasa
turvalisema elukeskkonna loomisele.
Iga Naiskodukaitse liige suudab hä-
daolukorras ise hakkama saada ja ka
teisi aidata.
Vastutus – Naiskodukaitse koon-
dab liikmeid, kes tunnetavad oma
vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning
on vajadusel valmis kiiresti reageerima
täitmaks vabatahtlikult oma riigikait-
selisi kohustusi.
Organiseerumine naistena – Nais-
kodukaitse ühendab eri põlvkondadest
ja erineva sotsiaalse taustaga tegusaid
naisi, andes neile kõigile võimaluse
mitmekülgseks ning kasulikuks ühis-
kondlikuks tegevuseks.
Iga naiskodukaitsja läbib enne
erialakoolitusi üldise baasväljaõppe,
mis annab talle baasteadmised or-
ganisatsioonist, esmaabist, välitoit-
Ida-Viru Maavalitsuse teade
Alates 01.01.2015 jõustus uus riigi-
lõivuseadus, kus on muudetud muu-
hulgas ka perekonnaseisutoimingute
eest võetavaid riigilõivu summasid.
Seaduses tehtavad perekonnaseisu-
toimingute määrade muudatused
puudutavad üldjuhul vaid ümarda-
mist täissummani.
mandale ja igale järgnevale lapsele
100 eurot kuus.
Eestkostetoetuse suurus on 240
eurot kuus iga eestkostel või perekon-
nas hooldamisel oleva lapse kohta.
Lapsepuhkuse päevatasu arvuta-
takse Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäärast, mille suurus
2015. aastal on 390 eurot. Lapse-
puhkuse päevatasu suurus 2015.
aastal on 18,57 eurot. Lapsepuhkust
antakse emale või isale tema soovil
igal kalendriaastal: 3 tööpäeva, kui tal
on üks või kaks alla 14-aastast last; 6
tööpäeva, kui tal on kolm või enam
alla 14-aastast last või vähemalt üks
alla 3-aastane laps. Lisaks 3-le või 6-le
päevale lapsepuhkusele on puudega
lapse emal või isal õigus saada lapse-
puhkust üks tööpäev kuus kuni lapse
18-aastaseks saamiseni.
Üldise maksuvaba tulu suurus
2015. aastal on 1848 eurot aastas ehk
154 eurotkuus.Pensionide täiendava
maksuvaba tulu suurus 2015. aastal
on 2640 eurot aastas ehk 220 eurot
kuus. Seega koos üldise maksuvaba
lustamisest ning sõdurioskustest.
Kursuse läbinu saab valida omale siis
meelepäraseima valdkonna, kus ta
saab juba rohkem selles valdkonnas
aktiivsemalt osaleda.
Naiskodukaitsejagunebregionaal-
selt 15 ringkonnaks, mis omakorda
jagunevad jaoskondadeks. Ringkondi
ja jaoskondi juhivad viieliikmelised
juhatused, mis koosnevad vabatahtli-
kest naiskodukaitsjatest. Iga juhatuse
eesotsas on esinaine – vastavalt siis
ringkonna võijaoskonna esinainening
tema aseesinaine.
Ringkondades ja jaoskondades toi-
muvad erinevad õppused, koolitused,
motivatsiooniüritused, retked, matkad
ja veel palju muud. Nendes osalemine
on väga hariv, loovusttõstev ja lihtsalt
Abielukande tegemise eest tasu-
takse riigilõivu 20 eurot (enne 19,17).
Abielulahutuse kande tegemise eest
tasutakse riigilõivu 26 eurot, varem
25,56. Korduva sünni -, surma -, abielu
-, abielulahutuse - ja soo muutmise
tõendiväljastamiseeesttasutakseriigi-
lõivu 4 eurot varasema 3.19 euro eest.
Abieluvõimetõendi, perekonnasei-
suakti,perekonnakirjavõilisatoimetuses
tuluga on pensionäridel õigus saada
tulumaksuvabalt kokku 4488 eurot
aastas ehk 374 eurot kuus.
Tulumaksumäär 2015. aastal on
20%.
Jõustub muudatus puudega va-
nema toetuse maksmisel. 2014.a
lõpuni makstakse puudega vanema
toetust puudega üksikvanemale ja
ühele puudega abikaasadest (lapse
mõlemad vanemad on puudega ning
omavahel abielus). Alates 2015. aastast
abielus olemise nõue kaob. Piisab, kui
puudega vanematel on ühine laps.
