sotsiaalteadused ja sotsiaalteadlane täna - muutused viimase 50a jooksul

1. TEADMUSLOOME SOTSIAALTEADUSTES TUULI STEWART
Eesti Rooma Klubi 2017
See ei ole minu vanus. See on aeg, mis minu
hinnangul lahutab meie sots teaduse teadmust
ja meie tavateadmust.
Tegudes, nt poliitikate kujundamisel ja ellu
viimisel, on mõjureid aga rohkem, kui teadmatus
ja oskamatus.

2. Mis on täna
aktuaalne
sots
teadustes:
• Tagasi holistilise teaduse juurde
Süsteemne mõtlemine
• Top down või bottom-up
Kust tuleb teadmine
• Infosajand = kiirenev aeg
Andmed >> info >> teadmine
• Arvuti ei ole enam trükimasin
Andmekaeve

3. Mis on mis? Kes on kes?
Sotsiaalteadus(ed)? Ühiskonnateadus(ed)? School
of Governance, Law and Society
Riigiteadus / Institute of Political Science and Governance
Sotsioloog? Sotsioloog on sotsiaalteadlane, kes
tegeleb sotsioloogiaga (ühiskonna ja sotsiaalsete
rühmitiste talitlust ning inimeste sotsiaalse
käitumise seaduspärasusi uuriv teadus)
Ühiskonnateadus - ühiskonda ja selle allsüsteeme
uuriv teadus (näit. ajalugu, majandusteadus,
sotsioloogia, politoloogia), sotsiaalteadus; laiemalt
hõlmab ka humanitaarteadusi
Subdiscipline of: Science
Social science is a major category of academic
disciplines, concerned with society and the
relationships among individuals within a society. It
in turn has many branches, each of which is
considered a "social science".
The social sciences include economics, political
science, human geography, demography,
psychology, sociology, anthropology, archaeology,
jurisprudence, history, and linguistics.
The term is also sometimes used to refer
specifically to the field of sociology, the original
„science of society“, established in the 19th
century.

4. Teadlane ja tema muutunud roll ühiskonnas
Teadlik
Sekkuv
Osa protsessist
Muutusi tekitav
Teadmist loov

5. Süsteemne ja holistiline
• Sotsiaalteaduste uurimisel nähakse (sest
vaadeldakse) vaid mingit kitsast osa
• Ei nähta omavahelisi põhjus >>
tagajärg seoseid, mõjureid
• Ei osata hinnata keskkonda – me ei ole
Ameerika ega Jaapan, me ei ole
Skandinaavia, aga me ei asu vaakumis
• Minevik ja olevik on poliitiline, ei julgeta
vaadata tulevikku
• Mudelite konstrueerimise oskus ja
julgus puudub
• Kultuurikontekst – mitte ainult vene. 70-
aastaste kultuur ei ole tänaste 20-
aastaste kultuur – ühiskonna fenomenid
kiirenevas ajas

6. Miks me ei näe? Näide 1 – filtrid
• Puudlikud teadmised
• Takistavad harjumused
• Õige on just nii, sest minu isa/
õpetaja/ eeskuju tegi nii
• Teadusevälised huvid
• Poliit-korrektne, hoidlik
• Soovunelmad (sageli
kollektiivsed)
• Keskkonna muutumine üha
kiirem
• Dünaamika ei ole „dünaamiline“
0
1
2
3
4
5
6
7
8
aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4
Lineaarne nägemine – EV valitsuse ametlik infoleht
majanduskasv heaolu palgad

7. Miks me ei näe? Näide 1 – filtrid
• Puudlikud teadmised
• Takistavad harjumused
• Õige on just nii, sest minu isa/
õpetaja/ eeskuju tegi nii
• Teadusevälised huvid
• Poliit-korrektne, hoidlik
• Soovunelmad (sageli
kollektiivsed)
• Keskkonna muutumine üha
kiirem
• Dünaamika ei ole „dünaamiline“ 0
1
2
3
4
5
6
aasta 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4
Mittelineaarne tegelikkus + vastasmõjud
palgad heaolu majanduskasv

8. Näide 2 – mida külvad, sellega elad
• Riiklik planeerimine, arengu analüüs
ja prognoosimine ei ole ei teaduslik
ega tervemõistuslik
• Teadlased ei tee häält, neid ei
kuulda ega kuulata
• >> teaduse toetamine (see pole
ainult nn. rahastamine) kängub üha
• Rollid on segamini
• >> Tulemused ei saagi paraneda
• Vt Töötukassa töötute tabelit – see
haridus ja ettevalmistus, mida me
ise „ülikoolides“ anname, ei kõlba
isegi meie oma turule

9. Amitai Etzioni
Bottom-Up
Nation Building
Policy Review: December 1, 2009
among the top 100 American intellectuals as measured by
academic citations in Richard Posner’s book, Public
Intellectuals: A Study of Decline

10. • The starting point for a bottom-up approach is the communitarian recognition that societies — even modern, so-
called "mass" societies — are not composed of just millions upon millions of individual citizens. Instead, most societies
are communities of communities.
• These communities are not necessarily residential — the traditional village — but may be ethnic, religious, or based
on national origin.
• Communities have a profound effect on what seem like individual choices, from voting to purchasing to eating and
beyond
• Most people come in social packages. They are greatly influenced by the communities of which they are members and
by their natural leaders.
• IRAQ: Sunni, Shia, Kurds, and a few smaller ones - Arabs and Turkmens - distinct religious beliefs and rituals, tribal
leaders, and tribal councils. And they have armies, arms, and ways of raising revenue.
Top down või bottom-up society-building
Aktiivsel (efektiivsel) kogukonnal on:
1. Veel kõrgem konsensuse võime kui demokraatial
2. Efektiivsem kontroll kui totalitarismis
3. Segavaatlus strateegia (mixed-scanning strategy)

11. Kuriteod Eestis (10 viimast aastat/ 2006-2015)
Allikas: (Eesti
statistika
aastaraamat,
2017)
2,688 2,681 2,965 2,278 1,842 1,798 1,715 1,841 1,766 2,443
49,146
47,694 48,012
46,081 46,498
40,769
39,101
37,744
36,021
30,110
51,834
50,375 50,977
48,359 48,340
42,567
40,816
39,585
37,787
32,553
0
10,000
20,000
30,000
40,000
50,000
60,000
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
CountofCriminalActs
1st degree crime
2nd degree crime
Total registered crime/ 1st+2nd
degree
Vaata JustMin
ettekanne
kuritegevuse
vähenemisest SIIT

12. Seosed – demograafia vs fenomenid
320,000
330,000
340,000
350,000
360,000
370,000
380,000
390,000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
countofmeninEstonia
Noorte meeste hulk Eestis
Meeste (vanuses
15-54 aastat)
arvu muutus
Eestis 2000-2016
Muutus
2006-2015 41,56% 20,08% -4,75%
Keskmine 30,82% baby boom
Vanus 15-19 20-24 25-29

13. Näide 3 – vastasmõjud
R² = 0.9341
R² = 0.9544
35.0%
55.0%
75.0%
95.0%
115.0%
135.0%
155.0%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Registreeritud kuriteod vs
Registreeritud noorte meeste arv Eestis
Homicide, murder Drug-related Thefts Traffic Drunk driving Total 15-19 20-24 Linear (Total ) Linear (15-19)
100%
* Sõna „registreeritud“ on mõlemal puhul oluline

14. Näide 3 – vastasmõjud
R² = 0.9341
R² = 0.9544
35.0%
55.0%
75.0%
95.0%
115.0%
135.0%
155.0%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Registreeritud kuriteod vs
Registreeritud noorte meeste arv Eestis
Homicide, murder Drug-related Thefts Traffic Drunk driving Total 15-19 20-24 Linear (Total ) Linear (15-19)
100%
* Sõna „registreeritud“ on mõlemal puhul oluline

15. Kuriteo liigid vanusegruppides 2016
2.7%
24.3% 27.0%
13.5% 13.5% 10.8% 2.7%
2.7%
2.7%
10.5%
21.1%
21.1%
15.8% 10.5%
15.8%
5.3%
0.0%
0.0%
14.5%
17.7%
19.4%
21.0% 19.4%
6.5% 0.0%
1.6%
0.0%
24.3%
29.7% 10.8%
24.3%
2.7%
2.7% 2.7% 2.7%
0.0%
6.5%
17.7%
21.0%
33.9%
16.1%
3.2%
1.6% 0.0%
0.0%
5.0%
25.0% 30.0%
20.0%
15.0%
5.0%
0.0%
0.0%
0.0%
2.9%
17.1% 14.3%
31.4%
17.1%
2.9%
8.6%
5.7%
0.0%
33.3% 0.0% 0.0% 0.0% 33.3% 33.3% 0.0% 0.0% 0.0%
18-22 23-27 28-32 33-37 38-42 43-47 48-52 53-57 >58
KURITEOLIIGID
VANUSEGRUPP
Blank Other Traffic
Drug offences Robbery Property
Homicide Violent
Fenomeni uurides tuleb leida paras lähedus st otsida
nägemiseks sobiv suurendusklaas

16. Krim karistatute haridus ja
kuriteo liigid
<9 or (blank) 9-10 10-11 11-12 12-13 13-14 14-15 >15
Kuritegudearv
Omandatud haridus / klassi
Property crime Robbery Violent crime Homicide Drug offences Traffic Other blank
Meil on karistuspoliitika.
See on tagajärgedega
tegelemine.
Kui meie krimi ohjamise
poliitika oleks mitte
karistav vaid ära hoidev,
tuleks 9/ 12 klassi
poistega tegeleda – mis
saab pärast kooli?
Põhjuste ja seoste
otsingul peab uurija
olema vaba nii
sisemistest kui
välistest piirajatest.