Toetuse taotlemisel tuleb esitada teise
vanema kirjalik nõusolek. Kui nõus-
olek esitatakse elektrooniliselt, peab
see olema digitaalselt allkirjastatud.
Jõustub matusetoetuse seadus.
Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse
maksma 250-eurost matusetoetust ma-
janduslikult vähekindlustatud inimes-
tele, kellele määrati toimetulekutoetus
kas matusetoetuse taotlemise kuul või
sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt
ühel korral.
nauditav peale igapäevast argitööd ja
muresid. Neil üritustel saame oma-
vahel paremini tuttavateks, õpime
üksteiselt. Samuti oleme üritustele
kutsunud ka uusi liikmeid, kes saaksid
NKK tegevustega tutvuda ja meie or-
ganisatsioonist rohkem teada.
Naiskodukaitse on naisorganisat-
sioon, kus leidub harivat ja väljakutse-
terohket tegevust igale naisele – kõik
liikmed läbivad baasväljaõppe, valivad
vastavalt erialale lisakursuseid, saavad
teha sporti ja osaleda militaarses tege-
vuses, võtta osa erinevatest üritustest,
kohtumistest. Liikmena saad anda
oma panuse riigikaitse arendamises-
se, ühiskonna paremaks muutmisele,
enda teadmiste täiendamisele ja teiste
aitamisele.
oleva dokumendi kinnitatud ärakirja
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2
eurot, enne 1.59. Uue eesnime, pere-
konnanime või isikunime andmise või
eesnime, perekonnanime või isikunime
taastamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakseriigilõivu39eurot,enne38,64.
Muutub ka riigilõivu tasumisel
kasutatav viitenumber, milleks saab
2900082582.
Muudatused sotsiaalkindlustuse vallas
alates 1. jaanuarist 2015
Naiskodukaitsja - kes ta on, mis ta teeb!
Muutusid perekonnaseisutoimingute
riigilõivud
Ringhoonest
Loomekastelliks!
3. Lüganuse-Kiviõli rock – see kõlab uhkelt.
Noor muusik ja estofiil JEGOR Vene-
maalt tõi muusika-aasta tervituse.
LÜGANUSE VALLA LEHT lk 3Jaanuar 2015
Foto Marie-Helene Jäger
Foto kooli arhiivist
Merike Rihti Kuuse,
hariduse-ja kultuuritöö peaspetsialist
Lüganuse valla „Huvihariduse toeta-
mise kord”, mis jõustus 1. augustist
2014, on töösse läinud.
Enamik taotlustest esitati õige-
aegselt. Hiljem laekunud taotlused on
vallavalitsuse poolt läbi vaadatud ja
eelarves vahenditega kaetud.
Järgmise õppeaasta alguses palume
kõik huvihariduse toetuse taotlused
esitada õigeaegselt hiljemalt 4. sep-
tembriks 2015. Huvihariduse õpingute
toetust saab üle 60 õpilase. Huviharidu-
se toetamise korra § 4 lõige 1 sätestab, et
toetust makstakse 100% Maidla Koolis,
LüganuseKeskkoolis,gümnaasiumiast-
mes, kutseõppeasutuses ja lähimas vene
õppekeelega üldhariduskoolis õppiva-
tele õpilastele, kes vastavad selle korra
§-s 3 esitatud nõuetele.
Huvihariduse toetamise korra §
3 näeb ette huvihariduse toetamise
eeldused. Selle järgi osaleb Lüganuse
vald õpilase õpilaskoha tegevuskulu
arvestusliku maksumuse tasumises
eelarveliste vahendite olemasolu korral,
kui on täidetud järgmised eeldused:
Angela Tikoft
KiviõliMuusikakoolistJaanusPõlderi
motiveeriva käe alt välja kasvanud
bänd The Rising Murphy jõudis oma
esiksingliga „Saatan“ 12. jaanuaril
Raadio 2 eetrisse.
The Rising Murphy näol on tegu ligi
kahe aasta eest loodud rokk-bändiga,
mis esinenud Ida-Virumaa suurema-
tel üritustel, nagu näiteks Keemikute
Päev, Kaevurite Päev ja PurFest, olnud
Terminaatori soojendaja, PurFestil üles
astunud Winny Puhhi, J.M.K.E, The
Tuberkuloited’i ning Facelift Deer’i
soojendajana. Koit Raudsepp sõnas
endanimelises saates Raadio 2 eetris,
et tegu on noorte ja uljate heavy-rokk
bändiga Virumaalt.
Kristjan Kuusmik, bändi kitarrist
ning loo „Saatan“ üks autoritest bändi
loomisest: „Alguse sai kõik ligi kahe
aasta eest, mil Jürgen Saia, meie trum-
mari trummiõpetaja soovitas, et kui
Jürgen tahab kogemusi saada, siis ta
võiks võtta veel mõne vahva pillimehe
punti ja koos muusikat teha. Selleks
vahvaks pillimeheks sai Sten Aamer,
meie solist ning kitarrist. Neil kahel
tekkis mõte teha asja suuremalt, nii
leidsin mina nädala pärast tee bändi.
Kahe aasta jooksul on bändis olnud
mitmeid bassimängijaid, ent teised
liikmed vahetunud pole. Bändi sünni-
päevatähistamesellestajast,kuiesimest
1)huvikoolishuviharidustomandava
õpilase ja tema vähemalt ühe vanema
või eestkostja rahvastikuregistri järgne
elukoht on Lüganuse vallas;
2) õpilase seadusliku esindaja poolt
on vallale esitatud vormikohane taotlus
Lüganuse valla osalemiseks õpilaskoha
tegevuskulu arvestusliku maksumuse
tasumises;
3) Lüganuse vald on väljastanud
huvikoolile garantiikirja.
Õiguskantsleri büroo leidis analüüsi
tulemusena, et „Huvihariduse toetami-
se kord” kannab eesmärki motiveerida
Lüganuse valla elanikke panema lapsi
kohalikkukooliningtagadaseeläbikoha-
like koolide säilimine ja areng. Kohaliku
omavalitsuse ülesandeks on korraldada
kohalikeshuvideskogukonnaelu.Koha-
likekoolideolemasolutagaminejanende
arengu soodustaminepuudutablaiemalt
kohaliku kogukonna huve ja õigustab
erinevat kohtlemist vabatahtliku iseloo-
muga toetuste maksmisel. Seetõttu saab
eesmärki - oma valla üldhariduskoolide
säilitamist ja arendamist - pidada kaalu-
kamaks kui toetuste maksmisel erineva
kohtlemisega põhjustatavat võrdsuspõ-
hiõiguse riivet.
korda live-kontserdi andsime, milleks
oli Kiviõli I Keskkooli laulukonkurss
Laulurõõm, 2013. aasta aprillis.“
Küsimusele, millised on olnud bändi
senised suurimad saavutused, vastab
Kuusmik: „Vahepealseteks suuremateks
sündmusteks on olnud ülesastumised
Ida-Virumaa suurematel üritustel, nagu
näiteks Keemikute Päev, Kaevurite Päev
ja PurFest. Ja viimasteks suuremateks
sündmusteks on bändile avalikkuse
ees esindaja leidmine, kes mõistab seda
teha, erinevalt minust. Teiseks suureks
sündmuseks on uue bassimängija lii-
tumine meiega, kelleks on imekaunis
tütarlaps Marleen Paist. Bändi kõige
suurem avalikkuseni jõudmine toimus
12. jaanuaril, mil saime valituks Raadio
2 nädala demoks ehk võimalus noortele
alustajatele raadioeetrisse pääseda ning
terve nädala jooksul kogu Eesti rahvani
jõuda, mis on meiesuguse, alles alus-
tanud ja vähetuntud bändi jaoks suur
saavutus ning väga, väga hea uudis!“
Noorte bänditegijate tulevikuplaa-
nidest ja unistustest rääkides, jagab
Kuusmik, et esimene tulevikuperspek-
tiiv on jõuda välja Virumaalt. „Ärge
saagevalestiaru,Virumaaleladaonväga
hea, kuid tahame väga vallutada ka teisi
lavasid ning avada end uutele tutvustele.
Lisaks sellele soovime oma uuele loole
video teha. Meie kõigi unistuseks on, et
oleksime arvestatav ja tuntud bänd Eesti
muusikamaastikul.“
Selgitus huvihariduse
toetamisele
Lüganuse noored
vallutasid Raadio 2 eetri
Reet ja Kunnar Kuusmik perega-kõige noorem tütar Eliise Ingel, poeg Heiki, lapselapsed Eva Lota, Saara ja Kas-
par. Perepildilt on puudu kõige vanem tütar Killu, kes elab hetkel perega Zagrebis. Pildi tegi Kaul Nurm Eesti
Talupidajate Keskliidust-suvel, kui külas käis žürii. Foto Kaul Nurm
Reet Kuusmik
1992.a reformide käigus loodud pe-
reettevõte tegutseb praeguseni. Talus
on kõrvuti vanad hooned uutega. Uus
robotlautvalmis2012.aastaljaehitati
valmis PRIA rahastu toel. Punane
hoone paistab üle väljade kaugele.