17. Näide 4 - vangistuse kulud Eestis 2016
• Toitlustamine: 3X päevas saab mees süüa 1,2€
eest. Hanke korras (lisaeelarve) on seda summat
tõstetud 11%, st 1,3€ni päevas
• Meditsiin ja hügieen ühel eelarvereal: seep,
hambapasta ja psühhiaatri konsultatsioon peavad
kõik siia mahtuma (umber 40% vanglasse
sattuvatest meestest on psüühiliste häiretega, pikk
vangistus, mitmesugused häirivad võtted ja
üksikvangistus on seda süvendavad)
• Vangidel Eestis puudub võimalus töötada (st
toetada oma lähedasi, koguda vabanemisfondi),
sotsiaalsed kontaktid on kas minimaalsed või
olematud
• Uuring näitab, et umbes pooled vangid ei näe
võimalust retsidiivsusringist vabanedes väljuda
*ametlikult pole Euroopa arengus
olulisemat suunda kui inimene (social
pillar). Tegelikkuses erinevad sõnad ja
teod mitte ainult Eesti arengu
kujundamise. Siit ka põhjused
rahulolematuseks ja äärmusliikumisteks.

18. Andmed >> info
Infosajand tähendab mitte ainult seda, et meil on üha lihtsam andmeid kätte saada, vaid ka seda, et
pidevalt tuleb õppida neid eristama, manipuleerima* ja esitlema. Ja et seda tuleb teha üha
kiiremini.
* infoks muutma

19. Teaduse ülesanne
Teadlane ei saa muuta juba eksisteerivat
reaalsust.
Ta saab aga muuta seda, kuidas me seda
reaalsust tajume, milliseid hinnanguid
kujundame ja kuidas muudame nähtusi
mõjutavaid tegureid, kui need peaksid
meie meelevallas olema.

20. Teaduse ülesanne
Teadlane ei saa muuta juba
eksisteerivat reaalsust.
Ta saab aga muuta seda, kuidas
me seda reaalsust tajume,
milliseid hinnanguid kujundame
ja kuidas muudame nähtusi
mõjutavaid tegureid, kui need
peaksid meie meelevallas olema.

21. Seosed, mida me ei pea „traditsioonilisteks“
Näide:
Millest oleneb magustatud jookide tarbimine noorte hulgas? (artikkel)
Kõige suuremas koguses tarbisid 2 x 24 tunni toidu tarbimise küsitluse andmetel suhkruga
magustatud jooke noored, kelle isal oli madal haridustase ning oli kodune. Isa haridustase oli
ka muidu tugevas sõltuvuses suhkruga magustatud jookide joomisega. Poistel, kelle isa oli
madala haridustasemega oli 4,85 korda suurem šanss tarbida suhkruga magustatud jooke kui
nendel, kelle isal oli kõrge haridustase.
• "Seetõttu on tegemist huvitava leiuga, kuid samas võib olla tegu ka juhusliku leiuga, kuna tulemus
põhineb väikesel osalejate arvul antud rühmades (enamik isasid keskmise haridustasemega),"
tõdeb autor.
• Sandra Sokmann: Tartu Ülikoolis 2016. aastal kaitstud magistritöö
• Võhandu et al.

22. Andmekaeve (data digging/ - mining)
Traditsioonilises
teadmuse kujundamises
otsustab uurija milliseid
andmeid koguda, kuidas
neid grupeerida ja
milliseid seoseid tekitada
(indeksid)
1
Andmekaeve (data
digging/ mining)
meetodite puhul suunab
protsessi uurija kuid alles
arvuti (programmi)
esitatud suhete ja seoste ja
sõltuvuste najal
3
Pöördtabelid (pivot tables)
annavad võimaluse sama
andmebaasi esitada
valikuliselt ja erinevad
seoseid esile tuues
2
Eeldab:
• esmaseid andmeid
• arvuti tundmist
2

23. Info loome ja esitlus
Oleme harjutatud nägema taolisi
tulpi kui infot:
• Andmed on fragmenteeritud
• Seoseid ei tekitata
• Sõltuvusi ei pruugi lisanduda
• Vaatluse all on mingi osa
andmetest, valik
informatsioonist, teadmist ei
pruugi tekkida
• Andmed ei anna informatsiooni
keskkonnast ega selle
dünaamikast – näeme millegi
peegeldust milleski

24. KOKKUVÕTE:
• Ratsionaalsus poliitikate kujundamisel
Meie vaatenurk kujundab pildi
• Top down või bottom-up
Segavaatluse strateegia
• Teadus, tee häält!
Andmed >> info >> teadmine
• Nad teavad, kes nad on ja mida tahavad
Küsi neilt endilt

25. TÄNAN KUULAJAIDKOHTUMISENI