Sellest ongi saanud tootmise süda.
Aastatega majandades on kohalikus
piirkonnas haritud mitusada hektarit
maid ja andes inimestele tööd. 2014.
aastal Eesti Talupäevadel võitis ING-
LI tootmistalude seas väärika, teise
Ingli talu: kevad ei jää tulemata!
Evely Press, Maidla kooli arendusjuht
Michelle Raag, Maidla Kooli huvijuht
2015.aastaonKultuuriministeeriumi
eestvedamisel kuulutatud muusika-
aastaks, et tõsta tähelepanu keskmes-
se Eesti mitmekülgne muusikaelu,
tutvustada publikule Eestis elavaid ja
tegutsevaid heliloojaid ja interpreete.
Maidla Koolis algas muusika-aasta
juba eelmise aastanumbri lõpul, kui
jõulupeo üllatusesinejana astus lavale
Getter Jaani.
2015. aasta esimesel koolipäeval
toimus Maidla Huvikooli Laulustuu-
dio proov, kuhu tuli jällegi üllatusli-
kult oma loomingut esitama külaline
Peterburist – Jegor. Teatriakadeemias
õppinud ja praegu Eestis vanavanema-
tel külas olev noormees on huvitatud
Eesti kultuurist ja eesti keelest. Ta
kirjutab ise muusikapalasid ja mängib
erinevaid pille. Nädala jooksul tut-
vustas Jegor Maidla Kooli õpilastele
oma loomingut ning on külastanud
erinevaid ainetunde. Samuti kõlasid
pikkadel vahetundidel mõisa saalis
Jegori esitatud lood ning tema meel-
diva tämbriga hääl rahustas maha ka
kõige energilisemad rüblikud.
Muusika-aasta toob Maidla Kooli
mitmeid erinevaid sündmusi ja kont-
serte, samuti astuvad lavale meie kooli
ja huvikooli õpilased. IVOL-le on seo-
ses muusika-aastaga esitatud mitmeid
projekte, mida koos KOV toetusega
enne suvevaheajale minekut ellu viia.
Kindlasti jääb midagi ka järgmiseks
õppeaastaks – muusika-aasta kestab
detsembrini!
Helisevat muusika-aastat kõigile
lugejatele!
Algas muusika-aasta
koha. Tunnustati tootmise innovaa-
tilisust ning traditsioonide hoidmist.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
tunnustas läinud aastal Kunnar Kuus-
mikut ka Ida-Viru parima piimakar-
jakasvataja tiitliga. Hea piimaanni
põhjus on geneetika, tõuaretus, õige
söödaratsioon ja korralikud pidamis-
tingimused.
Jätkusuutlik piimakarjakasvatus on
Kunnari jaoks väljakutse, aga samas ka
kindel teadmine, et tema ettevõte peab
jääma tema tulevastele põlvedele.
„See kõik on suure ja raske töö
tulemus“, peab Heiki Kuusmik talule
antudtunnustusiisateeneks.Kunnaron
tagasihoidlik, hoiab oma peret, hoolib
sõpradest. Peab lugu jahipidamisest.
Ühtegi tööd ei tee selleks, et ennast
näidata. Positiivne ellusuhtumine ja
hea huumorimeel on aidanud elus olla
tugev.
Põllumajandus ei ole järskude hü-
pete valdkond. Poliitika jääb lehmadele
arusaamatuks. Tänavune tiitliomanik
läheb koos pojaga vastu maailmama-
janduse väntsutustele: ees ootab raske
aasta.
EELK Lüganuse Ristija Johannese koguduse
veebruarikuu teenistuste kalender 2015
4. Selle Soome Vabatahtlike kaatri eest peab tasuma 9000 eurot lisaks veel 3,5 tuhat haagise eest. Tege-
mist on Inglismaa RNLI endise merepäästeühingu Atlantic 21 tüüpi kaatriga.
Lüganuse valla infoleht VALLA SÕNUMID
Üldinfo – tel 332 5840, e-post: kantselei@lyganuse.ee
Lüganuse Vallavalitsus -
Kiviõli tee 843301 Lüganuse vald Ida-Virumaa
Toimetus Golomb Management OÜ, www.golomb.ee
Vastutav toimetaja Samuel Golomb, tel 5590 1782
e-post: samuel@golomb.ee
Küljendaja Liina Kald, tel 528 7998
Trükitud trükikojas Trükis – Pargi 27F, Jõhvi, tel 337 2666
Trükiarv 1800. Leht ilmub üks kord kuus.
Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides
toimetada ning lühendada.
Ajalehte saab lugeda – www.lyganuse.ee
Foto erakogust
LÜGANUSE VALLA LEHTlk 4 Jaanuar 2015
KULTUURIKAVA
Tere tulemast, vallakodanik!
Meie hulgast on lahkunud
Õnnitleme sünnipäevalapsi!
kas või 1-2 eurot, on vajaliku
kaatri raha koos! Täname Sind,
meie toetaja!
toetamenendevabatahtlikepääst-
jatetegevust,kuirohkempolevõi-
malik, siis kasvõi 5 eurot aastas.
See on odav hind turvalisuse eest!
Kas pole meil kõigil kindlam
tunne, kui teame, et tuletõrjujad
on siinsamas nurga taga, et meie
lapsed ja ka meie ise veekogudel
ja nende ääres oleme valvatud ja
kaitstud ning et ootamatu tervise-
rikke korral tuleb naabrimees või
naine ning oskab anda vajalikku
professionaalset abi, kuni kiirabi
saabumiseni! Meie päästekoman-
dode liikmeid on nii Maidlast,
Püssist, lüganuselt, Purtsest ja
Kiviõlist. PÄÄSTKE END ja va-
batahtlike päästjate tegevus, sest
õnnetus ei hüüa tulles!
Meie ar veldusar ve nr :
Swedpank, Purtse Vaba-
tahtlik Merepääste MTÜ,
EE922200221050560324
pank, Purtse Vabatahtlik Mere-
pääste
Lihtne arvestus näitab - kui iga
Liimala ranna külastaja annetab
reostustõrjet, otsinguid ja otse
loomulikult inimeste elustamise
ning muu esmaabi andmise os-
kused. Mitmed vabatahtlikud nii
tuletõrje kui ka merepäästjate hul-
gasonsaanudparameedikukooli-
tuse. Paraku napib kõikide nende
oskuste rakendamiseks ning kiire
abi andmiseks vajalikku tehnikat.
Tulebtõdeda,etkõikideks pääste-
töödeksvajaliktehnikajavarustus
peab olema parima kvaliteediga
ning maksab palju. Inimelu väär-
tus on aga hindamatu. Selle tõttu
kutsungi kõiki, kes seda artiklit
loevad, andma seda infot edasi
ka teistele. Peame mõistma, et
meie turvalisus nii kodus, tänaval,
rannas puhates, kalal käies ning
veekogudel liikudes, on väga
paljugi meie enda teha! Me kõik
saame aidata kaasa enda ja teiste
abistamisele. Võtame kätte ning
loob võimaluse turvata erine-
vaid veega seotud üritusi.
Meie arveldusarve:
EE922200221050560324/Swed-
merepääste üksus. Vabatahtlikult
riskivad need inimesed oma elu
ja tervisega, et aidata hädasolijaid.
Kõik need mehed ja ka naised on
pidanud läbima karmid koolitu-
sed ning õppused, et saada õigus
selles töös osalemiseks. Kahjuks
tuleb nentida, et riigi materiaalne
abi on ka siin väga kesine. Rahali-
sed vahendid on minimaalsed ja
ka saadud tehnika on vana ning
vajab kasutuskõlblikuks muut-
miseks suurt tööd ja palju aega.
Purtse Vabatahtlik Merepääste
on tegutsenud juba paar aastat,
millest annab tunnistust ka suve
lõpul värskelt remonditud ja nime
saanud päästelaeva „Iise“ õnnis-
tamise tseremoonia Purtse sa-
damas. Kõik kaasalöövad mehed
on läbinud pinnaltpäästja kooli-
tused, mis sisaldavad nii uppujate
päästmist, paatide pukseerimist,
Tõnis Tamm,
vabatahtlik merepäästja
Tule- ja veeõnnetused nõuavad
igal aastal järjest rohkem ohv-
reid. Kodus tabanud terviserik-
ke tõttu sureb ning invaliidistub
hulgaliselt inimesi, kes abi kiire
saabumise korral oleks suure
tõenäosusega võinud ellu jääda
ja terveneda. Riigi ressursid on
suunatud teistele prioriteetidele
ning selleks, et meie kogukonnad
saaksid end siiski turvalisemalt
tunda, on paljudes Eestimaa
valdades ja linnades asutatud
vabatahtlike päästjate üksused.
Nimetus vabatahtlik sisaldab
kogu ettevõtmiste olemuse. Keegi
on võtnud initsiatiivi, kulutanud
palju oma vaba aega, paberit ja
rahaselleks,etsaaksmoodustatud
vabatahtlik tuletõrjekomando või
Purtse Vabatahtliku Merepääste
liikmed
Purtse Vabatahtlik Merepääste
MTÜ palub Lüganuse valla
inimestelt finantseerimisabi
päästekaatri soetamiseks.
Meil on täna üks ujuvva-
hend - päästelaev IISE, mille-
ga saame teostada suuremaid
päästealaseid töid. Päästelaeval
on olemas erinevad pumbad ja
muu päästealane varustus. Seit-
se meeskonnaliiget on saanud
vastava merepääste - ja reostus-
tõrjekoolituse.
Soetatav päästekaater an-
nab meile võimaluse kiiresti
reageerida erinevatele õnne-
tustele merel, kuna olemas-
oleva laeva puudused reagee-
rimisel on: pikk käivitusaeg
ja kõrge süvis (mis ei võimal-
da reageerida madalas vees) .
Päästekaater annab võimaluse
teha lastega erinevaid veeohu-
tusalaseid tegevusi, anda kiiret
abi Liimala rannas/akvatooriu-
mis hätta sattunud inimestele ja
Kutsume toetama vajaliku päästekaatri
soetamist!
Päästku ennast, kes tahab!
08.12.2014 Tristjan Keba
Vanemad Merili Elmi ja Allar Keba
17.12.2014 Annika Sirel
Vanemad Ilona ja Ivar Sirel
19.12.2014 Helery Poolamäe
Vanemad Annely Kägu ja Andres Poolamäe
27.12.2014 Lilii Liblik
Vanemad Jekaterina Link ja Tanel Liblik
Elvira Ahhonen 05.11.1923 – 07.01.2015
Valve Soppe (Purtse) 1. jaanuar 81
Tamara Khazieva (Püssi) 1. jaanuar 70
Roza Ištšuk (Püssi) 2. jaanuar 75
Ella Soolep (Uniküla) 4. jaanuar 91
Asta Tiido (Püssi) 6. jaanuar 86
Endla Ivask (Püssi) 6. jaanuar 82
Elviire Sokk (Püssi) 7. jaanuar 91
Evrette Kaljujärv (Püssi) 7. jaanuar 82
Milvi Keba (Soonurme) 7. jaanuar 75
Virve Ivask (Püssi) 11. jaanuar 83
Zinaida Paap (Varja) 11. jaanuar 81
Klara Koženkova (Püssi) 13. jaanuar 88
Karl Eylman (Irvala) 14. jaanuar 85
Elfride Lipp (Uniküla) 16. jaanuar 93
Hilda Kaukes (Püssi) 18. jaanuar 90
Maie Iila (Aa) 20. jaanuar 85
Evald Kirs (Uniküla) 21. jaanuar 84
Valve Alasi (Püssi) 22. jaanuar 87
Elvi Vinni (Maidla) 25. jaanuar 85
Ellen Uueküla (Püssi) 25. jaanuar 80
Lembit Kriisa (Püssi) 25. jaanuar 70
Uno Säästla (Püssi) 30. jaanuar 82
Tähelepanu!
Juhul, kui Lüganuse valla kodanikud ei soovi
juubeli-, sünnipäeva või lapsesünniinfo avaldamist
palume kuu viimasel nädalal teatada sellest
toimetusele või vallavalitsusele.
Toimetus: samuel@golomb.ee või tel 55901782.
Lüganuse Rahvamaja
31.01 Lüganuse segakoor
koorimuusikapäeval Kiviõlis
01.02.2015 Kaitseliidu aastakoosolek
08.02.2015 Naisteklubi – loeng terviseteemadel
24.02.2015 Vabariigi aastapäeva tähistamine
Kell 11.00 Jumalateenistus kirikus.
Lillede, pärgade asetamine ausamba jalamile,
austushetked, sõnavõtud.
Rahvamaja info tel. 5271633 (Elga Saluvee)
Püssi kultuurimaja
Rakvere Teatri etendus „Armastus tööpostil” 11.
veebruaril 2015 kell 19.00. Piletid 13 €,
(11 € eelmüügis) Püssi Kultuurimajas
Info tel. 3353244 (Ingrid Härm)
e-post: ingrid.harm@lyganuse.ee
